3-14-51087/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51087 Haldusasi E.T. kaebus AS Ühisteenused 21.01.2014 viivistasu otsuse nr 0043010509 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – E.T.; Vastustaja – AS Ühisteenused, esindaja vandeadvokaat Paavo Paal Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 19.01.2015) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.01.2014 kell 21.05 Allika tn 8 vastas koostati AS Ühisteenused parkimiskontrolöri poolt viivistasu otsus nr 0043010509 sõiduki Ford registreerimismärgiga xxx xxx avalikul tasulisel parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise (s.o parkimistasu maksmata jätmise) eest.

2. E.T. esitas vaide AS Ühisteenused viivistasu otsusele nr 0043010509, mille Tallinna Transpordiamet jättis 09.05.2014 käskkirjaga nr 93604 (vaideotsus) rahuldamata.

2

3. E.T. esitas 09.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0043010509 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja taotleb AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0043010509 tühistamist ning palub jätta menetluskulud vastustaja kanda.

4.1 Viivistasu otsuse märgitud asukoht ei olnud tähistatud tööpäeviti pärast kella 19.00 tasulise parkimise alana.

Liiklusseaduse (LS) § 186 lg-st 4 ja Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) § 6 lg-st 5 tulenevalt peab avalik tasuline parkimise ala olema mootorsõiduki valdajale ka tasulise parkimise alana liikluskorraldusvahenditega mõistlikult, arusaadavalt ja nähtavalt tähistatud. Asukoht Tallinnas Allika tn 8 vastas tööpäeviti pärast kella 19.00 tasulise parkimise alana tähistatud ei olnud. Viivistasu otsuses märgitud kuupäeval 21.01.2014 ei olnud vastavate mõjuala ja osutusmärkidega nõuetekohaselt tähistatud ka tasulise parkimisala piirid, kus tööpäeviti päras kella 19.00 oli parkimine tasuline. Eeltoodust tulenevalt on viivistasu määratud õigusliku aluseta.

Oma 02.12.2014 menetlusdokumendis viitab kaebaja Riigikohtu poolt väärteoasjas nr 3-1-1-28- 10 tehtud lahendile (p 8) ning leiab, et see kuulub kohaldamisele ka käesolevas asjas.

4.2 Vaidlusaluse otsusega määratud viivistasu suurus on ebaproportsionaalne ja ebaõiglane.

Tulenevalt LS § 118 lg-te 7 ja 8 mõttest ning viivise mõiste õiguslikust tähendusest kohaldub maksimummääras viivistasu eelkõige juhul, kui kohaliku omavalitsuse tasulise parkimise alal on parkimistasu maksmisega või selle maksmise nõuetekohaselt tõendamisega viivitatud vähemalt 24 tundi. Juhul, kui parkimistasu maksmisega või selle maksmise nõuetekohaselt tõendamisega on viivitatud vähem, siis peab ka selle viivituse eest määratav viivistasu olema maksimummäärast proportsionaalselt väiksem. Parkimise eest parkimistasu maksmata jätmise eest viivistasu nõudmine seaduses ööpäevase viivituse eest ettenähtud maksimummääras on ebaõiglane ja ebaproportsionaalne. Allika tn näol on tegemist kõrvaltänavaga, kus liiklusintensiivsus on väike ning väheneb pärast tööpäeva lõppu veelgi. Seega puudub antud asukohas tööpäeviti pärast kella 19.00 üldse parkimistasul parkimiskorralduslik ja liikluskoormust reguleeriv eesmärk ning ainus eesmärk on Tallinna linnale raha kogumine. Juhul, kui parkimise alguskellaaeg on parkimiskellaga tähistatud, on viivistasu otsuse koostajal otsuse tegemise ajal võimalik ka rikkumise ajalisi asjaolusid hinnata, sh võtta arvesse tasumata parkimisaja kestust, samuti asjaolu, kas parkimistasu oli maksmata päevasel ajal, mil asukohas toimus liiklus või õhtusel või öisel ajal, kui asukohas liiklus puudus ning parkimise korraldamiseks ja liiklusintensiivsuse reguleerimiseks vajadus puudus. Võttes arvesse, et viivistasu maksimaalne võimalik määr 31,00 eurot on ette nähtud tasulise parkimise alal ööpäevase parkimistasu maksmata parkimise eest, siis juhul kui parkimistasu on maksmata üksnes 2 tunni eest, ei ole põhjendatud viivistasu määramine ka suuremas ulatuses kui 2/24 viivistasu maksimummäärast, ehk teisisõnu mitte rohkem kui summas 2,60 eurot.

4.3 Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrus nr 30 on vastuolus põhiseadusega õiguskindluse põhimõtte rikkumise tõttu. Kaebaja palub jätta asja lahendamisel põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata Määruse nr 30 § 6 lg 5 osas, milles see näeb ette Allika tn asumise südalinna

3

parkimistsoonis ning kohaldada selle asemel kui 31.12.2012 kehtinud Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrust nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (Määrus nr 9).

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsuse nr 329 „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ (Parkimise korralduse arengukava) p 2 kohaselt on parkimistsooniks südalinn maa-ala, mis on piiritletud Vabaduse väljaku - Roosikrantsi tänava – Pärnu maantee - Sakala tänava - Kentmanni tänava - Liivalaia tänava - Pronksi tänava - Narva maantee ja Pärnu maanteega. Viivistasu otsuses märgitud Allika tn asub Kentmanni tänavast Tõnismäe tänava pool ehk alal, mis vastavalt parkimise korralduse arengukavale on kesklinna parkimistsoon. Parkimise korralduse arengukava p 6.1.2. kohaselt tasulist parkimisala peab iseloomustama stabiilsus, ehk tasulise parkimisala laiendamine peab olema harva teostatav ettevõtmine ja kehtestatud tasuline parkimisala peab püsima vähemalt 5 aastat. Arengukava p 6.1.8 kohaselt laiendatud tasulise parkimise ala peaks oma piirid säilitama võimalikult kaua, kuid eeldatavalt aastal 2010 või koos euro kasutuselevõtuga tuleb uuesti üle vaadata ala suurus ja hinnad ning hakata välja töötama arengukava järgnevateks aastateks. Kaebajale andmetel uut Tallinna parkimise arengukava kehtestatud ei ole. Arengukava p 6.2.2 kohaselt on selle kehtivuse ajal, s.o kuni 2014.a, otstarbekas parkimispiirangute ja kohtade osas üldjoontes säilitada olemasolev olukord. Ülaltoodut arvesse võttes on igal mõistlikul isikul õigustatud ootus, et Tallinna parkimise arengukava kehtib vähemalt kuni 2014.a lõpuni ning et Tallinna linn ei hakka tasulise parkimise ala piire ega ajapiiranguid muutma enne 2015.a. Samuti on igal mõistlikul isikul ülaltoodu alusel õigustatud ootus, et enne tasulise parkimise osas põhimõtteliste muudatuste tegemist, kehtestab Tallinna linn uue parkimise arengukava, esitades selles muutunud parkimiskorraldusliku olukorra kirjelduse ja põhjendused selle territoriaalse ja ajalise laiendamise kohta. Antud juhul Tallinna linn seda teinud ei ole.

4.4 Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 muutmine on vastuolus põhiseadusega ebapiisava etteteatamise aja tõttu. Alternatiivselt eelmises kaebuse punktis esitatud taotlusele palub kaebaja jätta asja lahendamisel põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata alates 01.01.2014 kehtivas redaktsioonis Määrus nr 30 § 6 lg 5 osas, milles see näeb ette Tallinnas Allika tn-l tasulise parkimise tööpäeviti pärast kella 19.00 ning kohaldada selle asemel sama määrust kuni 31.12.2013 kehtinud redaktsioonis.

4.5 Kaevatud viivistasu otsusel on märgitud vale kellaaeg. Viivistasu otsuses märgitud kellaajal ei olnud sõiduk veel parkimist alustanud.

Kaevatud viivistasu otsuses on viivistasu otsuse tegemise ajaks märgitud kellaaeg 21:05:45. Kaebaja hinnangul on fotodel märgitud nende tegemise kellaajad ebaõiged. Väidetavalt on fotod tehtud ajaliselt üksteisele järgnevalt kell 21:07:15, 21:07:34, 21:07:42, 21:07:51, 21:07:56, 21:08:06, 21:08:21, 21:08:21. Sealjuures on aga eelviimaselt fotolt näha, et sõidukil põlevad pidurituled, eelnevatel ja järgnevatel fotodel on sõiduki tuled kustus. Eelnevast järeldub, et eelviimane foto on tehtud ajal, mil sõiduk alles lõpetas manöövrit. Seega on fotode ajaline järjekord ebaõige. Kui sõiduk kell 21:08:21 alles lõpetas manöövrit, siis järelikult ei saanud sõiduk viivistasu otsuses märgitud kellaajal kell 21:05:45 olla veel parkimist alustanud ja viivistasu otsuses märgitud kellaajal puudus alus viivistasu tegemiseks.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1 Põhjendamatu on kaebaja väide, mille kohaselt ei olnud käesolevas halduskohtumenetluses vaidlustatud viivistasu otsusel märgitud koht (Allika tn 8 vastas) märgistatud kui ala, millel tuleb tasuda tööpäevadel pärast kella 19.00 parkimistasu.

4

Allika tn 8 vastas asuv parkimiskoht kuulub vastavalt Määruse nr 30 01.01.2014 jõustunud muudatuste kohaselt sellisesse alasse, kus parkimisel tuleb tasuda parkimistasu ööpäevaringselt. Sellest tulenevalt on sellele alale sissesõidule ja väljasõidule paigaldatud liikluskorraldusvahenditest teadetetahvlid, mis teavitavad parkimistasu suurusest ja parkimistasu tasumise kohustuse ajalistest piirangutest. Samasugune liikluskorraldusvahend oli paigaldatud vaidlustatud viivistasu otsuse koostamise vahetusse lähedusse, mistõttu viivistasu otsuse koostamise ajal oli hoolikas olles võimalik teada saada, et parkimistasu tuleb maksta ööpäevaringselt.

5.2 Põhjendamatu on kaebaja väide, justkui oleks viivistasu ebaproportsionaalne ja ebaõiglane.

Kehtivas kohtupraktikas on viivistasu määratletud kui parkimistasu kõrvalkohustis (sarnaselt maksuviivisele). Riigikohus on mitmel korral oma praktikas asunud seisukohale, et parkimisjärelevalve korraldamisel tuleb arvestada otstarbekuse põhimõttega ning sellest tulenevalt on parkimisjärelevalve korraldamise menetluses põhjendatud lihtsamad menetlusreeglid. Eespool toodud põhimõtteid järgides on liiklusseadusega kehtestatud viivistasu maksimummäärad ning antud volitus kohalikule omavalitsusele viivistasu määrade kehtestamiseks. Tallinna linnas on viivistasu määrad kehtestatud Määrusega nr 30. Viivistasu määramise menetluse näol on tegemist seotud haldusega – viivistasu määraja (parkimisjärelevalve teostaja) kontrollib parkimistasu tasumist ja viivistasu määramise aluste olemasolu ning selliste aluste olemasolul määrab viivistasu. Seadus ei jäta parkimisjärelevalve teostajale võimalust kaalutleda erinevate asjaolude (nagu näiteks kaebaja poolt viidatud parkimise aeg ilma parkimistasu maksmata) üle.

5.3 Põhjendamatud on kaebaja väited, mille kohaselt on Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 muudatused vastuolus õiguskindluse põhimõttega.

Kaebaja tugineb põhjendamatult Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsusele nr 329 „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“. Selline otsus ja sellega heakskiidetud arengukava on programmdokument, mille ülesanne ei ole iseenesest tekitada kaebajale subjektiivseid õigusi. Samuti ei saa kaebaja sellele arengukavale tuginedes linna käest nõuda, et tasulise parkimise ala, parkimistasu määrasid või tasulise parkimise aega ei muudetaks. Parkimistasu, parkimisala ja muu parkimiskorraldust puudutav regulatsioon Tallinna linnas kehtestatakse määrusega kui õiguse üldaktiga, mis on kohustuslik kõigile.

5.4 Põhjendamatu on ka kaebaja väide, mille kohaselt on muudatused parkimiskorralduses tühised ebapiisava etteteatamise tähtaja tõttu.

Põhiseadus ega ükski teine õigusakt ei kehtesta kohustusliku pikkusega etteteatamisaega. Kuna kaebajale määrati viivistasu 21.01.2014, siis selleks ajaks olid muudatused parkimiskorralduses kehtinud juba piisavalt kaua. Samuti olid tänavatele paigaldatud liikluskorraldusvahendid ning seega oli kaebajal võimalik teada saada sellest, et ka pärast kella 19.00 tuleb Allika tn tasuda parkimistasu.

5.5 Kaebaja väited selle kohta, et tema kasutuses olnud mootorsõiduk lõpetas 21.01.2014 kell 21:08:21 alles manöövrit ja seetõttu ei olnud õigustatud viivistasu määramine kell 21:05:45, on paljasõnalised. Kui kaebaja mootorsõidukit oleks tõepoolest pildistatud manöövri ajal, oleks kaebaja pidanud nägema parkimiskontrolöri.

5

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

Kohus nõustub 09.05.2014 vaideotsuses nr 93604 toodud õiguslike põhjendustega, mille kohaselt kaebajal oli viivistasu tasumise kohustus tulenevalt liiklusseadusest ja Tallinna Linnavolikogu määrusest nr 30 ning et parkimiskorraldust reguleerib lisaks majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (Määrus nr 12).

7. Kaebaja leiab, et kuna Allika tn 8 vastas ei olnud tööpäeviti pärast kella 19.00 liikluskorraldusvahenditega tasulise parkimise alana tähistatud, siis on sellisel alal parkimise eest viivistasu määratud õigusliku aluseta. Kaebaja tugineb muuhulgas Riigikohtu 14.04.2010 otsusele väärteoasjas nr 3-1-1-28-10 ning leiab, et see kuulub kohaldamisele ka käesolevas asjas. Kohus kaebajaga ei nõustu.

7.1 Kesklinna südalinna tasulise parkimise tsooni parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parkimisalana. Sellese alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks on kasutatud mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578a (tasuline parkimine). Määruse nr 12 kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp). Kuivõrd mõjualamärk kehtib kogu piirkonna kohta, siis ei olnud selle mõjuala sees iga üksiku tänava või koha tähistamine tasulist parkimist lubava liiklusmärgiga nõutav. Seega jääb kogu Tallinna kesklinn avaliku tasulise parkimise alasse, sh südalinna tsoon, kus asub ka Allika tänav. Kohus viitab asjakohasele Tallinna Ringkonnakohtu lahendile (asjas nr 3-12-755), milles märgitakse, et: „Määrav on, et kaebaja parkis tasulise parkimise alas. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta pidi Lastekodu tn 10 jõudmiseks mingil hetkel mööduma tasulise parkimisala alguse märgist ning enne Lastekodu tn 10 ei asunud tasulise parkimisala lõpu märki. Seega pidi kaebaja teadma, et ta asub tasulise parkimise alas. Kui ei esine vastupidiseid liikluskorraldusvahendeid või parkija ei oma kindlat teadmist, et ta asub nt eramaal, peab ta lähtuma eeldusest, et parkimise eest tuleb tasuda. /…/ Liikleja peab lähtuma aktuaalsest liiklussituatsioonist. Linnal ei ole kohustust tasulise parkimise ala sisse paigutada täiendavaid tasulist parkimist reguleerivaid liikluskorraldusvahendeid. Vastasel juhul muutuks mõjuala märgi kasutamine sisutuks.“

7.2. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja oli teadlik parkimisest avalikul tasulisel parkimise alal, kuid ei olnud teadlik parkimistasu tasumise kohustusest pärast kella 19.00-i. Ka kaebusele lisatud fotost (tlk 22) nähtub, et parkimiskellal on parkimise algusajana tähistatud 18.45. Sellest võib järeldada, et kaebaja parkis sõiduki arvestusega, et kella 19.00-ni jääb 15 minutit tasuta parkimise aega ning alates 19.00-st ei ole parkimistasu vaja tasuda.

Allika tn 8 vastas asuv parkimiskoht kuulub vastavalt Määruse nr 30 01.01.2014 jõustunud muudatuste kohaselt südalinna tasulisse parkimistsooni, kus parkimisel tuleb tasuda parkimistasu ööpäevaringselt (Määruse § 8 lg 1 p 2). Vastustaja ei nõustunud kaebuses toodud väitega, et ala sisseja väljasõit olid nõuetekohaselt tähistamata, sh tasulise parkimise kestuse osas. Kaebaja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, kuigi HKMS § 59 lg-st 1 vastav kohustus tuleneb.

6

Kohus peab usutavaks, et kui linn laiendas tasulise parkimise kestust, siis paigaldati ka sellest teavitavad teadetetahvlid vähemalt ala sisseja väljasõidule. Kaebaja ei vaidlusta seda, et Määrus nr 30 on üldakt, mille muutmise määrus (vastu võetud 19.12.2013 nr 59) avaldati Riigi Teatajas 29.12.2013 ning jõustus alates 01.01.2014. Viivitasu otsus tehti 21.01.2014, s.o 23 päeva pärast akti avaldamist.

7.3 Arvestades viivistasu otsuse koostamise aega ei saa käesoleval juhul nõustuda kaebajaga, et määruse avaldamise ja kehtima hakkamise vahelise liiga lühikese ajavahemiku tõttu on viivistasu otsus õigusvastane. Kaebaja ei saa taotleda abstraktse normikontrolli läbiviimist.

Kuna kaebajale koostati vaidlusalune viivistasu otsus 21.01.2014, siis oli tal piisavalt aega muudetud kujul Määrusega nr 30 tutvumiseks ja enda uue parkimiskorraldusega kurssi viimiseks. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajale (kui kaebusest nähtuvalt Tallinna linna elanikule) viivistasu otsuse saamisel tulla üllatusena, et südalinna parkimistsoon on muudetud ööpäevaringselt tasuliseks. Teavet, et Tallinna Linnavalitsus kavandab südalinna tasulise parkimisala muutmist tasuliseks ka pärast kella 19 õhtul, kajastati erinevates meediakanalites juba varakult enne vastava õigusakti avaldamist.

Lisaks Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusele nr 30 saab parkimise kohta teavet ka Tallinna linna veebilehelt, selleks ettenähtud telefoninumbrilt ööpäevaringselt jm. allikatest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et sõidukijuhile on pandud hoolsuskohustus ja selle rikkumisel on ta kohustatud vastutama kaasnevate tagajärgede eest, sh ka juhul, kui tegemist oli inimliku veaga.

7.4 Asjasse puutumatu on kaebaja poolt viidatud Riigikohtu 14.04.2010 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-28-10. Nimetatud asjas oli tegemist olukorraga, kus kohtuväline menetleja karistas kaebajat selle eest, et ta eiras liiklusmärgi "Peatumise keeld" nõudeid ning kaebaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist põhjendusega, et ala, kus ta oma mootorsõiduki peatas ei olnud vastava liiklusmärgi mõjualas. Käesoleva vaidlusega analoogia puudub. Antud juhul ei saa olla vaidlust selles, et kaebaja sõiduk oli pargitud linna tasulise parkimise alas (südalinna tsoonis), kus oli parkimine tasuline ööpäevaringselt. Käesolevas asjas kohalduvatele õigusnormidele ja väljakujunenud kohtupraktikale tuginedes on kohus seisukohal, et kaebaja pidi aktuaalsest liiklussituatsioonist lähtudes aru saama, et ta asub tasulise parkimise alas ning kaebaja ei ole tõendanud, et parkimisala oli tähistamata või ekslikult tähistatud.

8. Põhjendamatu on kaebaja väide, et viivistasu otsusega määratud viivistasu suurus on ebaproportsionaalne ja ebaõiglane ning parkimistasu ööpäevaringne kehtestamine ei ole eesmärgipärane ega kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Kaebaja soovib ilmselt väita, et see rikub tema varalisi õigusi.

8.1 Kohalike maksude seaduse (KoMS) § 5 p 10 kohaselt on parkimistasu kohalik maks. KoMS § 141 lg 1 kohaselt kehtestatakse parkimistasu avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil ning lõike 2 kohaselt parkimistasu määramine ja sissenõudmine toimub liiklusseaduses sätestatud alustel ja korras. Parkimistasu suhtes kohaldatakse maksukorralduse seadust liiklusseaduses sätestatud ulatuses. Riigikohtu halduskolleegium on 30.11.2006 kohtuotsuses nr 3-3-1-66-06 (p 16) leidnud, et parkimistasu täidab nii fiskaalset kui ka liikluskorralduslikku ülesannet. Viivistasu on maksuõiguslik kõrvalkohustis, mille maksmise kohustus tekib parkimistasu maksmise korra vastu eksimisel. Viivistasu määr on sätestatud liiklusseaduses. LS § 188 lg 8 kohaselt viivistasu määr ei tohi ületada 31 eurot ööpäevas. Viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Määruse nr 30 § 13 lg 7

7

kohaselt on viivistasu määr käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud juhtudel (sh juhul, kui parkimistasu on maksmata) 31 eurot ning viivistasu määr käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul (kui parkimistasu on tasutud väiksema määra järgi) 15 eurot. Määruse nr 30 § 13 lg 5 kohaselt, kui mootorsõidukit ja selle haagist ei ole tasulise parkimise kohast eemaldatud, on järelevalvet teostaval ametiisikul õigus vähemalt 24 tunni möödumisel teha uus viivistasu otsus. Seega on viivistasu määr liiklusseaduse alusel kehtestatud Määrusega nr 30 ja viivistasu otsuse koostajal puudub õigus kohaldada Määruses nr 30 kehtestatust erinevat viivistasu määra. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud viivistasu otsusega on määratud Määruse nr 30 § 13 lg 7 p 1 alusel tasumisele 31 eurot, seega ei ole ületatud LS § 188 lg-s 8 ja Määruses nr 30 sätestatud viivistasu määra.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asjas nr 3-4-1-4-01 oma 18.11.2004 kohtuotsuses (p 16) leidnud et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras, ning et arvestades rikkumiste eripära ja massilisust, on lihtsustatud menetlus teatud juhtudel mõistlik ja proportsionaalne. Seega on Riigikohus viivistasu määramisel parkimistasu maksmata jätnud isikute ühetaolist kohtlemist ja lihtsustatud menetlust pidanud proportsionaalseks. Tallinna Ringkonnakohus on oma 19.12.2013 otsuses asjas nr 3- 12-755 (p 12) märkinud, et viivistasu otsuse koostajal ei ole otsuse tegemise ajal võimalik rikkumise asjaolusid hinnata, mistõttu on põhjendatud ühetaolise viivistasu kohaldamine ning et sellist halduspraktikat ei ole alust pidada põhiseadusevastaseks.

8.2 Asjakohatu on kaebaja väide nagu puuduks ööpäevaringselt parkimistasu kehtestamiseks Allika tänaval kui kõrvaltänaval parkimiskorralduslik ja liikluskoormust reguleeriv eesmärk. Parkimine muudeti südalinnas ööpäevaringselt tasuliseks just kesklinna parkimiskorralduse efektiivsemaks muutmiseks ning üheks eesmärgiks oli vältida tänavate kinniparkimist. Kui nn kõrvaltänavatel (nagu Allika tänav) oleks parkimine tasuta, siis ilmselgelt ummistataks need pargitavate sõidukitega. Seega on kohtu hinnangul parkimiskorraldusliku ja liikluskoormust reguleeriva eesmärgi olemasolu ilmne. Nagu eelviidatud Riigikohtu lahendis märgiti, on täiesti lubatav ka fiskaalne eesmärk, mis antud juhul samuti esineb.

8.3 Kohtu arvates puudub ka vastuolu õiguskindluse põhimõttega.

Kohus nõustub vastustajaga, et Tallinna Linnavolikogu parkimise arengukava, millele kaebaja tugineb, on üksnes programmiline arengu dokument ega sätesta subjektiivseid õigusi. Parkimiskorraldust ja parkimistasu puudutav regulatsioon on Tallinna linnas kehtestatud üldaktidega, mis on avaldatud seaduses sätestatud korras ja täitmiseks kohustuslikud. Ühestki seadusest ega Tallinna Linnavolikogu määrusest ei tulenenud, et südalinnas kehtestatud parkimiskord ja parkimistasu püsib muutumatuna.

9. Paljasõnalised ja ebaloogilised on kaebaja väited, et viivistasu otsuses märgitud sõiduk viivistasu otsuse koostamise ajal ei parkinud, vaid lõpetas manöövrit.

Toimikus olevalt fotolt (tlk 28) ei ole võimalik tuvastada, kas sõiduki pidurituled põlevad või on tegemist fotoaparaadi tekitatud peegeldusega. Teistelt praktiliselt samal ajal tehtud fotodelt ei ole näha sõidukis ega selle vahetus läheduses mitte kedagi, kuid nähtub, et sõiduk ilmselgelt pargib. Kaebaja ei ole ka väitnud, et ta oleks sõiduki parkimisel näinud parkimiskontrolöri.

Sõiduki armatuurlauale oli paigutatud parkimiskell, millel oli parkimise algusajana tähistatud kellaaeg 18.45. Ka kaebaja ise on kaebuses väitnud, et viivistasu otsuse tegemise ajaks oli sõiduk parkinud 2 tundi. Seega oli kaebaja sõiduk viivistasu otsuse koostamise ja parkimiskontrolöri poolt

8

sõiduki pildistamise ajaks olnud pargitud juba pikemat aega ning arusaamatu on kaebaja väide, et ta ei saanud viivistasu otsuses märgitud kellaajal olla veel parkimist alustanud.

10. Vaidlustatud viivistasu otsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja on õiguspärane, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks.

11. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja on oma vastuses küll palunud mõista kaebajalt välja vastustaja õigusabikulud, kuid ei ole kohtule selleks ettenähtud tähtaja jooksul (s.o hiljemalt 02.12.2014) menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud. Seega jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik