3-14-51268/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51268 Otsuse kuupäev

19. detsember 2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Karli Peelbaumi (Peelbaum) kaebus Tartu Vangla 30.05.2014 käskkirja nr 6-2/690 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Karli Peelbaum Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19. jaanuar 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 30.05.2014 käskkirjaga nr 6-2/690 karistati kinnipeetav Karli Peelbaumi distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna ta hoidis enda juures kartseris keelatud esemeid (padja sisse olid peidetud maitseained, valged tabletid, kaks sigaretti ja minigrip kotid).

2. K. Peelbaum ei olnud Tartu Vangla 30.05.2014 käskkirja nr 6-2/690 alusel tema suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristusega nõus ning vaidlustas käskkirja vaidemenetluse korras. Tartu Vangla 25.06.2014 vaideotsusega nr 1-11/262-2 jättis K. Peelbaumi vaide täies ulatuses rahuldamata.

3. 26.06.2014 laekus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja K. Peelbaumi poolt esitatud kaebus Tartu Vangla 30.05.2014 käskkirja nr 6-2/690 kehtetuks tunnistamiseks (tühistamiseks). Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus, milles kaebuse esitaja palus kohtul vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel seoses tema maksejõuetusega.

4. 25.09.2014 esitas Tartu Halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 58 alusel Tartu Vanglale teabenõude, milles palus väljastada kinnipeetav K. Peelbaumi suhtes langetatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-2/690, käskkirja vaidlustamiseks esitatud vaide ja vangla poolt tehtud vaideotsuse nr 1-11/262-2, aga samuti väljavõtte K. Peelbaumi (edaspidi kaebaja) vanglasiseselt isikuarvelt ajavahemikul 25. veebruar 2014 – 24. juuni 2014. Tartu Vangla edastas kohtule nõutud dokumendid 29.09.2014.

5. 30.09.2014 määrusega vabastas Tartu Halduskohus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel seoses tema maksejõuetusega, võttis kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat vastama kaebusele.

6. 22.10.2014 laekus kohtusse vastustaja vastus kaebusele. Esitatud vastuses ei võtnud vastustaja kaebust õigeks ning vaidles selle vastu. Vastustaja nõustus haldusasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

7. 27.10.2014 määrusega otsustas Tartu Halduskohus läbi vaadata käesoleva haldusasja kirjalikus menetluses, määras kohtuotsuse väljakuulutamise päevaks 19.12.2014, ning andis menetlusosalistele võimaluse täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamiseks.

8. 29.10.2014 ja 20.11.2014 esitas vastustaja täiendavad vastused kaebusele.

9. 10.11, 21.11 ja 01.12.2014 on laekunud kohtusse kaebaja seisukohad vastustaja vastuste osas.

Kaebuse põhjendused

10. Tulenevalt kaebusest ja ka hiljem esitatud seisukohast vastustaja vastuse osas leiab kaebaja, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole leidnud tõendamist tema süü. Nimelt tuvastamata on jäetud kaebaja sõnul tähtis faktiline asjaolu, kas kaebaja oli teadlik padjast leitud ja kartseris keelatud esemetest enne nende avastamist. Kaebaja kinnitusel vastustaja väide selle kohta, et ta ei viibinud 05.05.2014 ruumis nr 1178 ei vasta tõele, kuna just selles ruumis tehti kaebaja ja ruumis olevate asjade läbiotsimine. Vastustaja väide selle kohta, et vanglaametnikud kontrollivad patjade sisu enne kinnipeetavale kätte andmist on vale ja kohut eksitav. Vastustaja ei pannud tähele, et kaebaja kartseris viibimise aeg algas sel päeval kell 17.10, kuid läbiotsimine toimus kell 16.50. Vanglaametniku K. Kanni poolt andnud ütlused, mille alusel tuvastati kaebaja süü, on ebaloogilised. Kaebaja väidab, et vanglas olevad töötajad lepivad jutus kokku ja paberid väljastatakse sellised, nagu vaja. Arvesse ei ole võetud asjaolu, et kaebaja ei suitseta. Kaebaja võttis kapist suitsu, et tema kambrikaaslane saaks suitsetada.

10.1 Lähtudes eeltoodust, palub kaebaja kohtul tühistada Tartu Vangla 30.05.2014 käskkiri nr 6-2/690.

Vastustaja vastuväited

11. Esitatud vastuses kaebusele teatas vastustaja kohtule, et ta nõustub kaebuse menetlusse võtmisega ja vastustajaks määramisega, kuid ei nõustu kaebusega ning vaidleb selle vastu. Sisuliselt jäi vastustaja 25.06.2014 vaideotsuses nr 1-11/262-2 toodud põhjenduste ja selgituste juurde, kuid pidas ka vajalikuks lisaks eeltoodule esitada täiendavaid vastuväiteid.

11.1 Tartu Vangla julgeolekuosakonna spetsialist Kaupo Kannu 07.05.2014 õiendist nähtub, et 06.05.2014 toimunud vestlusel on kaebaja esemete peitmist (või peidetud esemetest teadmist) sisuliselt tunnistanud („vestlusel seletas kinnipeetav Karli Peelbaum, et läks riski peale välja ja lootis, et ametnikud ei leia peidetud esemeid üles“). Lisaks on K. Kann oma 21.05.2014 e-kirjas märkinud, et kaebaja oli teadlik, et leitud tablettide näol on tegemist sahhariini, mitte ravimitega (seda olukorras, kus kinnipeetavale tutvustatud ettekandes oli kasutatud mõistet „tabletid“). Isegi juhul, kui eeldada, et kaebaja tõepoolest tundis läbiotsimise juures viibides ära padjast leitud tabletid (nagu nähtub 27.05.2014 protokollist), ei lükka see ümber K. Kannu 07.05.2014 õiendis selgitatut.

11.2 Enne kinnipeetavale väljastamist kontrollitakse patju nii vanglateenistuse ametnike kui ka kinnipeetavatest abitööliste poolt. Ei ole eluliselt usutav, et kaebajale väljastati vangla poolt padi koos sinna peidetud esemetega. Selle tõenäosust vähendab ka asjaolu, et padi oli ühest äärest osaliselt käsitsi kokku õmmeldud ning erinevus masinõmblusega oli silmaga märgatav (Argo Laugu 29.05.2014 e-kiri). Samuti ei ole usutav, et keegi teine käis kaebajale väljastatud patja keelatud esemeid peitmas.

11.3 Arvestades esemete hulka ja omadusi ning kohta, kuhu need peidetud olid (s.t üldjuhul igapäevaselt kasutatavasse patja), pidi kaebaja vastustaja hinnangul nende olemasolust igal juhul teadlik olema. Riigikohus on oma 21.06.2010 otsuse nr 3-3-1-24-10 punktis 10 märkinud, et distsiplinaarkaristust saab määrata ka teo eest, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu. Arvestades, et käesoleval juhul on kaebaja distsiplinaarsüüteo vähemalt hooletusega toime pannud, peab vastustaja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspäraseks ning karistuse määramist põhjendatuks.

12. 29.10.2014 kohtule esitatud täiendavas vastuses kaebusele teatas vastustaja, et enne 05.05.2014 viibis kinnipeetav Karli Peelbaum kartserirežiimil ajavahemikul 28.01.2014 kuni 04.02.2014. Kinnipeetav Karli Peelbaum ei viibinud 05.05.2014 ruumis 1178. Teda otsiti koos isiklike asjadega läbi ning paigutati kartserikambrisse nr 1007. Kinnipeetavale väljastatud voodivarustuse kontrollis üle vanglateenistuse ametnik eraldi vastuvõtuosakonna ruumis nr 1178. 02.04.2014 lahkus kinnipeetav Lääne Prefektuuri Rapla kambrisse, kust saabus Tartu Vanglasse 09.04.2014. Vanglasse saabumisel väljastati kinnipeetavale voodivarustus, s.h padi. Finantsja majandusosakonna spetsialist Sirje Väli kinnitusel, lahkudes vanglast, võetakse kinnipeetavate käest voodivarustus ning vanglasse saabumisel väljastatakse uus varustuskomplekt, mida eelnevalt kontrollitakse ametnike poolt. Välistatud on olukord, et väljastatava voodivarustuse sees oleks peidetud esemed. Alates 09.04.2014 kuni 05.05.2014 viibis kinnipeetav Karli Peelbaum avatud sektsioonis kambris nr 3076. Nii avatud sektsioonis kui ka kartserirežiimil väljastatakse kinnipeetavatele vanglateenistuse ametnike poolt nõela ja niiti, millega on neil võimalik kinni õmmelda enda isiklikke esemeid.

13. 20.11.2014 esitatud täiendavas vastuses kaebusele teatas vastustaja kohtule, et kartserirežiim algab hetkest, mil kinnipeetav paigutatakse reaalselt kartserikambrisse. Kinnipeetava ning tema isiklike asjade läbiotsimine toimub enne kartserikambrisse paigutamist. 05.05.2014 toimus läbiotsimine kella 16.50 ajal. Kaebaja paigutati kartserikambrisse kella 17.10 ajal ainult nende esemetega, mille omamine on kartserirežiimil lubatud. Kinnipeetava ülejäänud asjad hoiustatakse kartseris eraldi ruumis.

13.1 Vastustaja ei nõustu väitega, et kinnipeetavaid ei teavitata kartserisse paigutamisest. Kartserisse paigutamisel võtavad kinnipeetavad kõik oma asjad kaasa, kuna vanglateenistuse ametnikud teavitavad kinnipeetavaid kartserisse minekust ning lasevad korjata kõik asjad kokku. Samuti hoiatatakse kinnipeetavaid keelust jätta isiklikud asjad kambrisse või olmeruumidesse. Kaebajale määrati kartserikaristus 28.04.2014.

13.2 Vangla praktikas pööratakse kartserikaristus täitmisele 7 päeva jooksul. Kaebajat oli varasemalt korduvalt karistatud distsiplinaarkorras kartserikaristusega, mille täitmisele pööramine toimus 7 päeva jooksul. Seega oli kaebaja teadlik 28.04.2014, tutvudes distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga, et läheb lähiajal kartserisse. Seetõttu oli tal piisavalt aega peita padja sisse keelatud esemeid.

13.3 Distsiplinaarmenetluse käigus lähtuti haldusmenetluse seaduse § 6 sätestatud nõudest välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Selleks tugineti julgeolekuosakonna spetsialist Kaupo Kanni 07.05.2014 koostatud õiendile ja 21.05.2014 julgeolekuosakonna spetsialist K. Kanni täiendavatele ütlustele. Mõlemal korral kinnitas K. Kann, et kinnipeetav K. Peelbaum tunnistas vestlusel, et läks riski peale välja ja lootis, et vanglateenistuse ametnikud ei leia peidetud esemeid üles. Samuti oli kaebaja teadlik, et äravõetud tablettide näol oli tegemist sahhariiniga, mitte ravimitega. Seega, oli ta leitud keelatud esemetest teadlik, et need tema padja sees olid.

13.4 Kaebaja väide, et tema ei ole suitsetav kinnipeetav, ei vasta tõele. Nii 17. kui ka 18. nädalal käis kaebaja jalutuskäigul ning võttis kaasa sigarette. Võttes arvesse, et kartserirežiimil ei ole kinnipeetaval õigust sigarette enda juures hoida, oli kinnipeetaval ka põhjus peita sigarette padja sisse.

14. Sellest tulenevalt palub vastustaja kohtul jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Kohtu seisukoht

15. Tartu Vangla direktori 30.05.2014 nr 6-2/690 käskkirjaga karistati kaebajat 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega seoses sellega, et 05.05.2014 kella 16.50 ajal ta hoidis temale väljastatud padja sees kartserirežiimil keelatud esemeid (maitseained, valged tabletid, kaks sigaretti ja minigrip kotid).

16. Kohus leiab, et kaebaja süü ülal nimetatud rikkumises on tõendatud alljärgnevalt.

Kaebajale oli määratud kartserikaristus 28.04.2014 ja vangla praktikas pööratakse kartserikaristus täitmisele 7 päeva jooksul. Kaebaja oli varasemalt korduvalt karistatud distsiplinaarkorras kartserikaristusega ja oli teadlik, et lähiajal läheb kartserisse ja tal oli piisavalt aega peita padja sisse kartseris keelatud esemeid. Seega ei ole usaldusväärne kaebaja väide, et ta ei teadnud kartserisse paigutamisest ja ei saanud seega padja sisse peita asju (tl 45).

17. 05.05.2014 ettekande nr 2218 kohaselt kandis vanemvalvur E. Toots kandis ette, et kaebaja otsiti 05.05.2014 kella 16.50 paiku enne kartserisse panekut läbi ruumis 1178 ja ta leidis kinnipeetavale väljastatud padja sees minigrip kotiga maitseainet, minigrip kotiga hulganisti valgeid tablette, kilesse mässitult kaks sigaretti ja süütamisvahendid ja veel ühe minigrip koti. Kaebajale anti uus padi (tl 24). Esemete leidmise kohta koostati akt (tl 24 pöördel).

18. Julgeolekuosakonna spetsialisti K. Kannu 07.05.2014 õiendis ettekande nr 2218 juurde on fikseeritud, et 06.05.2014 toimunud vestlusel seletas kaebaja, et läks riski peale ja lootis, et ametnikud ei leia peidetud esemeid ülesse (tl 25 ja 26 pöördel).

19. Distsiplinaarmenetluse käigus teatas Tartu Vangla järelevalveosakonna peaspetsialist A. Lauk, et kartseris töötav ametnik palus teda appi kontrollima kaebaja patja, kuna röntgenseadmest kaebaja padja läbi laskmisel oli kahtlus, et selles võib olla mingeid keelatud esemeid. Nad vaatasid koos pilti ja avastasid mingeid esemeid. Padja lähemal vaatlusel selgus, et ühest äärest oli see osaliselt käsitsi kokku õmmeldud. Nad võtsid need õmblused lahti ning leidsid sealt erinevaid esemeid (tl 27 pöördel).

20. Kaebaja sai padja 09.04.2014 ja väidab, et ta ei olnud teadlik, mis selle sees oli. Ei ole usaldusväärne, et kaebaja magades padjal igapäevaselt 26 päeva vältel ei avastanud, et padjas on hulgaliselt kõrvalisi asju. Minigrip kotid on kilest ja padja sees neid mitte tunda on praktiliselt võimatu. Arvestades esemete hulka, nende omadusi ning kohta, kuhu need peidetud olid, pidi kaebaja nende olemasolust teadlik olema.

Vastustaja teatas, et enne kinnipeetavale väljastamist kontrollitakse patju nii vanglateenistuse ametnike kui ka kinnipeetavatest abitööliste poolt ja ei ole eluliselt usutav, et vangla väljastas kaebajale padja koos sinna peidetud esemetega. Enne padja väljastamist või tagastamist kontrollib padja seisukorda FMO spetsialist. Kontrollimise eesmärgiks on vooditarvikute nõuetele vastavuse tagamine. Samuti ei ole tõenäoline, et keegi teine käis kaebajale väljastatud patja keelatud esemeid peitmas, sest selleks ei ole põhjendusi ja motiive. Välistatud on olukord, et väljastatava voodivarustuse sees oleks peidetud mis iganes esemed (tl 20 , 37, 45 ja 51).

21. Vastustaja teatas kohtule, et kartserirežiim algab hetkest, mil kinnipeetav paigutatakse reaalselt kartserikambrisse. Kinnipeetava ning tema isiklike asjade läbiotsimine toimub enne kartserikambrisse paigutamist. 05.05.2014 toimus läbiotsimine kella 16.50 ajal selleks, et vältida keelatud esemete kaasavõtmist kartserikambrisse. Kaebaja paigutati kartserikambrisse kella 17.10 ajal ainult nende esemetega, mille omamine on kartserirežiimil lubatud. Kinnipeetava ülejäänud asjad hoiustatakse kartseris eraldi ruumis.

Peale Tartu Vanglasse saabumist 09.04.2014 kuni 05.05.2014 viibis kaebaja avatud sektsioonis kambris 3076 ja nii avatud sektsioonis kui ka kartserirežiimil väljastatakse kinnipeetavatele vanglateenistuse ametnike poolt nõela ja niiti, millega on neil võimalik kinni õmmelda enda isiklike esemeid. Ja seega kaebajal oli reaalne võimalus peita väljaantud padja sisse esemeid, mille kasutamisest ta oli huvitatud kartserirežiimil.

22. Kui padjas avastati valged tabletid, ei olnud vanglaametnikele teada, mis tabletid need on. Kaebaja ise oma 06.05.2014 seletuses selgitab, et „leiti minu padja sees 2 suitsu, sahhariin, maitseaine“. Seega kaebaja oli teadlik, mis tablettidega tegemist on ja see veel kord kinnitab, et kaebaja paljasõnaliselt väidab, et ei olnud teadlik, et padjas on peidetud kartseris kasutamiseks keelatud esemed.

Ei ole õige ka kaebaja väide, et ta ei suitseta, sest nii 17. kui ka 18. nädalal ta käis jalutuskäigul ning võttis kaasa sigarette (tl 45 pöördel). Seega oli kaebaja padjas leitud sigarettidest huvitatud.

23. Ülaltoodud tõendid kogumis tõendavad kaebaja süüd talle ette heidetud teos, seega vaidlustatav käskkiri on õiguspärane. Kohus ei ole tuvastanud distsiplinaarmenetluse rikkumist, vaidlustatav haldusakt on põhjendatud, motiveeritud, vastab haldusaktile esitatud nõuetele ja seega on seadusega kooskõlas. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.

24. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kohus vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik