4-14-8798/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2014 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-8798 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Väärteoasi Rinat Uzjakov liiklusseaduse § 201 lg 2, § 224 lg 2, § 207 ja liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 23. oktoobri 2014 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Rinat Uzjakov Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur. Esindaja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino Menetlusalune isik Rinat Uzjakov (isikukood XXX), elukoht XXX, registreeritud aadressil XXX, EV kodanik, emakeel – vene keel, ei tööta.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 23. oktoobri 2014 otsus muutmata.

2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD:

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 23.10.2014 otsusega mõisteti Rinat Uzjakov süüdi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja § 207 ning liikluskindlustusseaduse (LkindlS) § 81 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks KarS § 63 ja VTMS § 108 p 9 sätete kohaldamisega 25 päeva aresti. Väärteomenetluse seaduse (VTMS) § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 alusel pöörati karistus koheselt ka täitmisele.

2. 23.10.2014 koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis 23.10.2014 kella 07.03 paiku J. Poska tn 45, Narva-Jõesuu linnas, Ida-Viru maakonnas R. Uzjakov mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisaldus 0,67+/-0,05 mg/L, seega mitte vähem kui 0,62 mg/L. Samuti ei omanud R. Uzjakov vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (27.12.2013 D.K. i poolt). Lisaks oli mootorsõidukil läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll ja puudus liikluskindlustus. Seega rikkus menetlusalune isik

R. Uzjakov LkindlS § 3 lg 2, LS § 90 lg 1 p 3; 73 lg 2 ning 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LkindlS § 81 ning LS § 201 lg 2, § 207 ja § 224 lg 2 järgi.

MAAKOHTU OTSUSE APELLEERITAVA OSA SISU

3. Kohus põhistas R. Uzjakovile mõistetud karistust järgmiselt. R. Uzjakovi on varemgi karistatud liiklusseaduse eiramise eest (mh mootorsõiduki joobeseisundis ja juhiloata juhtimises) rahatrahvide ning arestidega. Vaatamata selle pani taas tahtlikult toime mitu liiklusalast väärtegu. Seega on teda edaspidi võimalik mõjutada süütegude toimepanemisest hoiduma üksnes arestiga.

R. Uzjakov teadis, et ta on tarvitanud alkoholi ning tal puudub juhtimisõigus. Samuti ka seda, et sõiduautol on korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll läbimata ja puudub liikluskindlustus. Sellele vaatamata otsustas ta sõiduautot juhtida, st pani väärteod toime otsese tahtlusega. Kohus pidas R. Uzjakovi süüastet eriti suureks ning märkis, et tegu on karistatav maksimaalse põhikaristusega – s.o 30-päevase arestiga. Arvestades aga R. Uzjakovi puhtsüdamlikku kahetsust, pidas kohus võimalikuks karistust kergendada, mõistes karistuseks 25 päeva aresti. APELLATSIOON

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Uzjakov, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu otsuse talle mõistetud karistuse osas. Teha uus otsus, millega vähendada karistust. Taotlust põhjendab ta sellega, et tal on töökoht ja üürikorter Tallinnas. Aresti kandmise ajal võib ta kaotada tööja elukoha. Edaspidi lubab R. Uzjakov seadust mitte rikkuda.

5. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele aega esitada oma kirjalikud seisukohad esitatud apellatsiooni osas kuni 18.12.2014. Kohtuvälise menetleja esindaja esitatud seisukohas leitakse, et maakohtu poolt R. Uzjakovile mõistetud arest – 25 päeva, on täielikult põhjendatud ning apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. R. Uzjakovi on liiklusseaduse eiramise eest karistatud rahatrahvide ja korduvalt arestiga, ent sellele vaatamata pani ta taas tahtlikult toime mitu liiklusalast väärtegu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Oma otsust põhjendab ringkonnakohus järgnevalt.

6.1 Viru Maakohus tuvastas, et R. Uzjakov pani toime erinevad õigusrikkumised kui tema 23.10.2014 kella 07.03 paiku J. Poska tn 45, Narva-Jõesuu linnas, Ida-Viru maakonnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisalduseks 0,67+/-0,05 mg/L, s.o mitte vähem kui 0,62 mg/L. Samuti ei omanud

R. Uzjakov vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (27.12.2013 D.K. i poolt). Lisaks oli mootorsõidukil läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll ja puudus liikluskindlustus.

Maakohus leidis hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et R. Uzjakov on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud.

6.2 Apellatsioonis leitakse, et mõistetud karistus ei ole proportsioonis toimepandud väärtegudega ja seda tuleks vähendada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

6.2.1 Kohtukolleegium märgib, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Ringkonnakohus märgib, et süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne).

6.2.2 Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistusmäära liigi ja määra valikul jälgitav. Ühtlasi nähtub maakohtu otsusest, miks kohus nii erikui üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades leidis, et isikut, kellele on liiklusseaduse rikkumise eest eelnevaltki kohaldatud rahatrahve ja areste ning kelle süü on suur, tuleb karistada arestiga. Samuti arvestas maakohus, et teod on toime pandud otsese tahtlusega ja vähendas mõistetud karistust isiku puhtsüdamliku kahetsuse tõttu.

6.2.3 Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et R. Uzjakovile mõistetud karistus – 25-päevane arest, on põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud süütegudega. Tegemist on isikuga, keda on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest nii kriminaalkui ka väärteokorras, kuid ta on järjepidevalt jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist. Ringkonnakohus leiab, et selline käitumine näitab selgelt isiku suhtumist liikluskorda ja kaasliiklejate ohutusse, mistõttu ei kuulu R. Uzjakovi taotlus karistuse vähendamiseks rahuldamisele.

7. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus