2-13-56228/38 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TÄIENDAV OTSUS )

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28. november 2014. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Täiendava otsuse tegemise aeg

19. detsember 2014. a

Tsiviilasja number

2-13-56228

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu 1 492 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1 492 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja

Sergei XXX

Kostja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja Jüri

XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 15. oktoobril 2014 ja 20. novembril 2014,

millest viimasel osalesid hageja lepinguline esindaja

Sergei XXX, kostja XXX ja tema lepinguline esindaja

Jüri XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu AS-ga Eesti Krediidipank sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise katteks 1 492 euro

saamiseks.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohtuotsusele võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu

mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

2-13-56228

2 (4)

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(hageja)

esitas

27. novembril 2013 Pärnu Maakohtule avalduse maksekäsu

kiirmenetluses XXX(kostja) vastu. Kostja esitas avaldusele 6. jaanuaril 2014 vastuväite.

Pärnu Maakohus andis asja üle lahendamiseks Harju Maakohtule (edaspidi „kohus”)

hagimenetluses. Kohus andis 17. veebruari 2014. aasta määrusega hagejale tähtaja

vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja kõrvaldas

puudused tähtaegselt ja esitas 11. märtsil 2014 e-kirja teel kohtule hagiavalduse kostja vastu

1 492 euro nõudes.

2. Kohus võttis hagiavalduse 14. märtsi 2014. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale

kätte. Kostja esitas 25. aprillil 2014 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Hageja esitas

6. mai 2014 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.

3. Kohus kuulas pooled ära 15. oktoobri ja 20. novembri 2014 kohtuistungil, samal istungil

kuulas kohus ära ka tunnistajate ütlused.

4. Kohus tegi 28. novembril 2014 avalikult teatavaks otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava

osata. Hageja teatas samal päeval kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Hageja nõuab kostjalt 1 492 euro maksmist. Hageja väitel sõlmisid pooled pangaga

laenulepingu, millest tulenevaid poolte solidaarseid kohustusi täitis üksnes hageja tasudes

pangale 2 984,01 eurot. Hageja nõuab kostjalt sellest summa poole ehk 1 492 euro hüvitamist.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

6. Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled sõlmisid hiljem täiendava kokkuleppe, mille kohaselt

hageja viidatud laenulepingust tulenevad kohustused pidi täitma hageja ainuisikuliselt.

Seetõttu ei pea kostja hagejale hüvitama mingit osa pangale makstud summadest. Hageja

nõue osamaksete osas enne 16. detsembrit 2010 on aegunud. Menetluskulud palub kostja

panna hageja kanda.

2-13-56228

3 (4)

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

8. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse

kirjeldava osa lihtsustatult.

9. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− ühelt poolt AS Eesti Krediidipank (edaspidi „pank”) kui laenuandja ning teiselt poolt

kostja kui laenusaaja ja hageja kui kaaslaenusaaja sõlmisid 29. juulil 2002

laenulepingu nr XXX (edaspidi „laenuleping”), mille kohaselt pank laenas pooltele

180 000 Eesti krooni, mille pooled kohustusid graafikujärgsete osamaksetega

tagastama ja tasuma intressi (tl 94–100). Pooled ei vaidle selle üle, et nad vastutasid

laenulepingust tulenevate laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustuste täitmise

eest panga ees solidaarselt;

− kostja võõrandas 1. juulil 2009 hagejale XXX asuva korteriomandi (tl 54–57 ja 80);

− hageja tasus ajavahemikul 1. jaanuar 2010 – 6. juuni 2012 kostja arveldusarve kaudu

ja otse pangale laenulepingust tulenevate poolte rahaliste kohustuste katteks

2 984,01 eurot (tl 27–32), mis hõlmas nii laenu tagastamise kui ka intressimakseid.

Kostja sel ajal laenu tagamisemakseid ei teinud ja intressi ei tasunud.

10. Hageja nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2, mille kohaselt

solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu

(solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 69 lg 1

sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades,

kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Laenulepingust tulenevate

poolte kohustuste osas on pooled panga ees solidaarvõlgnikud ja puudub alus hinnata nende

omavahelist kohustuste jaotust laenulepingu põhjal erinevalt VÕS § 69 lg-s 1 märgitud

eeldusest. Siiski tuleb solidaarvõlgniku tagasinõude rahuldamiseks teha esmalt kindlaks,

millises ulatuses vastutavad solidaarvõlgnikud võlausaldaja nõude täitmise eest omavahel ehk

sisesuhtes (vt selle kohta nt Riigikohtu 21. juuni 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-13,

p 11 neljas lõik). Seega oleneb haginõude edukus sellest, kas mõni kostja vastuväidetest on

põhjendatud.

11. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja nõue on osaliselt aegunud. VÕS § 70 lg 1 näeb ette, et

solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks

võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Järelikult tuleb

solidaarvõlgniku tagasinõude aegumise üle otsustades esmalt tuvastada, millal aegunuks

võlausaldaja nõue selle solidaarvõlgniku vastu, kelle vastu tagasinõue esitati (Riigikohtu

21. juuni 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-13, p 12 kolmas lõik). Panga nõuded poolte

vastu tulenesid perioodilistest kohustustest. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§-le 154 on korduvate kohustuste nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude

õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle

kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja nõuab

alates 2010. aastast sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmist solidaarvõlgnike vahelises

suhtes. Vastavad panga nõuded oleks aegunud 2013. aasta lõppemisel, aga hageja esitas

maksekäsu kiirmenetluse avalduse enne seda. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi

hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

Seega ei ole hageja nõue ka osaliselt aegunud.

2-13-56228

4 (4)

12. Kohus nõustub aga kostjaga selles, et pooled on omavahel kokku leppinud laenulepingust

tulenevate kohustuste hageja kanda jäämises. VÕS § 69 lg 1 kohaselt võivad solidaar-

võlgnikud omavahelist kohustuste jaotust lepinguga muuta. Sellele lepingule ei kohaldu

samad vorminõuded, mis solidaarkohustust loovale lepingule. Õiguskirjanduses on märgitud,

et kokkulepe solidaarvõlgnike sisesuhtes võib olla saavutatud ka kaudsete tahteavalduste

tulemusena (vt Varul, P. jt, Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2006,

lk 210 p 4.1.2). Pooled said omavahelist sisesuhet laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmise osas reguleerida TsÜS § 77 lg 1 alusel vormivabalt. Tunnistajate ütlustest (tl 104

ja 118) tuvastab kohus, et pooled sõlmisid 2008. aasta sügisel suulise kokkuleppe, mille

tingimuste kohaselt jäid laenulepingust tulenevad kohustused poolte sisesuhtes edaspidi

hageja kanda. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et hageja lubas tasuda laenu, vastav kohustus

oli seotud (vanaema) korteris elamise võimaluse ja laenu tasumise ajal elatise mitte-

tasumisega. XXX tunnistas, et laenu tasumise kohustus hageja poolt oli seotud korteriomandi

hagejale võõrandamisega. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomandi kostja hagejale

vastavalt sellele kokkuleppele ka võõrandas. TsÜS § 85 tõttu ei mõjuta poolte kokkuleppe

kehtivust VÕS § 200 lg 1 p-s 1 sisalduv elatise nõude tasaarvestamise keeld. Mõlema

tunnistaja ütlustest nähtub, et hageja kohustus laenu tasuma korteri kasutamise võimaluse ja

omandi saamise korral. Nende tingimuste kehtivuse ja täidetuse üle pooltel vaidlus puudub.

Eelneva põhjal tuvastab kohus, et poolte sisesuhtes vastutas laenulepingust tulenevate poolte

rahaliste kohustuste täitmise eest alates 2008. aasta sügisest hageja. Seetõttu ei ole hageja

nõue VÕS § 69 lg 2 alusel põhjendatud ja hagi jääb rahuldamata.

13. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 alusel 1492 eurot.

14. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

15. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Vaidluse lahendamisel kohaldatud

õigusnormide tõlgendamisel ei tekkinud kohtul kahtlusi ja kohus järgis senist kohtupraktikat.

Tegemist ei ole keeruka vaidlusega ja apellatsioonikohtu lahend ei ole maakohtu arvates

vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Arvestades vaidluse

ulatust ei ole selle lahendamine mitmes kohtuastmes maakohtu hinnangul põhjendatud.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik