2-14-59330/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2014 Tartu Tsiviilasja number 2-14-59330 Tsiviilasi Tiina Masing avaldus täitetoimingu peatamiseks ja täitemenetluse nr 186/2009/5011 ajatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 6. novembri 2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nordea Bank AB Eesti filiaali määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik III): Nordea Pank AB Eesti filiaal (registrikood 12608043), esindaja vandeadvokaat Kari-Paavo Koch ja advokaat Annely Sepp Vastustaja (avaldaja): Tiina Masing (isikukood XXX) Puudutatud isik I: Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal Puudutatud isik II: Promano Est OÜ (registrikood 11681888), esindaja Paul Lukk RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 6. novembri 2014 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta Tiina Masingu avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

2. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tiina Masing (avaldaja) esitas 14. oktoobril 2014 Tartu Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks ja täitemenetluse nr 186/2009/5011 ajatamiseks. Avaldaja esitas 5. novembril 2014 esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduse, milles taotles täitemenetluse nr 186/2009/5011 peatamist kuni kohtulahendini. Avalduse kohaselt on kinnistu, asukohaga XXXX Tallinn, suhtes algatatud täitemenetlus. Nordea Pank AB Eesti filiaal (sissenõudja) forsseerib enampakkumise tempot, alandades ühepoolselt hinda. 2011. aastal tegutsesid sissenõudja ja tema tütarfirma kõiki seadusi eirates – murdsid sisse Tiigi 8-31 korterisse, vahetasid luku ja lülitasid välja elektri. Korterist on kadunud mitmed väärtuslikud esemed. Otseselt oli XXXX üürniku T.K. tapmise ajendiks Promano Est OÜ tegutsemine 2011. aastal. Sellega seoses on Promano Est OÜ vastu esitatud kuriteokaebus. Täitemenetluse objektiks olev kinnistu on avaldaja ja tema kolme poja, kellest kaks õpivad Tartu Ülikoolis, ja esimeses klassis käiva lapselapse H.M. ainuke kodu. Lisaks palub avaldaja arvestada ka menetlusega haldusasjas nr 3- 14-51045.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus rahuldas 6. novembri 2014 määrusega taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatas tsiviilasja nr 2-14-59330 menetluse ajaks kohtutäitur Reet Rosenthal poolt Tiina Masingu suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 186/2009/5011. Maakohtu põhjenduste kohaselt tugines maakohus TsMS § 475 lg-le 2, § 477 lg-le 1, § 477¹ lg-le 1, § 378 lg 1 p-le 6 ja § 378 lg-le 4. Kohus leidis, et avaldaja toodud põhjendustel on tema taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks põhjendatud. Kohtu hinnangul on ebaõiglane sundida avaldajat loobuma esmalt jäädavalt enda, laste ja lapselapse eluasemest, et siis tulevikus asetleidva kohtumenetluse raames selgeks vaielda, kas avaldajal oleks olnud võimalik tagastada laen osamaksetena. Kohaldatav hagi tagamise abinõu ei koorma puudutatud isikut liialt arvestades avaldaja õigustatud huvisid. Kuna käesoleval juhul on täitedokument vaidlustatud, esineb alus menetluse ajaks peatada täitemenetlus täiteasjas nr 186/2009/5011.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Nordea Bank AB Eesti filiaal esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 6. novembri 2014 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on võlgnik esitanud perspektiivitu avalduse ning vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub. Täitemenetluse ajatamise avalduse esitamine ei saa olla automaatseks eelduseks täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse peatamine on meede, mis riivab väga tugevalt sissenõudja omandiõigust ja õigust saada oma nõue võimalikult kiiresti täitemenetluse käigus rahuldatud. Ka esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel on vajalik analüüsida esitatud nõude perspektiivi. Avaldaja ebamäärast avaldust ei ole võimalik rahuldada. TMS §-s 45 sätestatud abinõu kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud, milleks ei ole ainuüksi elukoha kaotus, mis sageli täitemenetlusega kaasneb (RKTKo 12.06.2012 nr 3-2-1-79-12, p 11); 2) on täitemenetluse peatamine ebamõistlikult koormav. Täitemenetluse peatamine loob olukorra, kus see alusetult annab avaldajale võimaluse vältida laenulepinguga võetud kohustuste täitmist ja täitemenetluse läbiviimist. Samal ajal pikeneb aeg, mil sissenõudja laenulepingust tulenevat nõuet rahuldatud ei saa.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Tiina Masing vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) pole määruskaebuse esitaja viidanud õigusnormide rikkumisele; 2) on avaldaja selgitanud sissenõudja ja tema tütarfirma tegutsemist sama täiteasja käigus, kus eesmärgiks oli kasu saamine võlgniku arvel. Sama skeemi tahetakse kasutada ka käesoleva täitetoimingu puhul. Vara ümberhindamise aktis pole põhjendust hinna alandamise kohta; 3) on avaldaja püüdnud sissenõudjaga kokkulepet saavutada alates 2008. aasta juunist, kuid see polnud võimalik; 4) on avaldaja valmis osamaksetena laenu tagasimaksmist jätkama. Avaldaja palub arvestada ka haldusasjaga nr 3-14-51045.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 6. novembri 2014 määrus tuleb tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta Tiina Masingu avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada.

6. Tiina Masing on esitanud 14. oktoobril 2014 Tartu Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks ja täitemenetluse nr 186/2009/5011 ajatamiseks. Tegemist on hagita asjaga ning TsMS § 477 lg 1 kohaselt tuleb asja läbivaatamisel arvestada hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477¹ lg 1 sätestab, et esialgset õiguskaitset saab hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Tegemist on erisättega, mille maakohus on jätnud avalduse lahendamisel tähelepanuta. Nimetatud sättest tuleneb, et hagita menetluses saab esialgset õiguskaitset kohaldada vaid juhul, kui see tuleneb seadusest. TMS 5. jaos, kus on muuhulgas sätestatud täitemenetluse peatamise võimalus võlgniku avalduse alusel, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamist ette nähtud. Järelikult on vaidlustatud määrus, millega maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset, seadusega vastuolus ning tuleb tühistada.

7. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja sisulisel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson