3-13-841/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-841 Haldusasi Veljo Ahase kaebus Tartu Vangla 28. veebruari 2013. a käskkirja nr 6-2/357 ja 24. mai 2013. a vaideotsuse nr 1-11/121-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10. septembri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Veljo Ahase apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja Veljo Ahas Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Veljo Ahase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. septembri 2013. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.t kuni 16.jaanuarini 2015. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 1. Kaebaja Veljo Ahas esitas Tartu Halduskohtu 10.09.2013. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 07.11.2014. a määrusega vaadata kaebaja apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtu- menetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. 2. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline.

Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud. Samuti on kolleegium leidnud, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses (vt RKHKo nr 3-3-1-80-13 p-d 11, 12). Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebaja õiguste rikkumine olnud oluline. Kaebaja on taotlenud vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamist ja kasutanud seega kõige efektiivsemat õiguskaitsevahendit oma õiguste kaitseks. Vaidlustatud käskkirjaga määrati V. Ahasele distsiplinaarkaristusena viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine distsipliinirikkumise eest, mille toimepanemist V. Ahas ise ei eita ega kahetse. Asja materjalidest selgub, et vanglaametniku korraldus, mille täitmata jätmise eest kaebajat karistati, anti talle korduvalt, selgelt ja arusaadavalt ning kaebajale jäeti korralduse järel piisavalt aega selle täitmiseks. Kartserisse paigutamine on vangistusseaduse (VangS) § 63 lg- st 1 tulenevalt kõige raskem karistusliik, mille saab kinnipeetavale distsipliininirikkumise toimepanemise eest mõista. Samas tasub mainimist, et kartserisse on võimalik paigutada distsipliinirikkumise toime pannud kinnipeetav kuni 45 päevaks. V. Ahas paigutati kartserisse 5 päevaks, mistõttu määrati talle distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine miinimummäära lähedal. Märkimist väärib ka asjaolu, et vaidlustatava distsiplinaarkaristuse määramise ajal oli V. Ahasel 28 kehtivat distsiplinaarkaristust, s.h kaheksa samalaadsete distsipliinirikkumiste eest. Eeltoodule tuginedes ei saa väita, et V. Ahase paigutamine kartserisse 5 ööpäevaks distsipliinirikkumise eest, mida ta ise tunnistab, omades samal ajal distsiplinaarkaristusi korduvate samalaadsete distsipliinirikkumiste eest, oleks oluliselt rikkunud V. Ahase õigusi. Kaebaja ei ole esitanud hüvitamiskaebust väidetava õigusvastase kartserisse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, mistõttu ei ole võimalik varaliselt hinnata vaidlusalust hüve ja tugineda tuleb kohtupraktika käigus määravaks saanud seisukohtadele. HKMS § 133 lg 1 2. lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on üldjuhul õigusvastase kartserisse paigutamise korral õiglaseks hüvitiseks loetud 6 eurot ja 4 senti iga kartseris viibitud päeva eest. Käesoleval juhul oli kaebaja väidetavalt õigusvastaselt kartserisse paigutatud viieks ööpäevaks, mis teeks võimalikuks hüvitiseks 30 eurot ja 20 senti ja seega on tegemist väheolulise õiguste rikkumisega. Eeltoodu tõttu esinevad ringkonnakohtu arvates alused lihtmenetluse kohaldamiseks. 3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. V. Ahas on taotlenud talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja eelnimetatud käskkirja osas vaideotsuse tühistamist. Kaebaja on ise distsipliinirikkumise toimepanemise päeval antud seletuses märkinud, et ta ei nõustunud vanglaametniku antud ümberpaigutamise korraldust vabatahtlikult täitma. Halduskohtu põhjendused, miks ei kuulu V. Ahase tühistamisnõue rahuldamisele, on õiged. Tartu Vangla 28.02.2013. a käskkirjas nr 6-2/357 (tl 3), Tartu Vangla 24.05.2013. a vaideotsuses nr 1-11/121-2 (tl 33), Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 23, 41), Tartu Halduskohtu otsuses (tl 47-48) ja Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele (tl 63) on ammendavalt selgitatud, miks V. Ahase kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks ei ole alust tühistada Tartu Vangla 28. veebruari 2013. a käskkirja nr 6-2/357 ja 24. mai 2013. a vaideotsust nr 1-11/121-2. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid. 2

4. V. Ahase apellatsioonkaebuses väljendatakse rahulolematust halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja ei nõustu halduskohtu tehtud lahendiga ja leiab, et kohus on Tartu Vangla poolt. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri ja selle alusel kartseris viibimine ei toimunud õiguslikul alusel ning kuna esialgne vaideotsus ei olnud pädeva isiku poolt tehtud, oleks pidanud kogu menetluse tühistama. Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata, ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. Kaebajat karistati vanglaametniku seaduslikule korraldusele, minna koos isiklike asjadega teise kambrisse, mitteallumise eest. Antud korraldus oli seaduslik ja üheselt arusaadav ning korraldus anti korduvalt. Kaebaja mittenõustumine talle antud korraldusega, ei muuda antud korraldust tühiseks. Asjaolu, et kaebajale ei meeldinud isik, kellega ta ühes kambris pidi elama hakkama, ei andnud kaebajale õigust vanglaametniku korraldust mitte täita. Tartu Vangla 24.05.2013. a vaideotsusega nr 1-11/121-2 tunnistati kehtetuks peaspetsialist- üksuse juhi 27.03.2013. a vaideotsus nr 1-11/121-1, mistõttu lõpetas ka Tartu Halduskohus 07.06.2013. a määrusega haldusasja nr 3-13-841 menetluse Tartu Vangla 27.03.2013. a vaideotsuse nr 1-11/121-1 tühistamise nõude osas. Seega on asjakohatu kaebaja väide, et kuna esialgse vaideotsuse tegi selleks pädevust mitteomav isik, oleks pidanud kogu menetluse tühistama. 5. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk Agu Timmi 3