1-14-871/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Vangla esitas 15.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. karistati vangistusega 11 kuud 28 järgi ja KrMS § 238 lg 2, KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel päeva Lisakaristusena võeti U.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 . -ks aastaks. Karistuse kandmise algus 16.06.2014 ja 13.06.2015. lõpp Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.12.2014.
Legislator headnote
AI generated1-14-871/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: karistati vangistusega 11 kuud 28 järgi ja KrMS § 238 lg 2, KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel päeva Lisakaristusena võeti U.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 . -ks aastaks. Karistuse kandmise algus 16.06.2014 ja 13.06.2015. lõpp Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.12.2014.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(4) Toimik nr 1-14-871
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsembril 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-14-871 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.P tingimisi enne ’i tähtaega vangistusest vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.12.2014 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu
U.P, isikukood: XXX, xxx RESOLUTSIOON
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § , § 432 , määras
426 lg 3 :
1. Vabastada U.P .
karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega
2. Kohaldada katseaega kuni 18.06.2015.
3.
Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
4. U.P katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja Määrata määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. Kohustada U.P t - eid:
’i järgima KarS § 75 lg 1 p 1 5 sätestatud kontrollnõud
elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohustada U.P t ,4,8
’i täitma katseajal KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustusi:
mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal;
asuma tööle või võtma arvele Töötukassas ühe kuu jooksul peale vabanemist;
osalema sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening.
2(4)
7. Vabastada U.P
käesoleva kohtumääruse jõustumisel.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 15.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
U.P Viru Maakohtu 17.02.2014 kohtuotsusega
422 lg on süüdi tunnistatud KarS §
karistati vangistusega 11 kuud 28 järgi ja KrMS § 238 lg 2, KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel päeva Lisakaristusena võeti U.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 . -ks aastaks. Karistuse kandmise algus 16.06.2014 ja 13.06.2015. lõpp Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.12.2014.
Kinnipidamisasutusest U.P
kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuna isikule on määratud vähem kui üheaastane vangistus, ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Alates 11.08.2014 osaleb isik xxx kursustel. Enne vangistust elas isik koos vanematega aadressil xxxxxx xxx kuhu soovib elama asuda ka tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. Kinnipeetav on lõpetanud , pärast mida . Enne vangistust töötas isik xxx omandas xxx eriala. xxx, omandab xxx kaupluses xxx. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetaval on lähedastest vanemad ja õed. Isik tunnistab, et tarvitas alkoholi ja seetõttu sõitis joobes olles autoga. On arvamusel, et õppis tehtud vigadest ja suudab edaspidiselt vältida alkoholi liigtarvitamist. Viru Vangla toetab U.P
tingimisi ennetähtaega vabastamist.
Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipe , isa etavate lähedasteks ema , kaksikõde ja vanem õde. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx mist , kus elas ka enne vangistust. Kodukülastuse käigus selgus, et tege on kolmetoalise, kõigi mugavustega, korralikult sisustatud korteriga. Korteris elavad kinnipeetava ema ja isa, kes on nõus kinnipeetavat toetama. Isikul puudub garanteeritud töökoht.
Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et kuigi Viru Vangla poolt 26.11.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. varasem elukäik U.P ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, järjepidevalt KarS § 424 ja 422 järgi ettenähtud liikluskuritegude toimepanemise eest. Reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 04.02.2013 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue tahtliku liikluskuriteo. See näitab, et süüdimõistetu on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil katseajaga . Ta ei suutnud pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi anti talle selline võimalus. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles äidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, n oleks Olukorras, kus aastast aastasse hukkub tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud.
purjus i juhtide süül Eest Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda
3(4)
eelduslikult vangistuse täiel määral ärakandmises.
Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Tema kriminaalne käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega.
U.P avaldas kohtuistungil, et et ta sai oma õppetundi ja saab aru, et suhtumist alkoholisse tuleb muuta.
Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,
arvamuse arvestades ära kuulanud süüdimõistetu ja
prokuröri kirjaliku arvamust ähtaega leiab, et U.P tuleb tingimisi enne t vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava enn etähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel
arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse
läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitu isikut iseloomustavad andmed - mise nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil
Enne vangistust omandas süüdimõistetu Järve kutsekoolis. Isik autolukksepa kutseoskuse Kohtlavaldab riigikeelt xxx
Süüdimõistetu on kahel korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetav kannab karistust KarS § 422 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, mis seisnes selles, et isik rikkus liiklusnõudeid ja tekitas sellise rikkumise tõttu ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustuse.
Karistusregistri (isiklik toimik I osa 8-9 , et U.P on väljavõttest tl ) nähtub
varasemalt kriminaalkorras karistatud ühel korral, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.
Väärteokaristused puuduvad. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga – isikul oli probleeme alkoholiga.
Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Riigikohtu praktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ja seega tuleb süüdimõistetut tunnustada (RKKKm 3-1-1-91-
06 p 8.1). Positiivseks tuleb lugeda asjaolu, et kinnipeetav osaleb alates 11.08.2014 xxx ühtlasi kursustel.
Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument, -kaart, kehtivusega kuni 14.11.2016. ID
Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht Järve vanemate juures aadressi Salu 5-12 Kohtlal . Vanemad on
nõus süüdimõistetut toetama. Garanteeritud töökoht isikule puudub.
Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegu, uue kuriteo toimepanemise riske ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, enne tähtaegne on kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi vangistusest vabastamine õigustatud. Tema võimalused vabaduses o üsnagi – n head isikul on
kindel elukoht ning . lähedaste toetus Tema käitumine vanglas on olnud õiguskuulekas. Isik on vangistuses tegelenud enesetäiendamisega, asudes riigikeele xxx kursustele.
Süüdimõistetu k ja karistusaja lõpp on annab vanglakaristust alates 16.06.2014 13.06.2015.
Karistusest on käesolevaks hetkeks ära kantud ca 6 kuud, mis on üle poole talle mõistetud karistusest. natuke alla poole aasta. Kohus leiab, et Karistusaja lõpuni on jäänud on jäänud karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud – iigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, r
4(4) karistamine toimunud ja on muutunud isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud paremuse poole. Kohus on veendumusel, et isiku jaoks, kes kannab esimest korda vanglakaristust, on käesolevaks hetkeks , millest on ca 6 kuud ära kantud, piisava tõsidusega reaalnge vangistus
mõjutusvahend. 8) nähtub, et isiku süüd on hinnatud Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 2- keskmisest määrast väiksemaks ja karistatud seega keskmisest määrast väiksema karistusega.
Isiku õiguskuulekas käitumine vanglas ilmestab asjaolu, et ta suudab alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Seega leiab kohus, et isik suudaks ka vabaduses viibides täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja hoiduma süütegude toimepanemisest. Riskifaktorina näeb kohus alkoholi tarvitamist ja kindla töökoha puudumist.
Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul ning lähedaste toetus. kindel elukoht Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa le õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on tema edaspidise
võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.
Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426 lg 3, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu U.P temale Viru Maakohtu 17.02.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Süüdimõistetule tuleb määrata täiendavad kohust used, mis
aitaksid uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks mitte tarvitada alkoholi ja – narkootikume,
asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas ning läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening.
Inna Kirsipuu kohtunik