3-14-52615/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-52615 Haldusasi I.T. kaebus Maksuja Tolliameti peadirektori 30.07.2014. a käskkirja nr 33-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.11.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus I.T. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja I.T. Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.11.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 28.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3p) Maksuja Tolliameti peadirektori 30.07.2014. a käskkirja nr 33-D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt tutvustati talle käskkirja hilinemisega, enne distsiplinaarmenetluse algatamist ei võetud temalt selgitusi, käskkirjas esineb faktivigu ning kontrollitud ei ole, kas talle olid 17.07.2014 tagatud teenistusülesannete täitmiseks sobivad tingimused.

2. Tartu Halduskohus 07.11.2014. a määrusega (tl 11-11p) tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus selgitas, et distsiplinaarmenetluse alustamise käskkiri on menetlustoiming distsiplinaarmenetluses, mistõttu kaebusega ei saa nõuda selle tühistamist. Sõltumata nõude liigist asus halduskohus seisukohale, et määruskaebuse esitajal puudub kaebeõigus distsiplinaarmenetluse alustamise toimingu vaidlustamiseks. Halduskohus viitas HKMS § 45 lg-le 3 ning leidis, et distsiplinaarmenetluse alustamise toiming ei saa rikkuda määruskaebuse esitaja mittemenetluslikke õigusi ning distsiplinaarmenetluse alustamise vältimatuks tagajärjeks ei ole määruskaebuse esitaja õigusi rikkuva haldusakti andmine. Halduskohus selgitas, et distsiplinaarmenetluse käigus alles uuritakse tõendeid ning hinnatakse määruskaebuse esitaja selgitusi ja väiteid seoses teenistusülesannete täitmiseks loodud tingimustega, misjärel võetakse seisukoht võimaliku distsiplinaarrikkumise osas ning langetatakse kaalutlusõiguse alusel otsus

2 määruskaebuse esitajale distsiplinaarkaristuse määramise osas. Halduskohus viitas ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2014. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-73-13, mille kohaselt pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus HKMS § 45 lg 3 järgi üldjuhul võimalik, kuna enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata. Halduskohus selgitas, et kui määruskaebuse esitajale määratakse distsiplinaarkaristus, on tal võimalik menetluslikele eksimustele tugineda distsiplinaarkaristuse käskkirja vaidlustamisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Määruskaebuse esitaja esitas 09.11.2014 määruskaebuse (tl 14-15p) Tartu Halduskohtu 07.11.2014. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et Maksuja Tolliameti 30.07.2014. a käskkiri on teenistussuhetes haldusakt, mida saab halduskohtutes vaidlustada. Määruskaebuse esitaja hinnangul viitab sellele ka käskkirjas sisalduv vaidlustamisviide, mille kohaselt saab käskkirja peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest arvates HKMS-s sätestatud korras. Määruskaebuse esitaja väidab, et käskkirjaga on rikutud tema õigust võrdsele kohtlemisele, kuna distsiplinaarmenetlust ei algatatud teiste tolliametnike suhtes, kes olid samas töövahetuses ja pidid täitma samu kohustusi. Määruskaebuse esitaja arvab, et distsiplinaarmenetlus algatati ainult tema suhtes, sest tal oli tekkinud tööandjaga konflikt aktiivsel ametnike huvide esindamisel ja kaitsmisel. Teiseks väidab määruskaebuse esitaja, et rikutud on tema subjektiivset õigust olla ära kuulatud, kuna tal oli vastuväiteid, mida juhtunu kohta esitada. Kolmandaks väidab määruskaebuse esitaja, et rikutud on tema õiguspärast ootust, et riigivõimu teostatakse seaduse alusel. Määruskaebuse esitaja leiab, et 30.07.2014 seisuga ei olnud teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta ning seetõttu ei olnud distsiplinaarmenetluse algatamine õiguspärane. Määruskaebuse esitaja leiab, et menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult tema õigusi rikkuva haldusakti andmise, kuna praegune seadusandlus annab hea võimaluse ametnike esindajate teenistusest vabastamiseks, ilma et ta kohtumenetluse tulemusena ametisse ennistataks. Määruskaebuse esitaja väidab, et vastustaja seadis eesmärgiks tema õigusi rikkuva haldusakti andmise ning palub halduskohtul kaitsta end riigivõimu omavoli eest. Määruskaebuse esitaja ei mõista, kuidas sai Lõuna tollipunkti peainspektor-vahetusvanema e-kirja alusel põhjendatult arvata, et 7-liikmelisest töövahetusest rikkus ainult tema oluliselt teenistuskohustusi.

4. Vastustaja palub 03.12.2014 esitatud seisukohas (tl 34-35) jätta määruskaebus rahuldamata ning kohtukulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastustaja märgib, et käesoleval juhul on olemas määruskaebuse esitaja suhtes välja antud distsiplinaarmenetlust lõpetav 16.10.2014. a käskkiri nr 41-D, mida määruskaebuse esitaja on ka vaidlustanud. Vastustaja leiab, et just nimetatud menetluse raames saab määruskaebuse esitaja oma õigusi kõige efektiivsemalt kaitsta, sest haldusakti õiguspärasuse hindamise raames kontrollib halduskohus kõiki määruskaebuse esitaja väiteid, sh haldusakti väljaandmisele eelnenud toimingute vajalikkust ja õiguspärasust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

6. Tartu Halduskohus tagastas 07.11.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib halduskohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 121 lg 2 p-le 1 tuginedes lasub halduskohtul kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustus ning norm on kohaldatav üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Kaebeõiguse puudumise tuvastamisel tuleb

3 lähtuda HKMS §-s 44 reguleeritud kaebeõiguse tingimustest ja HKMS §-s 45 kehtestatud piirangutest. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti tuginenud HKMS § 45 lg-le 3 ning põhjendanud kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel piisavalt, viidates sealjuures asjakohasele Riigikohtu praktikale. Määruskaebuse esitaja on toonud välja mõned mittemenetluslikud õigused, mida distsiplinaarmenetluse algatamine tema väitel rikkus, kuid neid õigusi rikuks ka haldusakt distsiplinaarkaristuse määramiseks. Seega ei saanud menetlustoiming rikkuda määruskaebuse esitaja mittemenetluslikke õigusi haldusaktist sõltumatult. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et vaidlustamisviite olemasolu distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas ei tähenda, et kaebus võetakse tingimata halduskohtu poolt menetlusse. Kaebus võetakse menetlusse siis, kui see on HKMS kohaselt lubatav. Kuna käesoleval juhul on üks kaebuse lubatavuse eeldustest HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt täitmata, on kaebus õigesti tagastatud. Maksuja Tolliameti peadirektori 16.10.2014. a käskkirjaga nr 41-D karistati määruskaebuse esitajat distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega. 14.11.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud käskkirja peale ning Tartu Halduskohus võttis selle 10.12.2014 menetlusse. Seega on määruskaebuse esitajal võimalik vastustaja menetluslikele eksimustele tugineda 16.10.2014. a käskkirja puudutavas kohtumenetluses.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.11.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits