3-14-50562/21 · 3-14-50562/21 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50562 Otsuse kuupäev 19. detsember 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Gert-Erik Rudissaare kaebus Tartu Vangla 7. märtsi 2014 käskkirja nr 6-2/295 tühistamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Gert-Erik Rudissaar Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 19. jaanuar 2015. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud 1. Tartu Vangla 03.02.2014 käskkirjaga nr 6-2/295 karistati kinnipeetav Gert-Erik Rudissaart distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kolmeks (3) ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra (kodukord) punkti 1.6.3 nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja rikkumine seisnes käskkirja kohaselt selles, et 08.02.2014 kella 23.05 paiku käitus ta ebaviisakalt. Ebaviisakas käitumine väljendus ametniku suhtes solvava väljendi kasutamises suhtlemisel kambrikaaslasega.

11.03.2014 esitas kaebaja vanglale vaide, milles taotles Tartu Vangla 03.02.2014 käskkirja nr 6- 2/295 kehtetuks tunnistamist. Tartu Vangla 11.04.2014 vaideotsusega nr 1-11/110-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. G.-E. Rudissaarele määratud karistus on kantud 17.03.2014 – 20.03.2014.

2. Tartu Vangla kinnipeetav Gert-Erik Rudissaar esitas 20.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 07.03.2014 käskkirja nr 6-2/295 tühistamiseks.

Kaebuse põhjendus 3. Kaebaja taotleb Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku K. Taali 07.03.2014 käskkirja nr 6-2/295 kehtetuks tunnistamist. Kaebaja on seisukohal, et tema tegevuses puudus süüteo koosseis, kuna

2 distsiplinaarmenetluses ei ole leidnud kinnitamist asjaolu, et kaebaja oleks valvur T. Tubli kohta öelnud debiilik või midagi muud ebaviisakat. 4. Kaebuse kohaselt, 08.02.2014 kella 23.05 ajal toimus Tartu Vangla E-12 sektoris intsident, kus kontrollringkäiku tegev valvur T. Tubli naasis järgmise kambri juurest kaebaja kambri juurde, kuna sealt jälgis teda kaebaja. Valvur lülitas põlema päevavalguse, mis häiris kaebaja sõnul tema kambrikaaslast M. Ootsingut, kes selle tõttu üles ärkas ning küsis kaebaja käest “mis see oli?“ ja „mis lahti?“. Kaebaja vastas, et „ see oli Timo Tubli“. Hiljem nad kambrikaaslasega omavahel rohkem ei rääkinud ning kaebaja kuulas edasi raadiot, mida oli ta ka enne nimetatud intsidenti teinud. Mõne aja pärast helistas valvur T. Tubli sisetelefoniga kaebajale kambrisse ning küsis, kas kaebaja juba kirjutab seletuskirja, kuna oli väidetavalt valvuri kohta öelnud debiilik. (tl 1-2) 5. Kaebaja on seisukohal, vaidlustatud käskkirjas on tegelikud väited tõendamata, kuna vastamisi on ühe ametniku ja kahe kinnipeetava sõnad. Kaebaja hinnangul eelistab vastustaja vanglaametniku ütlusi kahe kinnipeetava omale ning absurdne on vastustaja väide, et M. Ootsingu poolt koostatud selgitus ei ole usaldusväärne, kuna see ühtib kaeba poolt antud selgitustega. Samuti ei vasta kaebaja arvates tõele vastustaja seisukoht, et ametnikel puudub igasugune põhjus koostada tõele mittevastav ettekanne. Kaebaja on arusaamisel, et vangla soovib kättemaksuks teda alusetult iga hinna eest kartserisse paigutada. 6. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud distsiplinaarmenetluse käigus menetlusnorme, kuna enne haldusakti välja andmist võimaldati tal distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvuda liiga lühikest aja jooksul ning sellise käitumisega rikuti tema kitseõigusi. Kaebaja ei ole rahul ka sellega, et tema vaiet lahendas sama isik, kes oli koostanud vaidlusaluse käskkirja. Kaebaja hinnangul on selline teguviis sobimatu, kuigi võib olla seaduslik. Samuti leiab kaebaja, et tema ja kambrikaaslase vahel toimus eravestlus, mille sisu ei ole oluline kõrvalistele isikutele ning on kaitstud põhiseadusega. 7. 04.08.2014 esitas kaebaja vastuväited vastustaja vastusele, kus ta selgitas, et kontaktisik K. Taal, kes viis läbi distsiplinaarmenetluse, lahkus töölt. Samuti jääb kaebaja oma seisukohtade juurde, et ta ei nimetanud valvurit debiilikuks ning, et kambris mängis raadio. Kaebaja märgib lisaks, et valvur T. Tubli valetab, kuna käitus ise süüliselt kui pani täistuled põlema. Kaebaja lisab, et jääb arvamusele, et vastustaja on käitunud õigusvastaselt ning lisab tõendid, millest on kaebaja hinnangul võimalik järeldada, et M. Ootsingut on püütud survestada vanglaametnike poolt. Vastustaja vastuväited 8. Tartu Vangla jääb vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgitab, et ekslikult on vaideotsuse esimese lehe viimasel real viidatud kahe vanglaametniku ütlustele tuginemine. Tegemist on ilmse eksitusega, kuna menetluses puudub teise vanglaametniku ettekanne või seletus, millele oleks võimalik tugineda. Seega on tegemist ilmse ebatäpsusega vaideotsuse põhjendavas osas. 9. Kaebaja tugineb süüteokoosseisu puudumisele, kuna tegu ei vasta kvalifikatsioonile. Vastustaja märgib, et TVK p 1.6.3 kohustab kinnipeetavat käituma viisakalt. TVK p 1.7.1 keelab teiste isikutega suhtlemisel kasutada ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. Seega seab TVK piirangud kinnipeetava käitumisele. Tegemist on nii avaliku korra kui ka teise inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks seatud piirangutega. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise ees kohaldada distsiplinaarkaristusi. Teenistusülesandeid täitva vanglaametniku nimetamist debiilikuks ei saa pidada vastustaja hinnangul kuidagi viisakaks ega hea käitumise tavasid järgivaks käitumiseks. Kaebaja pidi arvestama, et valvur võib kuulda kambris toimuvat vestlust kuna öörahu ajal on eluosakond vaikne. Seega kasutades valvuri suhtes halvustavaid väljendeid vestluses kaaskinnipeetavaga,

3 käitus kaebaja ebaviisakalt. Seega on kaebaja rikkunud TVK p 1.6.3 sätteid ning temale on karistus määratud õiguspäraselt.

10. Vastustaja selgitab, et Tartu Vangla kodukord on üldkorraldus, mis kehtib kogu vangla territooriumil, sealhulgas ka kinnipeetava elukambris. Kaebaja viited, et elukambris kaaskinnipeetavaga peetud eravestlus on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 26 ja 40, ei muuda vastustaja hinnangul kodukorra ega selles sätestatu kehtivust. Ka elukambris peab kinnipeetav käituma viisakalt ning arvestama teistega.

11. Vastustaja möönab, et vastab tõele, et valvuri ettekanne kaebaja poolt öeldu osas erineb kaebaja ja tema kambrikaaslase ütlustest, kuid vastustaja ei nõustu kaebaja on seisukohtadega, et rikkumine on tõendamata, kuna ühe valvuri ütlused vastanduvad kahe kinnipeetava ütlustele. Vaidlustatud distsiplinaarmenetluses on tõenditeks valvur Timo Tubli ettekanne nr 639, kaebaja 18.02.2014 seletus ning kaaskinnipeetava Meelis Ootsingu 05.03.2014 seletus. Kinnipeetavad eitavad ettekandes märgitud väljendite kasutamist. Muid objektiivseid tõendeid menetluse käigus kogutud ei ole. Videosalvestis käesoleval juhul ei oleks ka asjakohane tõend, kuna see ei jäädvusta kambris toimuvat ega salvesta heli, seetõttu ei sisaldaks see tõenduslikku väärtust etteheidetud rikkumise kohta.

12. Vastustaja hinnangul on kaebaja ekslikul seisukohal, et vastustaja oleks pidanud menetluses eelistama kinnipeetavate ütlusi või tunnistama kõik ütlused ebausaldusväärseks. Distsiplinaarmenetluse protokollis tuleb menetlejal anda hinnang asjas kogutud tõenditele ning nende usaldusväärsusele, millest lähtuvalt jõutaksegi järeldusele, kas etteheidetud rikkumine on toime pandud või mitte. Antud juhul on menetleja hinnanud asjas kogutud tõendeid ning jõudnud järeldusele, et kaebaja ja M. Ootsingu ütlused ei ole usaldusväärsemad valvuri ettekandes märgitust. Asjaolu, et valvuri ettekannet kinnitavaid muid tõendeid ei ole, ei tähenda, et ettekanne sisaldaks ebaõiget teavet või et see oleks ebausaldusväärne.

13. Vastustaja märgib, et on tõendamata ja ei ole usutav kaebaja väide, milles kaebaja viitab võimalikule isiklikule kättemaksule ettekande koostamisel, kuna tema on sama valvuri peale esitanud ka varasemalt kaebusi ning üks neist on jõudnud kohtumenetlusse. Ettekande kohaselt vastas kaebaja M. Ootsingu küsimusele „See oli see Timo, kuradi debiilik.“ Ettekande koostamisel on teada, et sellega tutvuvad erinevad vanglateenistuse ametnikud ning seega ei ole usutav, et rikkumise väljamõtlemiseks märgiks valvur ettekandesse halvustavaid ja solvavaid väljendeid iseenda kohta.

14. Vastustaja lisab, et kaebajat on ka varasemalt karistatud distsiplinaarkorras solvavate väljendite kasutamise ja ebaviisaka käitumise eest mitmel korral (Tartu Vangla 10.01.2012 käskkiri nr 6-2/1635, Tartu Vangla 08.01.2014 käskkiri nr 6-2/60, Tartu Vangla 10.02.2014 käskkiri nr 6-2/151). Kaebaja on nimetatud käskkirju vaidlustanud ka halduskohtus. Seega näitab ka kaebaja varasem käitumine, et ta on võimeline käituma ebaviisakalt ning kasutama solvavaid väljendeid. Seetõttu on vastustaja hinnangul ka usutav, et tema kasutas ettekandes märgitud väljendeid.

15. Vastustaja on seisukohal, et väited menetleja erapoolikuse kohta on kaebaja subjektiivne hinnang. Menetleja on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt selgitanud välja asjas tähtsust omavad asjaolud ning kogunud ka selle kohta tõendeid. Asjaolu, et kaebaja hinnang tõendite usaldusväärsusele erineb menetleja omast, ei tähenda, et menetlust oleks läbi viidud ebaobjektiivselt. Ühtegi usutavat ja tõsiseltvõetavat põhjust selle kohta, et menetleja oleks kuidagi huvitatud menetluse tulemusest, kaebaja välja toonud ei ole ning see on kaebaja paljasõnaline väide.

4 16. Vastustaja märgib, et kaebaja viited võimatusele kasutada esindaja abi on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebajale tutvustati distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja 07.03.2014 ning juba 11.03.2014 on kaebaja esitanud vanglale vaide haldusakti vaidlustamiseks. Peale haldusakti andmist ning enne kohtusse pöördumist on kaebajal olnud piisavalt aega ja võimalusi esindajaga konsulteerimiseks, kuid ühtegi uut asjaolud välja toodud ei ole. Vastustajale jääb arusaamatuks, millised olulised väited jäid kaebajal esitamata või kuidas oleks pikem aeg muutnud kaebaja olukorda paremaks. Vastustajale teadaolevalt on kaebaja 07.03.2014 kahel korral helistanud ka Aino-Eevi Lukasele, kes tegutseb ka vandeadvokaadina. Seega oli ka kaebajal olemas reaalne võimalus konsulteerida õigusteadmistega isikuga.

17. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumiseks ning vastuväidete esitamiseks on kaebajale antud aega mõistlikkus ulatuses.

18. Vastustaja märgib, et kaebaja viitab rikkumistele vaidemenetluse läbiviimisel. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustanud üksnes Tartu Vangla 07.03.2014 käskkirja nr 6- 2/295 ning taotlenud selle tühistamist. Vaideotsust ei ole kaebaja vaidlustanud. Seetõttu ei ole kaebuse punktides 3.4 ja 3.5 toodud väited menetlusnormide võimalikku rikkumise kohta vaidemenetluses asjakohased, kuna menetluse läbiviimine ei mõjuta kuidagi ajaliselt varem määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasust. Vastustaja palub kaebaja väited vaidemenetluse korra rikkumise kohta jätta tähelepanuta.

19. 28.08.2014 esitas vastustaja Tartu Halduskohtule seisukoha kaebaja täiendavate seisukohtade osas, milles märgib, et vanglaametnik K. Taali töötamise kestvus ning ametist lahkumise põhjused pole käesoleva kaebuse lahendamisel asjakohased ning ei mõjuta kuidagi vaidlustatud haldusakti õiguspärasust. Ka on vastustaja hinnangul oletuslikud ja ebausutavad ning paljasõnalised kaebaja väited, et valvur T. Tubli valetas, et enese süüd hajutada, kuna pani ise toime rikkumise. Samuti on vastustaja hinnangul asjasse puutumatud kaebaja väited päevatulede süütamise kohta kambris, kuna vaidlustatud haldusakt on antud kaebaja suhtes põhjusel, et ta kasutas solvavaid väljendeid. Vastustaja lisab, et ka M. Ootsingut ei ole vangla kuidagi survestanud seletuse andmisel ning seda ei nähtu ka kaebaja poolt kohtule lisatud M. Ootsingu kirjast.

Vastustajale jäävad ka arusaamatuks, kuidas või milliseid kaebusega seotud asjaolusid tõendavad 29.05.2014 selgitustaotlus nr 2-3/2783-1 ja 15.04.2014 erakiri. Samuti ei oma asjas tähendust vastustaja arvates see, et kohtulahenditega on tõendamist leidnud vangla õigusvastane käitumine, mis on seisnenud advokaadilt saabunud kirja avamises.

Kohtu seisukoht 20. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud käskkiri (tl 14) ei riku kaebaja õigusi. 21. Kaebaja poolt kohtule edastatud seisukohtade ja vastustaja poolt distsiplinaarmenetluses kogutud tõendite alusel on kohtu hinnangul 8. veebruari kella 23.05 paiku toimunud sündmuste käik võimalik tuvastada järgnevana. 22. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vastavalt kodukorrale oli vanglas sel ajal välja kuulutatud öörahu. Vaatamata öörahule kaebaja veel ei maganud ja kuulas tema enda väidete kohaselt raadiot. Halduskohtule ei ole asjas kogutud tõenditest arusaadav põhjus, aga vastustaja on distsiplinaarmenetluses tuvastanud, et kaebaja kambris ei põlenud öövalgustus, kuid valgustus põles kaebaja kambri WC-s. Seega pidi kaebaja kambris olema hämar. Valvur Timo Tubli tegi öist kontrollkäiku, mille käigus lülitas hetkeks põlema kaebaja kambri päevavalgustuse.

5 23. Kaebaja on kohtueelses menetluse ja kohtumenetluses läbivalt avaldanud seisukohta, et kella 23.05 paiku ta ei maganud veel. Seega on täiesti alusetud kaebaja arutlused teemal, kas valvuril oli õigus öörahu ajal päevavalgustust sisse lülitada või mitte, kuna selle toiminguga ei olnud häiritud ega saanudki olla häiritud kaebaja uni või öörahu. Vastuseks kaebajale märgib kohus, et kohtule ei ole teada vangla igapäevase elu korraldust reguleerivat õigusakti, mis keelaks julgeoleku tagamise eesmärgil vanglas ringkäiku tegeval valvuril öörahu ajal kambri päevavalguse süütamise, kui ta faktilistest asjaoludest lähtudes peab seda vajalikuks. Distsiplinaarmenetluses on tõendatud, et kaebaja seisis kambris, mitte ei maganud ega lebanud voodil, mille tõttu oli kohtu hinnangul valvuri poolt päevatulede süütamine antud situatsioonis kohane ja proportsionaalne meede, mis ei saanud kuidagi rikkuda ärkvel oleva kaebaja õigusi. 24. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebajaga ühes kambris viibinud Meelis Ootsing magas eelpool kirjeldatud sündmuse ajal, kes kinnitab seda ka vastustajale antud seletuskirjas (tl 23). Kaebaja kaebusega ei saa kaitsta Meelis Ootsingu õigusi. 25. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja solvas T. Tubli ja kas kaebaja süü distsiplinaarsüüteo toimepanemises on tõendatud. 26. Kohus on tõendite hindamisel seisukohal, et kaebaja süü temale inkrimineeritud distsipliinirikkumises on tõendatud tema enda kirjalikes seisukohtades tooduga ja teiste vastustaja poolt kogutud tõenditega, sh T. Tubli 08.02.2014 ettekandega (tl 19). 27. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Ainukeseks isikuks eelpool nimetatud kolmest, kelle tegevus ei olnud selle sündmuse ajal täielikuks kooskõlas kodu- ja sisekorra reeglitega vanglas, oli kaebaja, kes ei käitunud kooskõlas öörahu eesmärgiga. Kaebaja, selle asemel, et magada või püüda uinuda, kuulas raadiot ja liikus või seisis kambris. Nii kaebaja kui M. Ootsing on läbivalt kinnitanud, et viimane ärkas päevatulede süütamise peale ja küsis kaebajalt aru, mis toimub. Seetõttu, on vastustaja kohtu hinnangul täiesti õigesti asjas kogutud tõendite alusel tuvastanud, et kaebaja, selle asemel, et vabandada kambrikaaslase ees öörahu rikkumise pärast, ajas süü päevatulede süütamise põhjuses valvurile. Seega oli ainukeseks isikuks, kellele sellest intsidendist mingit kasu sai tekkida kaebaja, sest tema tegevus viis kambrikaaslase une sisulise häirimiseni. Kuna M. Ootsing oli öörahu vähese kestvusasja tõttu ilmselt alles vahetult uinunud ja teda äratas tulede süütamine, siis viitab see kohtu hinnangul sellele, et ta ei pruugi üldse veel unesegasena täpselt mäletada, mida kaebaja talle valvuri kohta ütles. Kuna tegemist oli öörahust tingitud vaikusega osakonnas, siis on aga eluliselt ülimalt usutav, et öist ringkäiku toimetanud valvuril oli võimalik täpselt kuulda, mida kaebaja kambrikaaslasele valvuri kohta ütles. Kaebaja väited raadio valjuhäälsest mängimisest öörahu ajal on lapsikud. Kui raadio oleks mänginud valjusti, oleks valvur andnud korralduse öörahu rikkumise lõpetamiseks. Seega on halduskohus seisukohal, et vastustaja on asjas kogutud tõendeid hinnanud õigesti ja kaebaja süü distsipliinirikkumises on tuvastatud õigesti ja ka tõendatud. 28. Faktiline asjaolu, mida kaebaja ütles valvuri kohta, on kohtu hinnangul vähemalt kaudselt tõendatud sellega, et kaebaja apelleerib oma pöördumises põhiõiguste rikkumisele, et vangla olevat alusetult sekkunud tema eravestlusse M. Ootsinguga. Kohus ei taju asjas kaebaja ühegi põhiõiguse rikkumist. Kaebaja peab kinnipeetavana alluma vangla päevakavale ja kodukorrale ja täiesti välistatud on, et põhiõigustest saaks kinnipeetavale tuleneda õigust ühegi teise isiku suhtes, eriti valvuri suhtes solvavate väljendite kasutamine. Vaidlustatud käskkirja (tl 14) esimese lõigu kaks viimast sõna on ükskõik millise isiku suhtes solvavad, eriti nende kasutamisel koos ühes lauses. Kui kaebaja ei oleks tegelikkuses neid solvavaid väljendeid valvuri aadressil kasutanud, poleks tal eluliselt mingit põhjust olnud hakata ennast õigustama eravestluse pealt kuulamisega valvuri poolt. 29. Tõsiselt võetavad ei ole kaebaja väited menetlusõiguste rikkumisest. Kaebaja distsiplinaarsüüteo menetlus on toimunud täielikult selleks sätestatud korda järgides. Kaebaja on esitanud mitmeid kirjalikke tõendeid oma väidete tõendamiseks. Kuigi kohus on pidanud õigeks lubada kaebajal

6 tõendada tema poolt oluliseks peetut, nõustub kohus sisuliselt vastustajaga, et ükski nendest tõenditest eraldi ega koostoimes ei tõenda vastustaja haldusakti õigusvastasust ega kaebaja õiguste rikkumist. 30. Kaebus jääb rahuldamata. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik