3-14-52276/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-52276 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX AS kaebus Haaslava valla kohustamiseks vaadata uuesti läbi XXX AS-i 09.01.2013 taotlus Paluküla III liivakarjääri maavara kaevandamisloa väljastamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX AS Vastustaja - Haaslava vald Resolutsioon 1. Jätta XXX AS kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 22. detsembrist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 21. jaanuaril 2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25. märtsil 2010. a taotles Tartumaa Teed AS (registrikood 11496719, XXX AS-i õiguseellane) geoloogilise uuringu luba Tartumaal Haaslava vallas Paluküla külas Paluküla- Möldripalu liivamaardlaga (registrikaart 0740) piirnevas Paluküla III uuringuruumis. Paluküla III uuringuruum asub Paluküla-Möldripalu liivamaardlaga piirneval prognoosvarualal (3 plokk). Paluküla III uuringuruumi teenindusala pindala on 7,59 ha. 24. septembril 2010. a andis Haaslava Vallavolikogu uuringuloa taotlusele arvamuse järgmises sõnastuses: „Kooskõlastada AS Tartumaa Teed geoloogilise uuringu loa taotlus ja loa väljastamise eelnõu Paluküla III uuringuruumis liivaja kruusavarude väljaselgitamiseks vastavalt lisadele 1 ja 2.“. 06. oktoobril 2010. a väljastas Keskkonnaamet Paluküla III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/319343.

2. 9. jaanuaril 2013. a esitas Eesti Teed AS Paluküla III liivakarjääri maavara kaevandamisloa

taotluse. XXX AS taotles kaevandamisluba Eesti Vabariigis, Kastre metskonnas 59 katastriüksusel (18502:005:0042) kogupindalaga 57,40 ha ja Paluküla III liivakarjääri katastriüksusel (18502:005:0290) pindalaga 7,21 ha.

3. Haaslava Vallavalitsuse 13.06.2013 korraldusega nr 88 keelduti nõustumast maavarade kaevandamisega Kastre metskonna maatükil M-59 arvestades avalike huvidega, sest maatükk asub Haaslava valla üldplaneeringu kohaselt säilitatava metsamaa ja rohevõrgustiku aladel ning maa sihtotstarve on maatulundusmaa. Korralduse kohaselt kaalutakse kaevandamisloa andmist pärast Vabariigi Valitsuse poolt riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020 kohta korralduse vastuvõtmist ning seal kajastuvat tehtavate tööde mahtu piirkonnas.

4. XXX AS esitas 12.07.2013 Haaslava Vallavolikogule korraldusele vaide. Haaslava Vallavolikogu 28.08.2013 protokollilise otsuse p 5 kohaselt jäeti AS XXX 12.07.2013 vaie läbi vaatamata ning tagastati vaide esitajale, kuna vaie ei kuulu Haaslava Vallavolikogu pädevusse.

5. XXX AS esitas 01.10.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-13-2062). 28.04.2014 rahuldas Tartu Halduskohus oma otsusega haldusasjas nr 3-13-2062 kaebaja kaebuse tehes vastustajale ettekirjutuse - vaadata uuesti läbi Eesti Teed AS-i 9. jaanuari 2013 taotlus Paluküla III liivakarjääri kaevandamisloa väljastamiseks.

6. 27.08.2014 otsustas Haaslava Vallavolikogu oma otsusega nr 27 (tl 10-12) mitte nõustuda XXX AS-ile kaevandamisloa väljastamisega Paluküla III liivakarjääri maavara kaevandamiseks.

7. 01.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse XXX AS kaebus (tl 1-8), milles palutakse kohustada Haaslava valda arvamuse andmiseks uuesti läbi vaatama XXX AS-i 09.01.2013 taotlus Paluküla III liivakarjääri maavara kaevandamisloa väljastamiseks.

8. Tartu Halduskohtu 02.10.2014 määrusega kohus võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

9. 05.11.2014 määrusega kohus määras asi lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid dokumente ja seisukohti.

10. 19.11.2014 saabus kohtule XXX AS arvamus (tl 127-130) ja 26.11.2014 esitas Haaslava vald oma kirjaliku seisukoha nimetatud arvamusele (tl 162).

KAEBAJA VÄITED

11. Kaebaja leiab, et vastustaja on kaebaja kaevandamisloa taotluse menetlemisel oluliselt rikkunud ettenähtud menetluskorda, jättes kaebajale enne 27.08.2014 otsuse vastuvõtmist andmata võimaluse arvamuse või vastuväidete esitamiseks. Kaebaja on seisukohal, et kuna Haaslava Vallavolikogu andis 24.09.2010 nõusoleva kooskõlastuse kaebaja õiguseellase AS Tartumaa Teed geoloogilise uuringu loa taotlusele, siis on Haaslava Vallavolikogu 27.08.2014 kaevandamisloa taotluse suhtes nõusoleku andmisest keeldumine vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega ja HMS § 5 lg 2 sätestatud nõuetega ning seega õigusvastane. Kaebaja leiab, et nõusoleku andmisest keeldumine on oluliste kaalutlusvigadega ja juhib tähelepanu asjaolule, et kaalutlusõigus ei tähenda õigust vastu võtta kontrollimatuid ja/või põhjendamatuid suvaotsuseid. Antud juhtumil on vastustaja läinud vastuollu HMS § 4 lg 2,

jättes mh kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võtmata olulised asjaolud ja kaalumata põhjendatud huvid.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

12. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning palub jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole nad vaidlustatud otsuse nr 27 tegemisel menetlusvigu teinud. Kaebaja mittenõustumine otsuse nr 27 põhjendustega ning nende ümberlükkamine ei võta vastustaja hinnangul neilt õigust otsustada kohaliku elu küsimusena valla ruumilist arengut. Väljaspool kahtlust on, et vastustajal oli ja on õigus otsustada kohaliku elu küsimusena karjääri avamise lubamist ning vastustaja poolt esitatud argumendid on piisavad kaevandamisloa väljastamise kooskõlastamata jätmisele. Vastustaja on seisukohal, et geoloogilise uuringu loa väljastamine ei anna kaebajale õigustatud ootust kaevandamisloa väljastamisega nõustumise osas, samuti ei saa kaebaja vaidlustada üldplaneeringu ja maakonnaplaneeringuga (eelnevalt) paika pandud põhimõtteid käesolevas menetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

13. Asja materjalidest nähtuvalt esitas XXX AS 09.01.2013 Paluküla III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotluse (tl 24-33). Eesti Teed AS taotles kaevandamisluba viieteistkümneks aastaks Eesti Vabariigis, Kastre metskonnas 59 katastriüksusel (18502:005:0042) kogupindalaga 57,40 ha ja Paluküla III liivakarjääri katastriüksusel (18502:005:0290) pindalaga 7,21 ha.

14. Haaslava Vallavolikogu ei nõustunud 27.08.2014 otsusega nr 27 (tl 10-12) kooskõlas maapõueseaduse (MaaPS) § 28 lg-ga 3 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 2 alusel XXX AS-ile kaevandamisloa väljastamisega Paluküla III liivakarjääri maavara kaevandamiseks.

15. Kohus peab vajalikuks kõigepealt märkida, et kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. HMS § 4 lg-st 2 ja §-st 6 ei tulene, et kaalutlusõiguse teostamisel peaks mõjutusi hindama igal juhul täpselt, tähtis on hinnata mõju olemust ning tähendust kohaliku elu arengule.

16. Käesolev vaidlus seisnebki vastustaja poliitilises otsuses mitte lubada enda territooriumil karjääri avamist.

17. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et geoloogilise uuringu loa väljastamisega nõustumine tähendab igal juhul ka kaevandamisloa väljastamisega nõustumist või annab geoloogilise uuringu loa taotlejale (kaebajale) õiguspärase ootuse kaevandamisloa väljastamisega nõustumiseks.

18. Asja materjalidest nähtuvalt andis vastustaja 24.09.2010 nõusoleva kooskõlastuse kaebaja õiguseellase AS Tartumaa Teed geoloogilise uuringu loa taotlusele ja uuringuloa väljastamise eelnõule Paluküla III uuringuruumis liivaja kruusavarude väljaselgitamiseks (tl 22-23). Kuid kohtu arvates ei anna uuringuloa väljastamine ettevõttele õigustatud ootust kaevandamiseks, vaid tegemist on ettevõtte äririskiga. Kohus nõustub vastustajaga, et geoloogilise uuringu loa andmist tuleb vaadelda eraldi hilisemast menetlusest kaevandamisloa andmisel. Uuringuloa andmine ei ole eelhaldusaktiks kaevandamisloa menetluses, vaid geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa andmise menetlused on iseseisvad menetlused. Kohtu arvates kohaliku omavalitsuse poolt nõusoleku andmisest ja väljastamisest ei teki (ega saa tekkida) isikul veel õiguspärast ootust, et kohalik omavalitsus nõustub ka kaevandamisloa väljaandmisega, kuna uuringuluba ei ole kaevandamisloa suhtes eelhaldusaktiks ja tegemist on iseseisvate haldusmenetlustega, seega vastustaja ei ole ühtegi õigusnormi, mis annaks kaebajale subjektiivse õiguse, vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud.

19. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda karjääri avamist kinnistule, kuhu vald karjääri rajamist ette ei näe.

20. Asja materjalidest nähtuvalt on Haaslava valla üldplaneering kehtestatud vallavolikogu 31.08.2007. a otsusega nr 83 ehk oluliselt enne kaebajale uuringuloa väljastamist. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kohalik omavalitsus kujundab üldplaneeringu kaudu valla või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Nimetatud tegevuses on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus esikohale seadma eelkõige kohalike elanike huvi, sest kohalik omavalitsus esindab suhetes teiste isikutega kohalikke elanikke ning kaitseb kohaliku omavalitsuse kui terviku huve (KOKS § 2 lg 1 ja § 3). Kohalikel elanikel peab jääma ükskõik missuguse maakasutuse tingimustes elamisväärne keskkond ning kohalikud elanikud ei pea oma elu ümber korraldama ühe äriühingu soovi tõttu kaevandada teatud maavara konkreetses karjääris.

21. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja suutnud esile tuua ühtegi mõjuvat põhjust üldplaneeringuga määratletud maakasutuse põhimõtete muutmiseks, on vaid märgitud kaebaja enda huvi karjäär avada ning kaevandamisega tegelema hakata. Asjakohatu on siinjuures kaebaja väide, et kuna kaebaja üheks tegevusalaks on maavarade kaevandamine, siis justkui tuleks seetõttu vastustajal nõustuda kaevandamisloa väljastamisega. Kohtu arvates ei saa isik nõuda teatud loa väljastamist või selle kooskõlastamist ainuüksi sel põhjusel, et ta soovib teatud tegevusega tegeleda. Õige on vastustaja seisukoht, et ta saab nõustuda kaebajale loa väljastamisega vaid juhul, kui loa väljastamine on kooskõlas kohaliku elu arengupõhimõtete ja – suundadega.

22. Kohus peab vajalikuks lisada, et antud piirkonnas on piisavalt avatud karjääre sama maavara kaevandamiseks. Juba ainuüksi Haaslava vallas eksisteerib avatud liivakarjäär, mis on piisav piirkonna kohalike teede teenindamiseks. Seega ei ole kohtu arvates asjakohane kaebaja väide, et Paluküla liivakarjäär tuleb avada, kuna piirkonna teenindamiseks puuduvad piisavalt hästi ligipääsetavad alternatiivid. Kaebaja enda soovimatus hankida maavara muudest karjääridest ei ole asjakohaseks põhjuseks Paluküla karjääri avamiseks. Järelikult on kõik kaebaja sellekohased väited kohtu arvates põhjendamatud. Kohtu hinnangul ei esine ühtegi muud huvi ega põhjust, miks peaks avama liivakarjääri Haaslava vallas, sest karjääri loomisega ei edendata tööhõivet ega elatustaset, samuti ei muudeta valla elukeskkonda atraktiivsemaks või paremaks – kõik kaebaja sellekohased väited on otsitud ja paljasõnalised.

23. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei saa vaidlustada üldplaneeringu ja maakonnaplaneeringuga (eelnevalt) paika pandud põhimõtteid käesolevas menetluses. Kaebusest

nähtuvalt ei ole kaebaja esile toonud asjaolusid, mida saaks käsitleda erandliku võimalusena muuta valla üldise arengu põhimõtteid. Riigikohus selgitas 15.01.2009 haldusasjas nr 3-3-1-87-08 tehtud lahendis, et ka eraõiguslikust isikust maaomanik või arendaja peab maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud üldplaneeringuga ning sellega, et üldplaneeringut mõjuva põhjuseta muuta ei saa. Haldusasjas nr 3-3-1-12-07 asus Riigikohus seisukohale, et üldplaneeringu muutmine peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Käesolevas asjas vastustaja põhjendatud vajadust üldplaneeringu (või maakonnaplaneeringu) põhimõtete muutmiseks tuvastanud ei ole.

24. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega justkui paraneks karjääri avamisega Haaslava valla kohalike teede olukord.

25. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal vaid riigimaanteede hooldeleping alates 2012. aastast kuni 2017. aastani. See tähendab, et kaebajal puudub asendamatu puutumus kohalike teedega. Asja materjalidest nähtuvalt korraldab Haaslava valla kohalike teede hoidu omavalitsusüksus ise ning see ei sõltu absoluutselt kaebaja soovitud karjääri avamisest, järelikult ei oma kaebaja kohalike teede hoiuga mingit asendamatut puutumust. Seega ei ole kohtu arvates ka kaebaja väide kohalike teede olukorra parenemise osas õige ega sõltu mingilgi määral karjääri avamisest – karjääri avamine ei ole Haaslava valla teede olukorra parenemise vältimatu eeldus.

26. Kohus nõustub vastustajaga, et tal on üldise põhimõttena õigus otsustada maa kasutamise sihtotstarbe üle, st õigus otsustada kohaliku elu küsimusena karjääri avamise lubamist või mitte, kusjuures kõik vastustaja esitatud põhjendused on ammendavad karjääri avamata jätmiseks.

27. Mis puutub kaebaja väitesse ärakuulamisõiguse rikkumises vastustaja poolt, siis peab kohus vajalikuks viidata haldusmenetluse üldpõhimõttele (HMS §-le 58), mille kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebajal mitte mingisugust täiendavat informatsiooni lisada, samas on kohtule usutav vastustaja seisukoht, et väidetav lisainformatsioon ei tingiks vastupidise otsuse tegemist, seega ei saa antud juhul tegemist olla olulise menetlusveaga.

28. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus on väga põhjalikult motiveeritud ning nendest põhjendustest nähtub valla igakülgne ja ammendav kaalutlusõiguse teostamise käik, mistõttu jätab kohus XXX AS kaebuse rahuldamata.

29. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik