Legislator Case Law & Legislation
2-14-60796/6 AI generated

2-14-60796/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-14-60796/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-14-60796 Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2014, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom ja Ulvi Loonurm Kohtuasi ML hagi seoses tervishoiuteenuse osutamisega Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.11.2014 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ML määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ML (IK XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXXXXXXX XXXXX, XXXXXXXX XX, XXXXX XXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

Legislator headnote

AI generated

2-14-60796/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-14-60796 Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2014, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom ja Ulvi Loonurm Kohtuasi ML hagi seoses tervishoiuteenuse osutamisega Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.11.2014 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ML määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ML (IK XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXXXXXXX XXXXX, XXXXXXXX XX, XXXXX XXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

Keywords

AI generated
flawed psychiatric report diagnosis of PTSD updated psychiatric evaluation diagnosis of depression inconclusive psychiatric expert report insufficient psychological assessment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-14-60796 Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2014, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom ja Ulvi Loonurm Kohtuasi ML hagi seoses tervishoiuteenuse osutamisega Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.11.2014 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ML määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ML (IK XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXXXXXXX XXXXX, XXXXXXXX XX, XXXXX XXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 20.11.2014 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Vabastada ML riigilõivu tasumisest riigituludesse.

Edasikaebe kord

Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. 12.11.2014 esitas ML Harju Maakohtule avalduse, milles palub võtta asi menetlusse, kuna tervishoiutöötaja peab vastutama eelkõige diagnoosija ravivigade ning patsiendi teavitamise eest. Tallinna Vangla psühhiaater TK kajastab sündmusi tegelikust erinevana patsiendi kahjuks. 09.10.2014 vastuvõtul pani TK avaldajale diagnoosiks F60.3 – ebastabiilne isiksus ja kajastas sündmusi puudulikult. 06.11.2014 läks avaldaja arsti vastuvõtule ja küsis diagnoosi kohta. Arst vastas, et ebastabiilse isiksuse diagnoos pandi, kuna avaldaja vingub ja loobub ravimitest.

2

Avaldaja palub avaldus menetlusse võtta ja korraldada kohus, kuna selle psühhiaatri suhtes on veel palju tuvastada. Avaldaja palub antud diagnoos tunnistada diagnoosiveaks.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus 20.11.2014 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel.

3. Avalduses ei ole märgitud, kelle vastu soovitakse hagi või avaldust esitada. Samuti puuduvad vastaspoole kontaktandmed.

4. Avaldusest ei ole arusaadav, mis on avaldaja nõue. Kui avaldaja soovis esitada tuvastushagi, ei nähtu hagist, mis on tema õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks ehk mida ta soovib hagiga saavutada.

5. Avaldaja ei ole lisanud ühtegi tõendit enda väidete kinnitamiseks. Avaldajal tuleb tõendada neid väiteid, millele ta tugineb. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit, millest võiks järeldada, et arst on eksinud diagnoosi määramisel. Avaldaja enda subjektiivne arvamus talle määratud diagnoosi osas ei ole asjakohane ega pädev.

6. Esitatud kujul avaldus ei ole menetletav. Kinnipidamisasutuses viibimine ei tee mööndusi TsMS-is sätestatud nõuetele vastava hagi esitamise osas.

7. Avaldusest on arusaadav, et avaldaja ei ole rahul psühhiaatri tegevusega ja talle diagnoosi määramisega. Avaldajal on võimalus pöörduda eksperthinnangu saamiseks sotsiaalministeeriumi juures tegutseva Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole.

Määruskaebus

8. Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja asi võtta menetlusse. Kaebuse kohaselt esitas avaldaja tuvastushagi arsti tegevuse kohta ehk arsti tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. 9. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnkohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Kooskõlas TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 657 lg 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 11. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude, milles palub tuvastada temale psühhiaatri poolt pandud diagnoosi ebaõigsus. 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti keeldunud hagiavaldust menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 13. Hagis esitatud asjaoludest ja nõudest nähtuvalt on vaidlus tekkinud seoses hagejale tervishoiuteenuse osutamisega. VÕS (võlaõigusseadus) § 758 sätestab tervishoiuteenuse

3

osutamise lepingu mõiste ning VÕS § 762 sätestab seadusest tulenevad eeldused, millele tervishoiuteenuse osutamine peab vastama. VÕS § 758 lg 1 järgi tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduste reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 766 lg 1 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole hagiavalduses toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid hagi nimetatud sätete alusel menetleda. 14. Hagist nähtuvalt on psühhiaater hagejale tervishoiuteenuse osutamisega seoses diagnoosi pannud. Ringkonnakohus selgitab, et kui hageja ei nõustu temale pandud diagnoosiga, siis on tal õigus konsulteerida teise arstiga (taotleda teise arsti konsultatsiooni) ehk võtta teine arvamus. Kui hageja ka sellega ei nõustu, siis on tal oma õiguste kaitseks võimalus pöörduda Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Kui hageja leiab, et temale pandud diagnoos on ebaõige, ning selle diagnoosi panemine on temale kaasa toonud negatiivseid tagajärgi, siis saab ta oma õiguseid kaitsta konkreetse nõude esitamisega tervishoiuteenuse lepingust tulenevalt ka kohtu korras. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohtus selgitab, et tuvastamishuvi tuleb eeldada, kui küsimuse all oleva õigussuhte osas valitseb ebaselgus, mis ohustab või kahjustab hageja õiguslikku positsiooni ja taotletud tuvastamisotsus võib selle ebaselguse kõrvaldada. Käesolevas asjas esitas hageja sisuliselt nõude, milles palub tuvastada, et kostja on tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole seega esitatud õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks ja taotletud tuvastamisotsusega ei saaks hageja oma võimalikku õiguskaitse vajadust rahuldada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti keeldunud hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. 15. Kuna kohtud keelduvad avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, ei oma tähtsust asjaolu, et hagiavaldus oli esitatud ka vormiliste puudustega. 16. Harju Maakohtu 04.12.2014 määrusega anti hagejale menetlusabi ning ta vabastati riigilõivu tasumisest 50 euro ulatuses määruskaebuse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Maakohus tuvastas menetlusabi andes, et hagejal puuduvad piisavad vahendid määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks. Kuna nimetatud olukord pole toimiku materjalide kohaselt muutunud, siis leiab ringkonnakohus, et hageja tuleb riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Krista Kirspuu Tiit Kollom Ulvi Loonurm