3-14-52401/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52401 Haldusasi A.T. kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.07.2014 otsuse nr 13- 1/2133 ja 03.09.2014 vaideotsuse nr 6-1/2337-4 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – A.T. Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19. jaanuaril 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.T. esitas 22.01.2013 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse (tl 27-29), milles palus vabastada end maksuvõla tasumise kohustusest või vähendada maksuvõlga 70% võrra. Tallinna Halduskohus kohustas 04.04.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-807 maksuhaldurit jätkama 22.01.2013 esitatud maksuvõla kustutamise taotluse menetlust (tl 36-39). Kohtuotsus jõustus 04.09.2014. 2. MTA jättis 03.07.2014 otsusega nr 13-1/2133 (edaspidi ka 03.07.2014 otsus või vaidlustatud otsus) A.T. taotluse maksuvõla kustutamiseks rahuldamata (tl 5-8). Otsuse kohaselt on A.T.l 30.06.2014 seisuga MTA 21.05.2010 maksuotsusest nr 12.2-3/6959- 19 tulenev füüsilise isiku tulumaksu võlg 2239,04 eurot, maamaksu võlg 220,45 eurot ning intressivõlg 6047,15 eurot. Kuna A.T.l puuduvad seisuga 30.06.2014 sissetulekud, ei ole maksuhalduril maksuvõla sissenõudmise menetluses maksukorralduse seaduse (MKS) § 131 lg-st 3 tulenevalt ega kohtutäituril täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-tes 1 ja 2 tulenevalt võimalik maksuvõla katteks kinnipidamisi teha. Seega ei saa maksuvõla olemasolu ja selle sissenõudmise menetlus mõjutada A.T. hetkelist majanduslikku olukorda ja toimetulekut. A.T. ei ole oma töövõimetuse tõendamiseks dokumente esitanud ning on kinnitanud, et otsib aktiivselt tööd. Seega võib A.T.l tekkida vara ja rahalisi ressursse töötamise või muu

2(6) majandusliku tegevuse tagajärjel ning seetõttu ei ole maksuhalduril alust arvata, et A.T. majanduslik olukord ei võiks paraneda. Maksuvõlga on võimalik vähendada ka A.T.le kuuluva registervara arvelt (korteriomand, ühisomandis olev kinnistu ning sõiduk). Seega ei ole maksuvõla sissenõudmine lootusetu ning ei sea ohtu A.T. ega tema ülalpeetavate eksistentsi, mistõttu ei ole täidetud MKS § 114 lg-s 3 sätestatud eeldused maksuvõla kustutamiseks selle sissenõudmise lootusetuse tõttu. Maksuhaldur ei saa kustutada isiku maksuvõlga, kui see ei ole põhjendatud, kuna see seaks ebavõrdsesse olukorda teised maksukohustuslased. Maksuvõlgade kustutamine on kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest, kuid selle eesmärk ei ole uue ebaõigluse tekitamine, vaid püüd taastada õiglus olukorras, mida pole võimalik ette näha. Maksuhalduril on tulenevalt MKS § 111 lg-st 1 õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine ning MKS § 117 lg 2 kohaselt saab intressi määra vähendada kuni 50% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Maksuvõla tasumise ajatamise graafiku sõlmimisel on taotlejal võimalik maksuvõlga tasude osade kaupa tema enda poolt taotletud perioodi vältel ning tulenevalt MKS § 128 lg 2 p-st 3 ei kohaldata sellel perioodil maksuvõla sundtäitmist. Maksuhaldur juhtis A.T. tähelepanu ka asjaolule, et Lõime 11 asuva korteri üürimisest tulu saamisel tuleb see deklareerida. 3. A.T. esitas maksuhaldurile 03.07.2014 otsuse ja 21.05.2010 maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks vaide. A.T. leiab, et maksuhalduri 21.05.2010 maksuotsuses toodud motiivid ja järeldused on ebaobjektiivsed, põhjendamatud ja ebaõiglased, põhinedes teadvalt puudulikel ja tegelikkusele mittevastavatel faktidel ja väidetel. Maksuotsuse tegemisel on maksuhaldur piiranud A.T. põhiõigusi ja vabadusi, jättes arvestamata hulganisti asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Maksuhalduril on põhjendamatu privileeg viivise suuruse arvutamisel, mistõttu võib viivise summa oluliselt ületada seaduses sätestatud maksu summat. A.T. ei saa üüritulu, kuna üürib Lõime tänaval asuvat korterit õele ja isale tasuta. Korter on neile üürile antud eluaegselt ning selle müümine ei ole võimalik, kuna eluruum ei kuulu seaduse kohaselt pankrotivarasse. Sõiduauto on vajalik tulevase töö jaoks ning selle väärtus ei ületa 800 eurot. A.T. ei ole kunagi hoidunud kõrvale maksude ja lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid temast mitteolenevatel põhjustel on ta maksejõuetu ning oma sugulaste ülalpidamisel. A.T. on käesoleval ajal töövõimetu ning on otsib aktiivselt tööd, kuid tööd pakutakse üksnes miinimumpalgaga. Seega on maksuvõla sissenõudmine lootusetu ja ebaõiglane, mistõttu on maksuhaldur kohustatud oma otsust muutma ja maksuvõla kustutama täies ulatuses. 4. MTA jättis 03.09.2014 vaideotsusega nr 6-1/2337-4 (edaspidi ka vaidlustatud vaideotsus või 03.09.2014 vaideotsus) vaide rahuldamata. Maksuhaldur märkis, et 21.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/6959-19 vaidlustamine ei ole enam võimalik, sest vaidemenetlus on juba läbi viidud ja vaideotsus A.T.le 22.10.2010 kätte toimetatud. MTA 03.07.2014 otsusega seonduvalt leidis maksuhaldur, et maksuvõla kustutamine või kustutamata jätmine on kaalutlusotsus. Maksuhaldur peab abinõude valimisel või selle otsustamisel, kas mingit meedet kasutusel võtta või mitte, arvestama kaalutlemisõigust andva seaduse mõtte ja eesmärgi ning volituse piiridega. Õiguse üldpõhimõtetena tuleb vaadelda proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtet. Proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et riik ei piiraks isikute õigusi ega tekitaks neile muid koormavaid tagajärgi niisama, vaid üksnes siis, kui see on hädavajalik. Isikule ei tohi haldusaktiga valmistada tarbetuid ebameeldivusi ning isiku suhtes ei tohi kasutada karme meetmeid, kui eesmärki on võimalik saavutada isiku jaoks leebemate vahenditega. Ebaproportsionaalne on abinõu, mis

3(6) mitte mingil juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Maksumenetluses ei tohi menetlustoiminguid läbi viia, kui on teada, et taotletavat eesmärki ei ole selle toiminguga võimalik saavutada. Maksuhalduril on MKS § 10 lg 2 punktist 3 tulenevalt kohustus maksuvõlad sisse nõuda. Maksuhaldur ei nõustu, et maksuvõla kustutamata jätmine on ebaproportsionaalne abinõu ning leiab, et ebaproportsionaalsus tekiks hoopis juhul, kui maksuhaldur kustutaks vaidlusaluse võla. Maksuvõla kustutamata jätmine ei ole A.T. varalist seisundit arvestades karm meede maksuhalduri eesmärgi saavutamiseks. Vastasel korral oleks maksuvõlgnevuse sissenõudmine välistatud. Sissetulekute puudumise tõttu ei saa A.T.lt maksuvõla katteks kinnipidamisi teha, mistõttu ei saa maksuvõlg ja selle sissenõudmine mõjutada isiku hetkelist majanduslikku olukorda ja toimetulekut. Sobiva töö ja stabiilse sissetuleku saamisel on võimalik hakata maksuvõlgnevust likvideerima. MKS § 114 lg 3 peamine eesmärk on maksumaksjate võrdne kohtlemine, vältides seejuures olukordi, kus maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Silmas on peetud erandlikke olukordi, kus maksuseaduse kohaselt oleks maksu sissenõudmine õigustatud, kuid konkreetses olukorras konkreetselt maksumaksjalt oleks võla sissenõudmine ebaõiglane. Maksuvõlgnevuse kustutamine on kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest, kuid selle eesmärk ei ole ega saa olla uue ebaõigluse tekitamine, vaid püüd taastada õiglus olukorras, mida ei ole võimalik ette näha. Maksuvõlgade kustutamise regulatsiooni maksukorralduse seaduses tuleb kasutada ebavõrdsuse likvideerimiseks, mitte selle tekitamiseks. A.T. varalise seisundi ning olemasolevate kohustuste juures seaks maksuvõla kustutamine teda teiste maksumaksjatega võrreldes hoopis paremasse olukorda. Õiguskindlus eeldab, et maksuhalduri tegevus on võimalikult ettenähtav ning haldusakti andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust. A.T. on teadlik, et maksukohustuse tekkimisele järgneb maksu sissenõudmine ning alusetu on tugineda ootusele, et tema puhul seda ei toimu. Õiguskindluse põhimõte hõlmab eelkõige keeldu rakendada tagasiulatuvalt maksukoormust suurendavat või muul viisil maksumaksjat koormavat sätet, mida tehtud ei ole. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused maksuvõla kustutamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. A.T. esitas kaebuse 03.07.2014 otsuse ja 03.09.2014 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsused on tehtud materiaal- ja menetlusõiguse norme rikkudes, arvestamata kaebaja õigusi ja väiteid ning kaebaja esitatud tõendeid. Otsuste järeldused põhinevad oletusel ning asjas ei ole uuritud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile tõendid, et ta kaotas alalise töökoha ja oli pikalt töövõimetu, tal sündis teine laps ja abikaasa ei saa lapsehoolduspuhkuse tõttu töötada. Vastustaja on põhjendamatult kaua lahendanud kaebaja maksuvõla kustutamise taotlust ning on sellega rikkunud põhiseaduse § 46 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 41 nõudeid. Kaebaja ei saa Lõime tänaval asuva korteri üürile andmisest tulu, kuna üürib seda tasuta oma isale ja õele. Maksuhaldur ei arvesta asjaolu, et selle korteri müümine ei ole võimalik, kuna see on kaebaja isale ja õele üüritud eluaegselt ning eluruum ei saa kuuluda pankrotivarasse. Kaebajale kuuluv sõiduauto on vajalik tulevase töö jaoks ning selle jääkväärtus ei ületa 800 eurot. Kaebaja on heauskne isik, kes ei ole kunagi kõrvale hoidunud maksude või mistahes lepinguliste kohustuste tasumisest. Kaebaja ei saa sissetulekuid alates 2012. a sügisest tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Kaebaja oli pika aja jooksul töövõimetu ning tal tekkisid

4(6) püsivad materiaalsed raskused, mida ta ei suuda iseseisvalt ületada. Kaebajal on võlakohustused teiste võlausaldajate ees ning kaebaja ei ole pika aja jooksul suutnud leida väärilist tööd. Seega on maksuvõla sissenõudmine lootusetu ja ebaõiglane ning vastustaja on kohustatud maksuvõla kustutama. Õigus võla ümberkujundamisele ei sõltu teiste isikute poolt esitatud samalaadsete taotluste arvust, vaid sõltub normidest, objektiivsetest asjaoludest ja põhimõtetest, mis mõjutavad isiku maksejõulisust. Kaebaja on esitanud ka vastuväited MTA 21.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/6959-19 ja sellest tulenevate viiviste suuruse kohta. 6. MTA palub jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur jääb vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et on käitunud õiguspäraselt ja kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile koopiad abielu- ja sünnitunnistustest, mis viitavad küll ülalpeetavate olemasolule, kuid ei anna adekvaatset ülevaadet tema majanduslikust olukorrast. Samuti ei saa informatsiooni kaebaja majandusliku olukorra kohta kaebaja poolt esitatud patsiendikaardist, veelgi vähem ei esita nimetatud tõendid põhjendusi maksuvõla kustutamise vajadusest. Kaebaja on esitanud tõendeid, mis puudutavad 2008. aastal võetud laenu, kuid mis ei ole maksuvõla kustutamata jätmise otsuse vaidlustamisel asjakohased. Kaebaja ei ole koos kaebusega ega ka vaidemenetluse kestel esitanud tõendeid, mis annaksid alust hinnata maksuvõla sissenõudmist perspektiivituks. Kaebaja väited renditulu kohta Tallinnas Lõime tänaval asuva korteri kohta ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Vastustaja on varasemalt oma 03.07.2014 otsuses nr 13-1/2133 lihtsalt juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et kui kaebaja saab Lõime tn 11 asuva korteri üürimisest tulu, siis tuleb see vastavalt tulumaksuseaduse § 16 lg-le 1 deklareerida. Kaebuse esitaja ei ole oma kaebuses välja toonud ühtegi põhjendust, kuidas rikuti vaideotsusega tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumata.

KOHTU PÕHJENDUSED 7. Vaidlus käib selle üle, kas maksuhaldur on õiguspäraselt keeldunud kaebaja maksuvõla kustutamisest. 8. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub MTA 03.07.2014 otsuse ja 03.09.2014 vaideotsuse põhjendustega, mis on kokkuvõtlikult esitatud käesoleva otsuse punktides 2 ja 4, ning tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 kõiki põhjendusi ei korda, märkides vaid järgmist. 9. MKS § 114 lg 3 kohaselt võib riiklike maksude maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Kohus leiab, et maksuhaldur on vaidlustatud otsustes õigesti mõistnud MKS § 114 lg 3 sisu ja eesmärki. Maksuhalduri tõlgendus maksuvõla sissenõudmise lootusetusele ja ebaõiglusele ühtib maksukorralduse seaduse seletuskirjas toodud selgitustega ning sarnaselt on MKS § 114 lg-t 3 mõistetud ja kohaldatud ka varasemas kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-56-07, Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht haldusasjas nr 3-07-2337, Tallinna Halduskohtu seisukohad haldusasjades nr 3-07-1720, 3-08-426 ja 3-09-3145).

5(6) 10. Maksuvõla kustutamist täpsustab rahandusministri 02.05.2002 määrusega nr 61 kehtestatud „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ (edaspidi ka määrus nr 61). Määruse nr 61 § 5 lg 2 sätestab, et taotledes maksuvõla kustutamist võla sissenõudmise lootusetuse tõttu, tuleb taotluses esitada põhjendus, miks isik ei ole suuteline võlga tasuma, kõik andmed taotleja omandis ning valduses oleva vara, samuti taotleja varaliste kohustuste ja õiguste kohta ning tõendada, et maksuvõla täieliku tasumise korral ei ole isik suuteline ennast ega ülalpeetavaid üleval pidama ning võib sattuda suurtesse majanduslikesse raskustesse. Määruse nr 61 § 51 lg 2 sätestab, et kui isik taotleb maksuvõla kustutamist selle ebaõigluse tõttu, tuleb taotluses: 1) esitada asjaolud, mis seavad isiku konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kui need asjaolud ei tulene seaduses teiste sarnaste maksukohustuslaste kohta sätestatust; 2) tõendada, et punktis 1 nimetatud asjaolude tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei ole võimalik neid kõrvaldada; 3) esitada kõik taotlejale teadaolevad faktid punktis 2 nimetatud asjaolude kohta, loetleda ammendavalt taotlusele lisatavad tõendid, samuti tõendid, mida ei ole võimalik esitada, kuid mida maksuhalduril on võimalik välja nõuda või kontrollida; 4) esitada andmed selle kohta, et taotleja on antud asjas toiminud vastavalt kehtivatele seadustele. Määruse nr 61 § 51 lg 2 sätestab, et taotlusele lisatakse kõik vajalikud tõendid või tehakse viide nende asukohale. Seega peab kaebaja ise tõendama, et maksuvõla sissenõudmine on ebaõiglane või lootusetu. Kohus leiab, et maksuhaldur on andnud kaebaja väidetele ja nende kinnituseks esitatud tõenditele õige hinnangu. Maksuhaldur on analüüsinud nii kaebajalt maksuvõla sissenõudmise lootusetust kui ka ebaõiglust. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et kuniks A.T.l puuduvad sissetulekud, ei saa maksuvõla katteks kinnipidamisi teha ja seetõttu maksuvõla kustutamata jätmine kaebaja hetke majanduslikku olukorda ja toimetulekut ei mõjuta. Kuigi kaebajal ei ole tööd, pole alust arvata, et töö leidmine oleks tulevikus võimatu. Kaebaja väidab ka ise, et otsib aktiivselt tööd. Seega tõenäoliselt võib kaebaja majanduslik olukord tulevikus paraneda. Maksuhaldur on ka õigesti viidanud võimalusele vähendada maksuvõlga kaebajale kuuluva registervara arvelt. Asjaolu, et kaebajale kuuluv korteriomand on antud kaebaja õele ja isale tasuta kasutamiseks, mitte näiteks tasu eest välja üüritud, on kaebaja valik. Kaebaja ei ole väitnud, et otsib tööd, mille jaoks oleks tingimata vajalik auto olemasolu. Tööl käimiseks on põhimõtteliselt võimalik kasutada ka ühistransporti, mis on Tallinna elanikele tasuta. Samuti on maksuhaldur õigesti leidnud, et reeglina tuleb kõigil maksuvõlg tasuda ning kaebaja esitatud asjaoludel oleks ta teiste maksumaksjatega ebavõrdsesse olukorda seatud pigem siis, kui maksuhaldur tema maksuvõla kustutaks. Asjaolu, et maksu tasumine on kaebaja jaoks raske, ei muuda maksu sissenõudmist lootusetuks või ebaõiglaseks. 11. Kaebaja maksuvõla kustutamise taotluse menetluse kestuse hindamisel tuleb arvestada vahepealset kohtuvaidlust asjas nr 3-13-807, milles lõpplahend jõustus alles 04.09.2014. MTA 03.07.2014 otsuse punktis 1 kirjeldatud menetluse käik kinnitab, et maksuhaldur jätkas kaebaja taotluse menetlust juba halduskohtu 04.04.2014 otsuse järel selle jõustumist ära ootamata, andes kaebajale 23.04.2014 ja 13.05.2014 korraldused täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks. Kaebaja lõplik seisukoht jõudis maksuhaldurini 04.06.2014 ning maksuhaldur tegi seejärel otsuse 30 päeva jooksul kooskõlas määruse nr 61 § 5 lg-ga 5 ja § 51 lg-ga 4. Seega ei ole alust pidada menetluse pikkust õigusvastaseks, veel vähem põhiseadusega vastuolus olevaks. 12. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited MTA 21.05.2010 maksuotsuse nr 12.2- 3/6959-19 õigusvastasuse ja sellega kaasneva intressikohustuse kohta, kuna kaebaja ei ole maksuotsust või intressinõuet vaidlustanud. Maksuhaldur on 03.07.2014 otsuses õigesti selgitanud, et MKS § 111 lg-st 1 tulenevalt võib makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumise ning MKS § 117 lg 2 kohaselt saab intressi määra

6(6) vähendada kuni 50% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Maksuvõla tasumise ajatamise graafiku sõlmimisel on taotlejal võimalik maksuvõlga tasude osade kaupa tema enda poolt taotletud perioodi vältel ning tulenevalt MKS § 128 lg 2 p-st 3 ei kohaldata sellel perioodil maksuvõla sundtäitmist. 13. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 14. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit