4-14-9333/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-14-9333

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsembril 2014

Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-14-9333 Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Väärteoasi Z.H kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.10.2014 otsusele nr 2440,14,006769 väärteoasjas Kaebuse esitaja ja tema kaitsja Z.H, isikukood xxx, töökoht xxx, elukoht: xxx Willem Ignatjev

willem.ignatjev@gemail.com

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, § 134, § 135 kohus

OTSUSTAS:

Rahuldada Z.H kaebus osaliselt ning t , ühistada osaliselt Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.10.2014 2440,14,006769, otsus väärteoasjas nr millega Z.H-le alusel

Liiklusseaduse § 224 lg 2 määrati karistuseks rahatrahv 300 trah 0 eurot ning 1 alusel lisakaristusena viühiku ulatuses s.o 120 liiklusseaduse § 224 lg 3 p juhtimisõiguse äravõtmise 4-ks kuuks ja teha uus otsus lisakaristuse mõistmise osas raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

Z.H süüdi tunnistada väärteo toimepanemises Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja mõista

karistuseks rahatrahv 300 eurot. trahviühikut s.o 1200 ning Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel määrata lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks.

Vastavalt KarS § 66 võimaldada Z.H tasuda rahatrahv 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Nordea pangas.

Kohustuslik on märkida viitenumbe selgitus „ r 10220145213506 ja Z.H 4-14-9333 rahatrahv“.

Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates Z.H kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsus (tehtud kirjalikus menetluses) edastada Z.H-le ja tema kaitsjale ning Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi 30 päeva jooksul kaevata RIIGIKOHTULE alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.10.2014 2440,14,006769 otsusega väärteoasjas nr määrati Liiklusseaduse § 224 lg 2 trahviühiku ulatuses, Z.H-le alusel rahatrahv 300 s.o. 1200 eurot ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4-ks kuuks. Otsuse kohaselt 27.09.2014 kell 13:05 menetlusalune isik Z.H t juhtis mootorsõiduki Ida-Virumaal Tudulinna vall Iisaku - Avinurme tee, 15- km-l as l ning tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARDF-0054 (taatlemistunnistus nr TTRC-14-00119) mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,73mg/l. Seega tuvastati juhi organismis alkoholi rohkem kui Liiklusseaduse § 69 lg 5 lubatud piirmäär. Antud teoga rikkus juht liiklusseaduse 224 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklusseadus § lg 2

järgi.

Karistust kergendav asjaolud: tehtu tunnistamine ad kehtivate õigusrikkumiste puudumine ja ning raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse tegemisel on

arvestatud tõendeid: tõendusliku al ja menetlusaluse isiku ütlus komeetri kasutamise protokoll, tunnistaja te ed.

KAEBUS

Z.H esitas, kaitsja vahendusel, Viru Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.10.2014 2440,14,006769. Esitatud kaebuses palub otsusele väärteoasjas nr Z.H tühistada ülalmainitud otsus karistuse määra osas, paludes vähendada põhikaristust ja tühistada lisakaristus. Kaebaja on seisukohal, et määratud karistus on vastuolus Riigikohtu 17.06.2013 otsuse 3-1-1-58- 13 märgituga, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ni kendavad asjaolud, mille põhjal ng karistust kergendavad ja ras saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Üle sanktsiooni keskmise määra saab isikule mõista karistuse kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). (RKKKo 3-1-1-58-13 17.06.2013) Kaebaja leiab, et kohtuväline väärteomenetleja ei ole märkinud põhjust, miks ta jättis otsuses arvestamata isiku karistust kergendavad asjaolud arvestades üksnes märkides otsuses, et kergendavaid asjaolusid, karistuse määramisel tuleb rakendada rangemat karistusviisi kui seda on üksnes rahatrahvi määramine.

Kaebuse esitaja ja kaitsja leiavad, et kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus ei ole eesmärgipärane üldja eriprevensiooni seisukohalt:

- juhtimis

õiguse äravõtmisega Z.H kaotab võimaluse tasuda põhikaristusena kohtu poolt määratud rahatrahv, kuna isik võib kaotada pikaks asjaks sissetuleku;

- juht -

imisõiguse äravõtmine peatab Z.H töö ja äritegevuse, mis on otseselt seotud isiku isikliku sõidukijuhtimise vajadusega; - juhtimis poolt lastele elatise maksmise katkemise,

õiguse äravõtmine toob kaasa Z.H sest isik kaotab rahateenimise võimaluse;

3

- juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa ka maksude maksmise takistuse Eesti riigile - isiku isikliku äritegevuse katkemisega jäävad riigil saamata maksud isiku sissetulekult; - juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa olulised häired teiste (juriidiliste) isikute tegevuses, mida isikud kinnitavad kirjalikus pöördumises maakohtule: xxx, xxx ja xxx (Lisa 2, 3 ja 4). Eelnimetatud isikud taotlevad Viru Maakohtult juhilubade kaebuse säilitamise Z.H-le läbivaatamise väärteoasjas. otsusega isiku

Z.H igus ja ei soovi on nõus kaebuse lahendamisega kirjaliku menetluse kä kohtuistungist osa võtta.

Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, ning esitab kohtule oma seisukoha kirjalikult. K k aristuse määramise osas ei ole ohtuvälise menetleja seisukoht pärast kaebusega tutvumist muutunud. Menetlusalusele isikule on määratud tema teole, süü suurusele ning ka teos leiduvatele asjaoludele tuginev karistus . Kergendava asjaoluna oli arvestatud, et põhjendatult isikul puuduvad hetkel kehtivad karistused ning isik on tehtut tunnistanud. Kahetsust toimepandu üle ei ole isik üles näidanud, seda ei tulene mitte ühestki tema poolt esitatud väitest. Asjaolu, et

isikul otsuse koostamise hetkel puudusid kehtivad karistused, siis sellist asjaolu ei saa tõlgendada kui karistuste puudumist ka teo toimepanemise hetk . Tegelikkuses langeb isiku suhtes selline el kergendav asjaolu ära. Viimane väärteo toimepanemise eest määratud karistus oli täidetud 30.09.2013. Seega teo toimepanemise hetkel s.o 27.09.2014 isik tegelikkuses omas kehtivat väärteoalast karistust. Lisaks pean oluliseks ning isiku -seadusekuulekust iseloomustavana mitte esile tõsta, et karistusregistri andmetel on Z.H a. lõp alates 2003. ust kokku 18 korral toime pannud väärteoalaseid õigusrikkumisi. Karistuse määramisel peeti oluliseks ning suurema kaaluga asjaoluks isiku poolt toimepandud teo raskust d nin

, süü g tahtluse arvestamist. Isik sõitis oma töökohustuste täitmiseks enam kui 40 km kaugusele nii töö , kui ka elukohast. Teades, et pärast töökohustuste täitmist - peab ta pöörduma tagasiteele torsõiduki juhtimisel, moo kuid isik hakkas ikkagi alkoholi tarvitama. Isiku organism tuvastati l is ubatud alkoholipiirmäära ületus mitte vähem kui 0,73 mg/l kohta.

Tõendusliku alkomeetriga kontrollimisel mõõdetakse isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldust kahel korral. Esmase puhumise näit on olnud 0,83 mg/l kohta ja teine lugem 0,80 mg/l kohta. Lõpliku lugemit hakatakse arvutama isikule soodsamast tulemist s.o 0,80 mg, millest tekkibki +/- olukord. Vähim võimalik laiendmääramatusega arvestatud lugem on 0,73 mg/l, kuid see saab olla ka suurem, kui arvestada esmast puhumist. Isiku kasuks on ka asjaolu, et tema joobe tuvastamine toimus enam kui 1 tund pärast sündmust. Isiku tegelik joove, sõiduki juhtimise momendil on olnud suurem. Sellegi poolest on tegemist maksimumilähedase suurusjärguga, mida võimalik menetleda väärteokorras. veel on

Kohtuväline menetleja võttis otsuse vastuvõtmisel arvesse,

et isiku teos puuduvad raskendavad asjaolud. Karistusseadustik § 58 reguleerib üheselt, millised asjaolud need on. Kuid kui pöörata

tähelepanu isiku poolt toimepandule ning võtta arvesse, et isik on siiski korda saatnud raske liiklusalase õigusrikkumise on menetleja seisukohast isiku tegu käsitletav teona, kus peaks ning tuleks seaduse ühest sõnastust laiemalt vaa põhjustas teelt väljasõidu data. Isik raskest alkoholijoobest tingituna. Juhi poolt liikluskeskkonna tajumine on olnud niivõrd tugevasti häiritud, et toime sõiduki juhtimisega. Seda, et teelt liikluse tavatingimustes ei tulnud juht väljasõit oli põhjus ise oma sõnadega ja tatud just alkoholist on menetlusalune isik, Z.H omakäeliselt antud ütlustes ka kinnitanud. Selline juhtum näitab ning kinnitab menetleja poolt

oma otsuse põhjendavas osas väljatoodut, et alkoholijoove on üks peamistest liiklusohtlikkuse probleemidest ning sellise alkoholijoobe

ning mõju all olevad juhid põhjustavad liiklusõnnetusi suurendavad liiklusõnnetuste kasvu.

Menetlejale jääb lähenemine aga kaebuse esitaja alkoholijoobes toimepandud rikkumisele arusaamatuks ning vastuvõetamatuks. Joobes juhtide puhul tuleb karistust määrates võtta arvesse tegu, võimalust seda ära hoida, tahtlust isiku süüd ust ühiskonnale. , ning teo ohtlikk

4

Selliste tegude puhul ei ole paljasõnaline teo toimepanemise tunnistamine olulise kaaluga ega ka kergendav asjaolu. Tegemist on paljasõnalise ja n.ö vahelejäämisega seondatava ,,mis muud mul üle jääb kui oma tegu tunnistada“ lausega. Isik ei ole enne teo toimepanemist mitte mingil moel enesele teadvustanud, et sellises olekus mootorsõidukiga liiklusesse suundumine on lubamatu ning ohtlik teistele kaasliiklejatele endale . Külmavereliselt ja ükskõiksusest on võetud õigus minna liiklusesse. Ei ole tekkinud kartust tagajärgede ega karistuse ees. Kas juhtimisõiguse vajalikkus ei olnud tegu toime pannes sama suur? Kas pere heaolu ning töökoht ei sõltunud sellel momendil juhtimisõiguse olemasolust? Menetleja leiab, et selliste tegude ning juhtide puhul tuleb rakendada karmimat karistust. sõiduki Kõrvale tuleb jätta kaebuses põhjendusena too viited karistuse määramise korrast

dud ning kaebuse esitaja arusaamad ka . Selline suund hakkab menetleja seisukohast ristuse määramisest joobes juhtide puhul iganema, ning nagu näitab ka joobes juhtide süül põhjustatud liiklusõnnetuste kasv, ei ole kergemate karistuste määramine suuteline meie igapäevases liikluses ohutuse tagamiseks vajalikke muudatusi tooma. Rahaline karistus jäetakse tasumata või siis tasutakse see pikema tähtaja vältel, ning unustatakse . Juhtimisõiguse karistuse kaasatoonud tegu piiramine seevastu paneb isiku olukorda kus selline olukord tekkis talle meenub ka põhjus, miks ja on ka meele

s pikema aja vältel. Menetleja, tuginedes oma ametialastele kogemustele, leiab, et selline karistusviis, kus isik, kellele on määratud just raskem ning põhi või lisakaristusena oli määratud karistus,

juhtimisõiguse äravõtmine, samalaadset tegu üldjuhul enam ei korda. Kordajateks on kas juhtimisõigust mitte omavad juhid või siis isikud, kelle ükskõiksus kõige suhtes on niivõrd suur.

Lähtudes eelpool nimetatud asjaoludest jääb kohtuväline menetleja oma otsuse juurde ja palub

kohtul jätta isiku kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud

väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et Z.H kaebus tuleb rahuldada

osaliselt ja tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.10.2014 otsus osaliselt, lisakaristuse mise osas, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. määra KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemis . es süüdi

Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt

kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1

tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks.

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal

väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu

hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka

5

õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 p 9.1).

Liiklusseaduse 224 lg 2 § kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus – ,49 milligrammi või kelle ühes 0,50 1

liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– – 0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus hindas kogutud

tõendeid: 27.09.2014 AB1415928 (lk 17 , et 27.09.2014 kell 13.05 Ida-Virumaa väärteoprotokollist ) nähtub Tudulinna valla saku Avinurme tee 15-l kmjuhtis Z.H idukit xxx reg nr Ii – l mootorsõ xxx -0054, taatlemistunnistus nr ning tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARDF TTRC-14-00119 m kui 0,73mg/l. mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähe Seega juhi organismis tuvastati alkoholi rohkem kui 69 lg 5

Liiklusseadus § lubatud piirmäär. Tegu on kvalifitseeritav Liiklusseaduse

tuvastatud alkoholisisaldus on § 224 lg 2 järgi ja isikul LS

peaaegu . § 224 lg 2 täheldatust nähtuvalt maksimummääras

Menetlusalune isik sai dmete väärteoprotokolli ärakirja kätte ning kinnitas protokolli märgitud an õigsust allkirja protokolli vastavas lahtris. ga VTMS § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on menetlusaluse isikule teatavaks tehtud, - selgitatud, mille kohta protokollis on menetlusaluse isiku allkiri. 27.09.2014 (lk 19 Z.H tegi menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ) nähtub, et töid Tudulinna alevis ning andis järgi . Selle mõju all ei suu alkoholi tarvitamise ahvatlusele tnud ta autot korralikult juhtida ning sõitis teelt välja. Vastavalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele (lk 21) 27.09.2014 alates kella 13.48- st Z.H iduki juhtimiselt kuna oli alus arvata, et ta on joobeseisundis. kõrvaldati sõ

Tulenevalt 27.09.2014 Indikaatorivahendi kasutamise protokollile (lk22) 27.09.2014 kell 13.48 Z.H tuvastati joove 0,80 mg/l. 27.09.2014 (lk 23) kohaselt Ida-Virumaal tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli Tudulinna vallas Iisaku- Avinurme tee 15-l km-l piirkonnapolitseinik xx xx tuvastas Z.H , 27.09.2014 kell 14.13, kasutades indikaatorvahendit - Dräger Alcotest 7110 EST ARDF 0054 joobeseisundi. Tõendusliku alkomeetri lugem: 0.80 mg/L,

us: 0,73 laiendmääratlus: 0.07 mg/L ja mõõtetulem mg/L. Kontrollile allutatud isik andis protokollile oma allkirja.

Kohus hindab tõepäraseks lisaks tõendusli näidu ka t ku alkomeetri tuvastatud unnistaja Pavel Reškini ülekuulamise protokollis (lk 24) antud ütlused, et 27.09.2014 oli ta patrullteenistuses Jõhvi-Tartu-Valga mnt-l. Kella 13.05 paiku edastas korrapidaja informatsiooni, et Iisaku- Avinurme maanteelt on välja sõitnud valge kaubik. Kell 13.47 Iisaku-Avinurme tee 15-l km-l tee ääres seisis sõiduauto ning sellest edasi kraavis katusel oli xxx reg. nr. xxx. Selgus, et autojuht Z.H Avinurmes ja temale oli tööl pakuti viina juua. Peale joomist otsustas ta koju sõita kuid kuna koordinatsioon oli tal häiritud , , sõitis teelt välja. Kohal oli ka abipolitseinik xx xx. Tunnistaja xx xx kinnitavad, et 27.09.2014 kella ülekuulamise protokollis (lk 25) antud ütlused 13.00 paiku helistas talle tuttav, kes teatas, et sõiduk on sõitnud kraavi ning juht on joobes. Kuna tunnistaja elab

ta xxx reg. nr. xxx lähedal, läks vaatama. Jõudes kohale nägi katuse peal sõidukit

6

xx. Ta k isikult, kas on abi vaja. Kuna isikult üsis oli tunda alkoholi lõhna helistas politseisse. Isikuks osutus Z.H. Tunnistaja oli sündmuskohal kuni politsei saabumiseni. Antud juhul Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõendatud

Z.H poolt rikkumise tunnistamisega menetlusaluse is ja iku ülekuulamise protokollis

tunnistaja xx xx ja selle kohta, et menetlusalune isik oli 27.09.2014 te Pavel Reškini ütlustega

kella 13.00 paiku joobeseisundis, olles juhtinud sellises temalt oli tunda alkoholilõhna ja seisundis sõiduautot sõitis teelt välja kraavi xxx reg. nr. xxx kummuli.

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll kinnitavad, et 27.09.2014 id kell 14.13 Z.H 0,73 tuvastati alkoholi joove. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem – mg/l.

Liiklusseaduse

§ 69 lg 5 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Vastavalt Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära

ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule.

Liiklusseaduse 224 lg 2 § on sätestatud juhi vastutus mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt,

kelle ühes gr – ,49 milligrammi või kelle ühes liitris ammis veres on alkoholisisaldus 0,50 1 väljahingatavas õhus on alkoh – olisisaldus 0,25 0,74 milligrammi. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et Liiklusseadus § 69 lg Z.H rikkus 5 lubatud piirmäära, millega pani toime Liiklusseadus § 224 lg 2 sätestatud süütegu.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine V™S - § s 29 sätestatud väärteomenetlust

välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

Menetlusalune isik tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ja tõendatuse osas

vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on põhikaristuse määr ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4-ks kuuks. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab,

et sõites mootorsõidukiga olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, rikkus menetlusalune isik LS-st

tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist või vähemalt möönis seda.

Menetlusalusele isikule Z.H-le a poolt Liiklusseaduse on kohtuvälise menetlej § 224 lg

2 alusel m useks rahatrahv 300 1200 eurot, mis on ääratud karist trahviühiku ulatuses s.o

sanktsiooni

rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 maksimummäär (LS § 224 lg 2 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümneni kuuni).

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on otsuse tegemise hetkel kehtivate karistuste puudumine ja tehtu tunnistamine ning raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistuse määra vähendamine ole ei põhjendatud ja kohtule esitatud tõenditele tuginedes

ei esine menetlusaluse isiku vastutust kergendavaid asjaolusid ning kohus lisab sellekohased omapoolsed

täiendavad põhjendused. Tulenevalt KarS § 57 lg 1 p 3 on karistust kergendavad asjaolud

7

„ süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine;“

Z.H käitumises ühtki eelnimetatud sättele ega KarS § 57 tervikuna toodud kergendavate asjaolude loetelule

vastava käitumise ilminguid kohus ei täheldanud. Z.H ilmumisest vabatahtlikult süü ülestunnistamisele ilmumisest antud juhul rääkida

ei ole alust ja Z.H puhtsüdamlik u kahetsust kohtuvälises menetluses k ega kohtule

esitatud kaebuses samuti igasugused sellekohased puuduvad. tõendid või selgitused Tulenevalt VTMS § 69 lg 6 Z.H vastulauset esitanud ei ole.

varasemate kehtivate Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht väärteootsuses

karistuste puudumise kohta o

n ekslik, mistõttu selles osas Z.H suhtes väärteootsuses

täheldatud kergendavad asjaolud ei kuulu kohtu poolt arvestamisele. Z.H tasus

eelmise väärteokaristuse trahvisumma 30.09.2013 kuid uue rikkumise pani toime 27.09.2014 s.o 3 päeva enne karistuse kehtivuse tähtaja lõppemist.

Tulenevalt Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 (1) Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui:

, aresti kandmis 1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest est, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta;

Samas aga

asjaoluna on täitmata väärteo toimepanija poolt karistuse võimaliku kergendava

arvestatav tingimus s.o. kahetsuse avaldamine toimepandu suhtes ning sellest tehtavad

järeldused, mis välistavad üleüldse asjaolu mõistetud

, et kaaluda menetlusalusele isikule põhikaristuse kergendamist. Z.H süülist käitumist hinnates kogutud tõendeid uurinud ja tutvunud esitatud kaebuse ja

kohtuvälise menetleja seisukohaga tõdeb kohus, et toime on pandud raskeim liiklusalane , rikkumine, mille toimepanemise eest tuleb ka mõista karistus LS § 224 lg 2 sanktsiooni

maksimumm . ulatusest on Z.H ääras Isegi lähtudes sanktsiooni keskmise määra üleastumise raskus tunduvalt üle vastava sätte sanktsiooni keskmisest määrast ja põhjendatud on kohaldada karistust, mille raskus vastab LS § 224 lg 2 maksimummäärale.

Isik juhtis sõidukit alkoholijoobes, mis on peaaegu piiril, millest algab kriminaalvastutus. Nimetatud seisundis juhtis sõidukijuht oma sõiduki kraavi, sõiduk pööras mille tulemusel

katusele ja ilmselt juhuse tõttu ei saanud kannatada kaasliiklejad ega ka alkoholijoobes

sõidukijuht ise. Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, täies

ulatuses seda kordamata, et Z.H käitumine oli liikluses ülimalt vastutustundetu ja ükskõikne kaasliiklejate suhtes.

Siinkohal puudub kohtul veendumus, et Z.H edaspidi vähimgi käitub liikluses seaduskuulekalt.

VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib

8

järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri poolt 1.12.2014 esitatud vastusest ja sellele lisatud karistusregistri väljavõttest nähtub, et kõik määratud varasemad karistused on Z.H-le arhiveeritud. Viimane karistus oli määratud 01.09.2013 otsusega ning täidetud 30.09.2013. Seega Karistusregistri andmetel (lk 42-46) eelnimetatud karistus kustunuks 3 päeva möödudes peale 27.09.2 juhul, kui isik ei 014 väärteo toimepanemist ning enne 17.10.2014 otsuse tegemist oleks toime pannud uut väärtegu enne 1 aasta möödumist rahatrahvi tasumisest (tulenevalt KarRS).

Menetlusalune isik on esitanud kohtule xxx (tlk. 9), xxx( tlk.10) ja xxx (tlk. 11)taotlused säilitada Z.H-le sõiduki juhtimisõigus millest nähtub, et nimetatud tööandjad ei ole , samaaegselt andnud kohtule teada, et nad oleks tõsiselt hukka mõistnud Z.H süülise käitumise, millele võis kaasneda ilmselgelt ka materiaalne kahju katusele keeratud sõiduki vigastamisega. Kohus leiab, et eelnimetatud taotluse esitajad ei ole taotluse esitamisega andnud piisavalt selgelt signaali selle kohta, et nad on Z.H

käitumise hukka mõistnud. Samuti leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega süüdlasele määratud

karistus on Z.H-le piisavaks piiranguks, et edaspidi hoiduda liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest. Z.H sõidukijuhina pidi tagama oma juhtimisõiguse säilimise sellega, et olles võtnud

endale kohustuse sõidukijuhina osaleda liikluses, kus kehtivad Liiklusseaduses sätestatud kohustuslikud nõuded sõidukijuhile ja teadlikult eiras neid nõudeid, siis ei tohiks temale olla üllatus, et nõuete rikkumine toob kaasa tagajärjed, mille saabumise võimalikkus oli temale teada ka sõiduki juhtimisele asumisel. Z.H ei sundinud keegi asuma alkoholijoobes sõidukit juhtima ja tema vaba tahe realiseerus alkoholijoobeseisundis, millesse ta samuti vabatahtlikult enese viis. Seega kogu v tema suhtes astutus saabunud tagajärgede näol kohaladatavate sanktsioonidena tuleb tal endal ka reaalselt kogeda.

Kohus leiab, et arvestades seda, et Liiklusseaduse

§ 224 lg 2 sanktsioon näeb ette võimaluse kohaldada põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni ning Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, siis antud õigusrikkumise puhul sanktsiooni keskmises määras karistuse määramine ei ole põhjendatud ja

kohtuväline menetleja oma otsusega on määranud karistuse, mis vastab üleastumise raskusele.

Kohus leiab, e menetleja seisukoht Z.H-le et kohtuvälis lisakaristuse mõistmisel on samuti põhjendatud, kuid kohtu arvates on põhjendatud määrata lisakaristus

sanktsiooni minimaalmääras Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmi

ne kolmeks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu lisakaristuse määra põhjendust. Varem ei ole Z.H suhtes kohaldatud sellist mõjutusvahendit nagu sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, mistõttu esmase lisakaristuse kohaldamise korral on seda otstarbekas teha sanktsiooni miinimummääras, mis võimaldab rikkujal koheselt oma edasist käitumist reguleerida õiguskuulekuse suunas seadusest tuleneval leebemal võimalusel

. Vastasel korral peab rikkuja teadvustama, et võimalike samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lisakaristuse kohaldamise tähtaega võidakse tema suhtes edaspidi kohaldada ka sanktsioonile vastavuses ja

rangemal määral. Kohus leiab, et iseenesest adusel ine ei tööülesannete täitmise vaj mootorsõiduki kasutam vähenda menetlusaluse isiku süüd toimepandud väärteos ega välista vastutust.

9

Riigikohus on lahendis 3-1-1-26- t 10 p 7.3 väljendanud seisukoh a seoses juhtimisõiguse vajadusega töökohal “ Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõ - ustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.

Menetlusalune isik on enda käitumisega näidanud, et teadvalt alkoholijoobes rooli istumisega ei hoolinud ta liikluse ohutusest jendatud

, seega antud juhul on põh peale põhikaristuse kohaldamist ka lisa , kuid arvestades esmarikkumist karistuse määramine ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine oleks otstarbekas määrata lisakaristus sanktsiooni miinimum määras. Kohus leiab, et juhtimi a isikut hoiduma liiklusalaste tegude sõiguse äravõtmine võib pann toimepanemisest. antud juhul ilmselt ei piisa. Seega Üksnes rahatrahvi kohaldamisest Z.H üleastumise raskus on vastavuses ka selle teo eest kohaldatava karistuse raskusega.

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada

rahatrahvi kolm kuni kolmsada summa, mille suurus trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baas on neli eurot. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, § 134, § 135 kohus tühistab osalisel

t

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.10.2014 2440,14,006769 otsuse väärteoasjas nr , millega Z.H-le

300 eurot Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel määrati karistuseks rahatrahv ning -ks kuuks ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 teeb uue otsuse raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

Menetlusalune isik on taotlenud määrata rahatrahvi tasumi tähtaja se pikendamist 12 kuuks. Kohtuväline menetleja on oma 27.10.2014 määrusega rahuldas Z.H taotluse

Kohus nõustub siinkohal kohtuvälisele menetlejale esitatud taotluse rahuldamisega ja

võimaldab Z.H rahatrahv tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Kohus peab põhjendatuks mõistetud rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist. Z.H-le

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma