3-14-52746/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s t e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasjade numbrid 3-14-52746; 3-14-53024 Määruse kuupäev 19.12.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasjad A.M. kaebused Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes

Resolutsioon 1. Võtta haldusasjade nr 3-14-52746 ja nr 3-14-53024 materjalide hulka Tartu Vangla poolt 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 esitatud tõendid A.M. keeleoskuse kohta ja haldusasja nr 3-14-56 kohtuistungi protokoll; 2. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-14-52746; 3. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-14-53024; 4. Määrus saata kaebajale; 5. Kaebused tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 06.11.2014 ja 26.11.2014 saabusid Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku A.M. „Avaldusena“ pealkirjastatud kaebused Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes, mis registreeriti haldusasjadena nr 3-14-52746 ja nr 3-14-53024. Kaebuste kohaselt on A. M. läbinud kohtueelse menetluse ja on saanud kahjunõude osas vanglalt vastuse. Kuna vastus kaebajat ei rahulda, pöördub ta kohtusse ning nõuab hüvitist summas 300 eurot läbiloetud kirjade eest (haldusasjas nr 3-14-52746) ja 5 eurot äravõetud plastmasskarpide eest (haldusasjas nr 3-14-53024). Kaebuste juurde on A. M. lisanud Tartu Vangla direktorile adresseeritud venekeelsed kahju hüvitamise nõuded, mis olid vanglas registreeritud 07.10.2014 nr-ga 1-13/964-1 ja 20.10.2014 nr-ga 1-13/1001-1.

Kohtu seisukoht

2

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et A.M. kaebused kuuluvad tagastamisele alljärgneval põhjusel.

Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

3. Tartu Vangla on haldusasjas nr 3-14-53024 edastanud kohtule Tartu Vangla 03.11.2014 otsuse nr 1-13/958-2 A. M. kahju hüvitamise taotluste menetlusse võtmata jätmise kohta. Nimetatud otsusega on muu hulgas jäetud menetlusse võtmata A. M. 07.10.2014 registreeritud kahjunõue nr 1-13/964-1 ja 20.10.2014 registreeritud kahjunõue nr 1-13/1001-1 ja need on A. M. tagastatud. Otsuses viidatakse Eesti Vabariigi põhiseadusele, haldusmenetluse seadusele, keeleseadusele ja Justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ning leitakse, et A. M. oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta, mistõttu tuleb taotlused esitada eesti keeles või tõlkida need enda kulul.

Kohus märgib, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see siiski seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kahjunõudega kohtusse.

Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsusest asjas 3-08-2392 tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast.

4. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. M. kahju hüvitamise taotlused tagastanud õiguspäraselt.

Kaebaja kahju hüvitamise taotlused oli esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg-st 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale. Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5).

Kaebajal puudusid piisavad rahalised vahendid taotluste tõlkimiseks. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotlused tagastanud ja on viidanud A. M. eesti keele oskusele, kuna A. M. on esitanud

3 vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles. Tartu Vangla on 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud kohtule mitmeid A. M. eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi. Nimetatud pöördumised tõendavad kohtu hinnangul seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Kohtu hinnangul ei ole usutav kaebaja väide, et tema eestikeelsed pöördumised on kirjutatud teiste kinnipeetavate poolt, sest pöördumiste käekiri viitab sellele, et need on kirjutatud A. M. poolt. Lisaks tõendab A. M. eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Samuti on kaebaja Tartu Halduskohtus 09.04.2014 haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

5. Eeltoodut arvesse võttes on kohus veendunud, et A. M. valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla 03.11.2014 kaebaja kahju hüvitamise taotlusi tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlused tagastati läbi vaatamata, on kaebajal kahju hüvitamise nõuetes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kuna kaebajal on Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõuetes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole A. M. kaebused kohtus lubatavad ning need kuuluvad tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik