3-14-52846/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets, Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52846 Haldusasi IK kaebus Kose Vallavalitsuse 20.10.2014 kirjas nr 18.3-12/2134-1 väljendatud otsuse tühistamiseks ja uueks otsustamiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – IK, esindaja Marina Simhes-Kazakova Vastustaja – Kose vald Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20.11.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus IK määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta IK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.11.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-52846 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Tallinna Halduskohtu 20.11.2014 määruse resolutsiooni punkti 1 (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Tallinna Halduskohtu 20.11.2014 määruse resolutsiooni punkti 2 (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. IK esitas 24.09.2014 Kose Vallavalitsusele ENSV Tsiviilkoodeksi § 522 lg-le 1 tuginedes taotluse nõusoleku saamiseks 1995. aastal surnud RK pärandi vastuvõtmiseks pärast pärandi vastuvõtmisele seadusega sätestatud tähtaja möödumist. 2. Kose Vallavalitsuse 20.10.2014 kirjaga nr 18.3-12/2134-1 teatati IK-le, et Kose Vallavalitsus ei nõustu IK taotlusega. Kose vald on seaduslikult pärinud Kose vallas XXXXXX külas majas nr X asuva korteriomandi nr X. 3. IK esitas 19.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kose Vallavalitsuse 20.10.2014 kirjas väljendatud otsuse tühistamiseks ning Kose Vallavalitsuse kohustamiseks teha uus otsus.

3-14-52846 2(3) Kaebaja sai alles käesoleval aastal notarilt teada, et tema isa RK on 1995. aastal surnud ning tema vara on pärinud Kose vald. Kaebaja taotles vallalt nõusolekut RK pärandi vastuvõtmiseks pärast selleks seadusega ette nähtud tähtaja möödumist, kuid vald keeldus sellise nõusoleku andmisest. Ebaselge on, millistele õigusnormidele või kaalutlustele vaidlustatud haldusakt rajaneb. Otsus on tehtud ebapädeva organi poolt. Kaebaja taotlus oli suunatud vallavara (korteriomandi) enda omandisse saamisele, seega kuulub kohaldamisele Kose Vallavolikogu 16.12.2011 määrusega nr 86 vastu võetud „Vallavara valitsemise kord“ (kord). Vallavara võõrandamine on vallavolikogu pädevuses, kui tegemist on kinnisvaraga (korra § 26 lg 1 p 1). Kuna antud juhul on otsuse teinud haldusorgan, kelle pädevusse see ei kuulu (vallavalitsus), siis on otsus tühine. Kaebaja ei ole taotluses tuginenud pärimise ebaseaduslikkusele. Asi tuleks lahendada kaalutlusõiguse alusel, võttes arvesse nii valla kui pärija õigustatud huve, vallavara valitsemise korda ning seda, et vara on praktiliselt elamiskõlbmatu. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluti teha kinnistusraamatusse korteriomandi käsutuskeelu märge kaebaja kasuks. 4. Tallinna Halduskohus tagastas 20.11.2014 määrusega IK kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 1) ja jättis IK esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Õigussuhted, mis tekivad pärimisest, ei ole avalik-õigusliku iseloomuga. See, et pärija on avaliku võimu kandja (nagu käesoleval juhul kohaliku omavalitsuse üksus), ei muuda selle pärija ja mistahes muu isiku vahelist õigussuhet, mille sisuks on pärandvara puudutavad õigused ja kohustused, avalik-õiguslikuks suhteks. Kaebaja leiab ekslikult, et Kose Vallavalitsuse 20.10.2014 kirja näol on tegemist haldusaktiga. Lisaks avalik-õiguslike suhete reguleerimisele võib avaliku võimu kandja (riik, kohaliku omavalitsuse üksus) olla pooleks ka eraõiguslikes suhetes, nagu see käesoleval juhul ongi. Vara pärimisest tulenevad vaidlused ei ole avalik-õigusliku iseloomuga, vaid eraõiguslikud. Asjaolu, et pärimise teel omandatu on käsitatav munitsipaalvarana, pole antud vaidluse kontekstis asjassepuutuv. Kaebaja ei ole taotlenud munitsipaalvara võõrandamist, vaid teiselt pärijalt nõusoleku saamist pärandi vastuvõtmiseks. Seetõttu ei saa kaebaja oma õigusi halduskohtule esitatava kaebusega kaitsta. Kui kaebaja leiab, et pärimist reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt on tal mingi nõudeõigus Kose valla kui RK pärija vastu, tuleb selle realiseerimiseks pöörduda maakohtu poole. Halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamine on välistatud, kui vaidlus, mille tagamiseks kaebaja esialgset õiguskaitset soovib, on selline, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Esialgse õiguskaitse mõte on HKMS § 249 lg 1 kohaselt tagada vaidluse esemeks oleva situatsiooni muutumatus vaidluse ajaks, et vältida kohtumenetluse kestel kaebaja olukorra halvenemist. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamine olla eesmärgipärane ning see taotlus tuleb jätta rahuldamata. 5. IK esitas 05.12.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 17.12.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. IK palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 20.11.2014 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

3-14-52846 3(3) Vallavara võõrandamise otsustamine on vallavolikogu pädevuses. Kuna tähtaja pikendamise tulemuseks on pärandvara, mille esemeks on korteriomand, omandiõiguse üleminek vallalt kaebajale, siis on tegemist vallale kuuluva vara võõrandamisega. Käesoleval juhul on vaidlustatud otsus tehtud ebapädeva organi poolt ja tühine. Otsus ei ole põhjendatud, sest taotlus on lahendatud pärimise seaduslikkuse, mitte vallavara valitsemise korras sätestatud eelduste olemasolu aspektist lähtuvalt. Vaidlustatud otsusega lahendati taotlus, mida kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja soovib, et vastustaja arutaks tema taotlust vastavuses vallavara valitsemise korraga. Tegemist on haldusorgani poolt üksikjuhtumi suhtes tehtud otsusega ehk haldusaktiga, seega vastustaja tegevus peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetele. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, mille kohaselt haldusorgan on kohustatud selgitama välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Vastustaja oleks pidanud uurima kaebajale korteriomandi tasuta võõrandamise põhjendatust, mis on antud juhul võrdne nõusoleku andmisega selle pärimiseks. 7. Kose vald palus kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kose Vallavalitsuse 20.10.2014 kiri ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 mõistes. Kose vald leidis, et on seaduslikult pärinud RK üleelanud abikaasa AK kaudu Kose vallas XXXXX külas majas nr X asuva korteriomandi nr X. Vastavalt Kose Vallavolikogu 27.02.2014 määruse nr 21 „Kose valla põhimääruse kinnitamine“ § 3 lg-le 3 on vastuskirjale alla kirjutanud vallavanem. Kose vald on küll avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid antud juhul osaleb pärijana pärimismenetluses kui eraõiguslikus suhtes. Seega ei ole vastustaja 20.10.2014 kiri haldusakt, vaid pärija vastuskiri taotluse esitajale. Arusaamatu on kaebaja väide, et taotlust oleks tulnud arutada vallale kuuluva vara tasuta võõrandamise aspektist. Vastustaja keeldus nõusoleku andmisest pärandi vastuvõtmiseks pärast seadusega sätestatud tähtaja möödumist, järelikult puudus vajadus lahendada taotlust kooskõlas vallavara võõrandamise tingimustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Määruskaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks alust. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega. Kuigi Kose vald (kohaliku omavalitsuse üksus) on avaliku võimu kandja, on ta antud juhul eraõigusliku suhte pooleks (pärijaks) ning eraõiguslike vaidluste lahendamine ei kuulu mitte halduskohtu, vaid maakohtu pädevusse. Asjaolu, et pärimise teel omandatud vara on munitsipaalvara, ei oma antud juhul tähendust. Kose valla 20.10.2014 kiri ei sisalda haldusakti. Kaebaja ei ole taotlenud vallalt munitsipaalvara võõrandamist, vaid taotles sõnaselgelt teiselt pärijalt nõusoleku saamist pärandi vastuvõtmiseks. Halduskohus tagastas õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ei ole võimalik ka esialgse õiguskaitse kohaldamine ning halduskohus jättis õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets