3-14-50514/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50514 Haldusasi Egon Jaegeri kaebus Politseija Piirivalveameti trahvimiseks haldusasjas nr 3-11-700 tehtud kohtuotsuse täitmata jätmise eest, Politseija Piirivalveameti kohustamiseks kohtuotsust täitma ning kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 05.05.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Egon Jaegeri määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Egon Jaeger Vastustaja Politseija Piirivalveamet (PPA) RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.05.2014. a määruse resolutsioon muutmata.

2. Asendada halduskohtu määruse põhjendused kohustamiskaebuse tagastamise osas käesoleva määruse põhjendustega ning täiendada määrust põhjendustega keelamiskaebuse tagastamise osas.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsusega haldusasjas nr 3-11-700 mõisteti PPA-lt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1225 eurot ning kohustati nimetatud summa kandma I.K. pangakontole AS-is Swedbank.

2. Kaebaja esitas 07.01.2014 Riigikohtule kassatsioonkaebuse, vaidlustades ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsust haldusasjas nr 3-11-700 osas, milles ringkonnakohus otsustas, kelle kontole tuleb väljamõistetud hüvitis kanda. Riigikohtu 05.03.2014. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-10-14 tühistati Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsuse resolutsiooni p 2 osas, mille kohaselt tuleb kaebajale välja mõistetud kahjuhüvitis kanda I.K. pangakontole. Riigikohus tegi tühistatud osas uue otsuse, mille kohaselt tuleb kaebajale välja mõistetud kahjuhüvitis kanda kaebaja vanglasisesele isikuarvele (saaja: Rahandusministeerium; saaja konto nr: Swedbank 221023778606; kinnipeetava individuaalne viitenumber: 10588001352531; selgitus: Egon Jaeger, 01.09.1987).

3. 14.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse E. Jaegeri kaebus, milles ta märkis, et PPA ei ole talle Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsusega välja mõistetud kahjuhüvitist maksnud. Kaebaja asus seisukohale, et PPA ei ole täitnud Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsust haldusasjas nr 3-11-700 ja Riigikohtu 05.03.2014. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-10-14 ning palus, et kohus määraks PPA-le halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 alusel jõustunud kohtulahendite täitmata jätmise eest rahatrahvi vähemalt 1225 euro ulatuses. Lisaks palus kaebaja, et kohus kohustaks PPA-d koheselt täitma Riigikohtu 05.03.2014. a otsust ning talle kohtu poolt väljamõistetud hüvitise välja maksma tema vanglasisesele arvelduskontole. Samuti palus kaebaja, et halduskohus võtaks seisukoha kohtutäituri toimingute ja arestimisaktide õiguspärasuse osas ning et kohus keelaks kohtutäituri esitatud arestimisaktide täitmise.

4. PPA selgitas 22.04.2014 kohtule esitatud vastuses, et 24.03.2014 saabusid PPA-le kohtutäitur Reet Rosenthali 05.03.2014 koostatud rahalise nõude arestimise aktid täiteasjades nr 186/2005/873, 186/2006/926, 186/2006/582, 186/2008/4426 ning 186/2009/5897, milles kaebaja on võlgnikuks. Nimetatud arestimisaktide järgi on PPA kaebaja suhtes kolmanda isikuna kohustatud mitte maksma võlgnetavat summat temale, vaid kandma selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Rahalise nõude arestimise aktide alusel kandis PPA kaebajale kohtuotsuste alusel võlgnetava 1225 eurot 11.04.2014 kohtutäitur R. Rosenthali ametialasele arvelduskontole. Sellega on kõnealused kohtuotsused täidetud. Täitemenetluse seadustik (TMS) ei näe PPA-le ette võimalust rahalise nõude arestimise aktidest tulenevat kohustust mitte täita ning seda on 03.04.2014 telefonivestluses selgitatud ka kaebajale. Kaebaja kinnitas, et on kõnealused nõude arestimise aktid kätte saanud ning nendega, sh neis viidatud vaidlustamise võimalustega, tutvunud. HKMS § 246 lg 1 ei näe ette kohtuotsuse täitmise tähtaega, mistõttu on põhjendatud lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. 05.03.2014 jõustunud kohtuotsuste täitmine 11.04.2014 mahub mõistlikesse ajalistesse piiridesse.

5. Tartu Halduskohtu 05.05.2014. a määrusega tagastati E. Jaegeri kaebus PPA kohustamise ning kohtutäituri tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas (p 1) ning jäeti rahuldamata kaebaja taotlus PPA trahvimiseks (p 2). Määruse kohaselt tuleb kaebus PPA kohustamise ja kohtutäituri tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest nende nõuete lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus ei saa kohustada PPA-d jõustunud kohtuotsust täitma, kuna täitedokumentide (antud juhul kohtuotsuse) sundtäitmiseks on seadusandja loonud teistsuguse menetluse, mille raames kaebaja saab oma õigusi teostada. Nimelt TMS § 3 lg 1 kohaselt korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid. Halduskohus ei ole ka pädev tuvastama PPA-le esitatud rahalise nõude arestimise aktide õigustühisust ega kohtutäituri toimingute õigusvastasust, sest tegemist on maakohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohus selgitas, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Taotlus PPA trahvimiseks jäi rahuldamata, kuna PPA ei ole Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsust ega Riigikohtu 05.03.2014. a otsust täitmata jätnud. 24.03.2014 saabusid

PPA-le kohtutäitur R. Rosenthali 05.03.2014 koostatud rahalise nõude arestimise aktid täiteasjades nr 186/2005/873, 186/2006/926, 186/2006/582, 186/2008/4426 ning 186/2009/5897, millega kohustati PPA-d kolmanda isikuna mitte maksma kaebajale talle võlgnetavat summat, vaid kandma see summa kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. PPA pidi rahalise nõude arestimise aktidest tulenevad kohustused täitma ning seda olenemata asjaolust, et kohtulahendiga kohustati PPA-d kaebajale välja mõistetud kahjuhüvitise kandma tema vanglasisesele isikuarvele. Kohtutäitur oli vaidlusaluse rahalise nõude koos tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuetega arestinud ning TMS-i sätted ei näe ette võimalust nõude arestimise aktidest tulenevat kohustust mitte täita. 1225 euro suuruse kahjuhüvitise summa kandmisega kohtutäituri arvelduskontole saab PPA kohustuse täidetuks lugeda. Kohus nõustus PPA-ga ka selles, et vaidlusaluste kohtulahendite täitmisega, mis toimus 11.04.2014, ei ole ebamõistlikult viivitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja esitas 14.05.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.05.2014. a määruse tühistamiseks. Kaebaja palus samuti, et ringkonnakohus määraks PPA-le trahvi, kohustaks PPA-d tema vanglasisesele arvelduskontole 1225 euro suurust hüvitist maksma ning tunnistaks vastustaja tegevuse arestimisaktide täitmisel õigusvastaseks. Määruskaebuse kohaselt oleks vastustaja poolt olnud mõistlik asuda jõustunud kohtuotsust täitma maksimaalselt ühe kuu jooksul. Kuna Riigikohus tegi otsuse 05.03.2014, siis tulnuks otsust asuda täitma 07.04.2014. Seda aga vastustaja ei teinud ning viivitus kohtuotsuse täitmisel pole millegagi põhjendatud. Vastustaja on kohtutäituri arestimisakte pidanud seaduse mõttes kõrgemaks kui Riigikohtu otsust. Vastustaja ei ole oma kohustust kaebaja ees täitnud ega arvestanud sellega, et kaebajapoolsed kohustused võlausaldajate ees oleks saanud täidetud ka vangistusseaduse (VangS) § 44 alusel tehtavate mahaarvamistega. Vastustaja ei ole veendunud kohtutäituri arestimisaktide õigsuses ning on süüliselt ja õigusvastaselt asunud täitma tühiseid arestimisakte, sest vastavalt seadustele peab isik igakuiselt kõigist enda sissetulekutest, sh väljamõistetud kahjuhüvitistest, vähemalt miinimumpalga (380 eurot) suuruse summa kätte saama. Kaebaja kaebuse menetlusse võtmata jätmine ei ole kaalutletud ega põhjendatud ning põhjendused ei ole objektiivsed. Kaebajal on täielik õigus nõuda PPA trahvimist ning kohustamist Riigikohtu otsust täitma. Halduskohus on valele seisukohale jõudnud ka selles, et vastustajal oli seaduslik alus ja kohustus täita kohtutäituri arestimisakte, kuna kohtuotsuste täitmist korraldavad kohtutäiturid. Kaebaja sellega ei nõustu, sest vastustajal oli kohustus täita Riigikohtu otsust. Praegusel juhul on PPA teiste võlausaldajate arvelt eelistanud kohtutäitur

R. Rosenthali. Halduskohtul on pädevus kaebust lahendada, kuna see on esitatud PPA vastu. Maakohtu pädevuses võiks kaebus olla juhul, kui kaebaja sooviks otseselt arestimisaktide tühistamist. Kaebajal on plaan kaevata kohtutäituri tegevuse peale ka maakohtusse, kuid vähemalt osaliselt on juhtum halduskohtu pädevuses.

7. PPA 10.06.2014. a vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on Tartu Halduskohtu 05.05.2014. a määrus seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses esitatud väited ja põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta ning täiendada.

9. Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse, milles on esitanud järgmised nõuded: 1) kohustada PPA-d täitma Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsust haldusasjas nr 3-11-700 ning Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.2014. a otsust asjas nr 3-3-1-10-14; 2) keelata PPA-l kohtutäituri 05.03.2014 koostatud nõude arestimise aktide täitmine; 3) tuvastada, kas kohtutäituri arestimisaktid on õigustühised ja toimingud õigusvastased; 4) määrata PPA-le kohtulahendi täitmata jätmise eest trahv. Vaidlustatud määrusega on halduskohus kaebuse tagastanud PPA kohustamise ja kohtutäituri tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõuetes ning jätnud rahuldamata kaebaja taotluse PPA trahvimiseks. Määruskaebuses on kaebaja seisukohal, et tema esitatud kaebus on vähemalt osaliselt suunatud otse PPA vastu ja on seetõttu halduskohtu pädevuses. Samuti leiab kaebaja endiselt, et PPA on ebaõigesti täitnud kohtutäituri arestimisakte ega ole kohtutäiturile hüvitise summa ülekandmisega kohtulahendeid täitnud. Ringkonnakohus hindab esmalt halduskohtu tegevuse õiguspärasust kaebuse tagastamisel (I) ja seejärel PPA trahvimise taotluse rahuldamata jätmisel (II). Viimasena esitab ringkonnakohus lõppjäreldused (III).

I

10. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu põhjendustega kaebajale kohustamisnõude tagastamise osas ning peab vajalikuks põhjendusi selles osas muuta. Halduskohus on vaidlustatud määruses viidanud täitemenetluse seadustiku sätetele, milles on reguleeritud halduskohtumenetlusest eraldiseisev menetluskord jõustunud kohtulahendi täitmiseks, ning asunud seisukohale, et selle menetluskorra olemasolu tõttu puudub halduskohtul HKMS § 4 lg 1 kohaselt pädevus haldusorgani kohustamiseks kohtulahendi täitmiseks. Kuigi nimetatud menetluskorrale viitamine on kohtulahendi täitmiseks kohustamise nõude puhul asjakohane, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik tõlgendada kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud kohustamisnõuet kitsalt nõudena kohtuotsusega PPA-le pandud rahalise kohustuse täitmiseks.

Kaebusest nähtub selgelt, et kaebaja soovib PPA kohustamist talle kohtuotsusega välja mõistetud hüvitise väljamaksmiseks tema vanglasisesele arvelduskontole ega nõustu sellega, et PPA täidab kohtuotsusest tuleneva kohustuse kohtutäituri arveldusarvele. Teisisõnu ei ole kaebaja rahul kohtuotsuse täitmise viisiga – selle asemel, et täita hüvitis kaebaja vanglasisesele arvelduskontole, on PPA kandnud selle arestimisaktide alusel kaebaja suhtes täitmisavalduse esitanud sissenõudjate kasuks kohtutäiturile. Seega soovib kaebaja eelkõige Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.2014. a otsuse nr 3-3-1-10-14 täitmist ehk seda, et ringkonnakohtu otsusega välja mõistetud hüvitis laekuks tema vanglasisesele arvelduskontole.

Kohtutäituri pädevuses täitemenetluse raames on aga üksnes kohtuotsustest tulenevate rahaliste nõuete sundtäitmine, mitte võlgniku kohustamine täitma rahalist nõuet kindlal viisil. Kaebaja poolt esitatud kohustamisnõuet ei ole võimalik käsitada kohtuotsuse kui täitedokumendi täitmiseks kohustamise nõudena ka seetõttu, et kaebuse esitamise ajaks oli PPA Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsusega haldusasjas nr 3-11-700 välja mõistetud hüvitise summa kohtutäituri arveldusarvele juba kandnud. Halduskohus on ka ise vaidlustatud määruses tuvastanud, et 11.04.2014 hüvitise summa kandmisega kohtutäituri arvele on PPA kõnealuse ringkonnakohtu lahendi täitnud.

Seega puuduks kaebajal võimalus algatada TMS § 23 kohaselt täitemenetlust Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsuse täitmiseks, kuivõrd sellest otsusest tulenev rahaline nõue on PPA poolt juba täidetud. Eeltoodust tulenevalt ei saaks kaebaja saavutada kaebuse eesmärki täitemenetluse seadustikus sätestatud kohtuotsuse sundtäitmiseks ette nähtud menetluskorra abil, mistõttu ei ole kaebust võimalik tagastada põhjendusega, et kohtuotsuste täitmist korraldavad kohtutäiturid.

11. Kuigi eelnevalt selgitatu kohaselt ei saa käesolevas asjas esitatud kohustamisnõuet tagastada viidetega täitemenetluse seadustikus sätestatud teistsugusele menetluskorrale kohtuotsuse täitmiseks, ei ole siiski ka ringkonnakohtu hinnangul halduskohus pädev kohustamisnõuet lahendama. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on esmaseks eelduseks halduskohtul pädevuse olemasoluks see, et tegemist oleks avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega. Avalik-õiguslik suhe on õigussuhe, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Avalik õigus on osa õiguskorrast, mis on määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega (RKÜKo 22.12.2000, nr 3-4-1-10-00, p 14). Antud asjas on vaidluse all PPA toimingud kaebaja kasuks Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsusega välja mõistetud kahjuhüvitise kandmisel kohtutäituri arveldusarvele, ning küsimus selle üle, kas PPA on õiguspäraselt täitnud kohtutäituri arestimisakte, jättes hüvitise kandmata Riigikohtu 05.03.2014. a lahendis märgitud kontole. Kohus selgitab, et kuivõrd käesolevas asjas esitatud kohustamiskaebuse raames tuleks kohtul võtta seisukoht ka PPA poolt kohtutäituri arestimisaktide täitmise õiguspärasuse osas, sisaldub kohustamiskaebuses ka määruskaebuses osutatud PPA vastu suunatud õigusvastasuse tuvastamise nõue. Seega puudutavad järgnevad seisukohad ka kohtu poolt PPA tegevuse õiguspärasuse hindamise võimalikkust.

12. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tegemist avalik-õiguslikust suhtest tõusetunud vaidlusega. Toimiku materjalidest nähtub, et 24.03.2014 saabusid PPA-le kohtutäituri R. Rosenthali 05.03.2014 koostatud rahalise nõude arestimise aktid täiteasjades 186/2005/873, 186/2006/926, 186/2006/582, 186/2008/4426 ja 186/2009/5897 (tl 13). Arestimisaktide järgi kohustus PPA kaebaja suhtes kohustatud kolmanda isikuna mitte maksma kaebajale Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsuse alusel talle võlgnetavat summat, vaid kandma selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (TMS § 114 lg 1 p 4). Võlgniku varalistele õigustele sissenõude pööramist tema suhtes sundtäidetavate nõuete täitmiseks reguleerib TMS § 111, mis sätestab järgmist: „Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.“ Tulenevalt TMS § 114 lg 1 p-st 4 peab nõude arestimisaktis muuhulgas sisalduma korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. TMS § 114 lg 3 kohaselt toimetab kohtutäitur arestimisakti võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte ning võlgnikule toimetab kohtutäitur arestimisakti kätte viivitamata pärast akti kättetoimetamist võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule. Tulenevalt TMS § 114 lg-st 4 on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud ning TMS § 114 lg 5 teise lause kohaselt kehtib arestimisakt, kuni nõue täidetakse. Sellest, et kohtutäituri arestimisaktid on võlgniku suhtes kolmandale isikule täitmiseks kohustuslikud, annab tunnistust asjaolu, et arestimisakti täitmisest alusetult keeldumise või selle nõuetekohaselt mittetäitmise korral võib talle määrata sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras.

13. Vaidlusaluses olukorras ei kohaldu PPA suhtes kaebaja poolt korduvalt viidatud VangS §-s 44 sätestatud kinnipeetavale laekuvate summade käsutamise kord ning PPA ei olnud kohustatud arvestama, et kaebajapoolsed kohustused võlausaldajate ees saaksid täidetud just VangS §-s 44 sätestatud korras. Nimetatud säte on rakendamiseks kohustuslik vanglateenistusele, kes peab tagama kinnipeetavate õiguste kaitse, sh VangS § 44 lg 2 õige kohaldamise, mitte aga PPA-le, kes vangistuse korraldamisega kokku ei puutu. Seega pidi PPA täiteasjas kohustatud isikuna arestimisakti täitma ning järgima aktides märgitud korraldust täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. Antud juhul PPA seda ka tegi ning täitis 11.04.2014 Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013. a lahendist tuleneva rahalise kohustuse summas 1225 eurot kaebaja asemel kohtutäiturile (tl 19). Eeltoodust tulenevalt reguleerisid PPA tegevust pärast kohtutäituri poolt nõude arestimise aktide saamist täitemenetluse kohta käivad eraõiguse normid, mistõttu ei saa kõnealust vaidlust pidada avalik-õiguslikuks. Et tegemist ei ole avalikõiguslikust vaidlusega, puudub halduskohtul ka pädevus hinnata kohtutäituri poolt PPA-le esitatud arestimisaktide õiguspärasust ning seda, kas PPA on nende järgimisel toiminud õiguspäraselt. Vastavate tegevuste õiguspärasust on kaebajal võimalik kontrollida, rakendades täitemenetluse seadustikus sätestatud õiguskaitsevahendeid kohtutäituri otsuse või tegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks (TMS § 217−218).

14. Kohtutäituri otsuste ning toimingute õigusvastasuse tuvastamist on kaebaja palunud käesolevas asjas ka halduskohtult. Halduskohus on selles osas õigesti viidanud vaidluse lahendamiseks olemasolevale teistsugusele menetluskorrale (TMS § 217−218) ning tagastanud tuvastamisnõude selle lahendamiseks halduskohtul pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega kohtutäituri toimingute ning arestimisaktide õigusvastasuse tuvastamise nõude tagastamise osas ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Antud juhul on kaebaja TMS §-dest 217 ja 218 tulenevat korda ka järginud ning kohtutäituri 05.03.2014. a rahalise nõude täitmise aktid täiteasjades nr 186/2005/873, 186/2006/582, 186/2006/926, 186/2008/4426, 186/2009/5897 nii kohtutäiturile kui ka maakohtule kaebuse esitamisega vaidlustanud. Kohtutäitur on 25.04.2014. a otsusega jätnud kaebaja kaebuse nimetatud arestimisaktide peale rahuldamata ning kaebaja on seejärel pöördunud kaebusega maakohtusse. Tartu Maakohus menetles kaebust tsiviilasjas nr 2-14-52622 ning jättis 10.10.2014. a määrusega kaebuse rahuldamata. Käesoleva määruse tegemise hetkel on tsiviilasjas nr 2-14-52622 pooleli kaebaja poolt Tartu Maakohtu 10.10.2014. a määrusele esitatud määruskaebuse menetlus Tartu Ringkonnakohtus. Seega on kaebaja kasutanud tal olevaid õiguskaitsevahendeid kohtutäituri rahalise nõude arestimise aktide vaidlustamiseks, millega kohtutäitur pani PPA-le kohustuse mitte maksta kaebajale Tartu Ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-11-700 20.12.2013 tehtud otsuse alusel võlgu olevat summat. Tsiviilasjas antavast hinnangust kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele sõltub ka PPA tegevuse õiguspärasus.

15. Lisaks kohustamise ja tuvastamise nõuetele on kaebaja kaebuses esitanud keelamisnõude, paludes kohtul keelata PPA-l täita kohtutäituri rahalise nõude arestimise akte. Kuigi tegelikkuses oli PPA kaebuse esitamise seisuga arestimisaktid juba täitnud ning seda nõuet ei olnud võimalik enam rahuldada, ei kuulu ka see nõue halduskohtu pädevusse, sest ka selle nõude esemeks ei ole avalik-õiguslikus suhtes tõusetunud vaidlus. Kohtutäituri arestimisaktide kehtivuse ning nende siduvuse üle täitemenetluse osalistele ei ole võimalik võtta seisukohta halduskohtul. Ka seda, et võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik ei oleks kohustatud täitma kohtutäituri poolt esitatud rahalise nõude arestimise akte, on võimalik saavutada üksnes arestimisaktide vaidlustamisega TMS §-des 217 ja 218 sätestatud menetluskorda järgides. Seega on ka kohtutäituri arestimisaktide täitmise keelamise nõude osas kohaldatav HKMS § 121 lg 1 p-s 1 sätestatud imperatiivne nõude tagastamise alus. Kuivõrd halduskohus ei ole vaidlustatud määruses kaebuse tagastamist keelamisnõude osas põhjendanud, tuleb halduskohtu määrust vastavate põhjendustega täiendada.

II

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebaja esitatud PPA trahvimise taotluse rahuldamata jätmise osas ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata (HKMS § 201 lg 4 § 203 lg 2). Määruskaebuses on kaebaja endiselt seisukohal, et vastustaja poolt oleks olnud mõistlik asuda jõustunud kohtuotsust täitma maksimaalselt ühe kuu jooksul. Kuna PPA ei ole seda teinud, tuleb kaebaja hinnangul tema taotlus vastustaja trahvimiseks rahuldada. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

17. Tulenevalt HKMS § 248 lg 1 esimesest lausest määrab kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni

32 000 eurot. Riigikohus on seda regulatsiooni täpsustanud, selgitades järgmist: „Jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine tähendab kohtulahendi resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmist. Seega saab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määrata, kui selles süüdiolev menetlusosaline on jätnud täitmata kohtuotsuse resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse (RKHKm 29.05.2014, nr 3-3-1-11-14, p 9; RKHKo 28.03.2006, nr 3-3-1-27-06, p 12). Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et PPA täitis Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsusega haldusasjas nr 3-11-700 talle pandud rahalise kohustuse 11.04.2014 kahjuhüvitise kandmisega kohtutäituri arvelduskontole. Seega on PPA Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013. a kohtulahendi, mis jõustus Riigikohtu lahendiga 05.03.3014, täitnud ühe kuu ja kuue päeva jooksul täitmisele kuuluva lahendi jõustumisest. Kohus peab võimalikuks, et kohtulahendi täitmise aega võis antud juhul mõjutada ka kohtutäituri poolt PPA-le nõude arestimise aktide esitamine ning PPA-l õiguslikus olukorras selgusele jõudmine. Neid asjaolusid arvesse võttes ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada PPA poolt kohtulahendist tuleneva rahalise kohustuse täitmist ühe kuu ja kuue päeva jooksul ebamõistlikuks.

18. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kuigi PPA ei ole saanud järgida Riigikohtu 05.03.2014. a otsusega Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsuse resolutsioonis asendatud rahalise nõude täitmise korda, ei anna see alust PPA-le resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse järgimata jätmise eest trahvi määramiseks. HKMS § 248 kohaselt saab kohus kohtulahendi resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmise eest trahvida üksnes selles süüdiolevat menetlusosalist. Ringkonnakohus on käesolevas määruses eelnevalt selgitanud, et PPA-l puudus kohtutäiturilt nõude arestimisaktide saamisel seadusest tulenevalt võimalus neid mitte järgida, mistõttu puudus PPA tegevuses nende aktide täitmisel ja kohtulahendi alusel välja mõistetud hüvitise kaebaja vanglasisesele arvelduskontole kandmata jätmisel süü. Seega puuduvad kohtul alused PPA-le HKMS § 248 alusel trahvi määramiseks.

III

19. Eelnevast tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 05.05.2014. a määruse resolutsioon muutmata, kuid määruse põhjendusi tuleb täiendada ning osaliselt asendada käesoleva määruse põhjendustega.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/