2-14-55406/35 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2014, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-14-55406 Tsiviilasi XXX(XXX) avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ja XXX(XXX) avaldus hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse viibimiskoha, tervise, hariduse ja kolmandate isikutega suhtlemisega seotud küsimustes otsustusõiguse üleandmiseks XXX, XXX avaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/ vastuavalduses puudutatud isik 3: XXX(isikukood: XXX, elukoht avalduse ja rahvastikuregistri järgi XXX) Avaldaja lepinguline esindaja: Mehis Adamson (e-post: actum@actum.ee) Puudutatud isik 1: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik 1 RÕA korras määratud esindaja: vandeadvokaat Annemarie Kunila (e-post: advbyroo@gmail.com) Vastuavaldaja/ avalduses puudutatud isik 2: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku 2 lepinguline esindaja: XXX(e-post: XXX) Avaldaja elukoha järgne vallavalitsus: XXX vald (XXX Vallavalitsuse kaudu, e-post: XXXvv@XXX.ee). Puudutatud isikute elukoha järgne linnavalitsus: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post: mustamae@tallinnlv.ee) Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

2 (3) I Lõpetada tsiviilasjas nr 2-14-55406 menetlus ja kinnitada XXX(Ust) ja XXX(XXX) vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt: 1. Pooled leppisid kokku, et anda XXX õigus otsustada lapse XXX seotud olulisi asju, milleks on: viibimiskoha otsustamine, tervisega seotud küsimuste otsustamine, haridust( lasteaed, kool, treeningud) puudutavate küsimuste otsustamine. 2. Võttes arvesse lapse vanust on XXX esialgu õigus lapsega suhelda ja last külastada selliselt, et iga kuu esimese nädalavahetuse laupäeva ja pühapäeva hommikul kell 11:00 toob lapse ema lapse isa elukohta, mis asub XXX vald XXX küla, XXX talus. Iga kuu kolmandal nädalavahetusel toimvad kohtumised lapse ema juures Tallinnas. XXX vallas, XXX külas, XXX talus toimuvad kohtumised 2 esimest kuud lapse ema juuresolekul kuni laps harjub isaga ja on nõus jääma isaga. Lapse isa peab arvestama lapse päevarežiimiga. Kohtumised lõpevad mõlemal päeval hiljemalt kell 18:00. 3. Kui lapse isal ei ole võimalik mingil põhjusel lapsega kohtuda, siis teavitab ta sellest lapse ema ette vähemalt kaks päeva enne külastamist telefoni või SMS-i teel. 4. Alates lapse 7. aastaseks saamisest toimuvad külastamised selliselt, et kui laps avaldab soovi ööbida isa kodus, aitab lapse ema kõigiti kaasa lapse ja lapse isa kohtumiste korraldamisele ja ei takista lapse ja lapse isa vahelist suhtlemist. Isa peab tagama lapsele toa, mis on sisustatud vastavalt lapse eale ja vajadustele. 5. Lapse isa peab tagama, et samal ajal, kui laps viibib isa elukohas, ei viibi seal perekonda mitte kuuluvad kolmandaid isikuid, kes tarvitavad alkoholi või käituvad viisil, mis ei ole kohane lapsele või ohustab last. Samuti peab isa tagama lapsele keskkonna, mis oleks turvaline ja ei rikuks last kõlbeliselt või moraalselt (lapse juuresolekul ei toimu alkoholi tarbimist, ebatsensuursete sõnade kasutamist ja vägivallatsemist). 6. Lapse isa ja lapse pikemad ja lühemad väljasõidud, kui sõidukit juhib lapse isa või kolmas isik, peavad olema enne väljasõidu toimumist kooskõlastatud lapse emaga. Lapse emal on õigus takistada lapse ja isa vahelist suhtlemist, kui lapse isa tarvitab külastamise ajal alkoholi või käitub selliselt, mis ohustab lapse heaolu. 7. Lapse isal on õigus võtta osa lapse lasteaias toimuvatest üritustest. Ürituste toimumisest annab lapse ema teada hiljemalt kolm päeva enne ürituse toimumist telefoni või SMS-i teel. 8. Lisaks suhtlemiskorra punktis 1 kokkulepitule on lapse isal on õigus võtta osa lapse sünnipäevadest selliselt, et tuleb lapse sünnipäeval või sünnipäevale järgneval päeval lapse elukohta ja osaleb lapse sünnipäeval. Tulevikus, kui laps on isaga harjunud võib lapse isa võtta lapse sünnipäevale järgneval päeval enda juurde selliselt, et nädalasisestel päevadel õhtul kella 17.00 kuni 19.30 ja nädalalõpu päevadel kell 12.00 kuni 17.00 viibib laps isaga. 9. Laps veedab kalendriaastas 23.06. ühe vanema juures ja sama aasta jõulud 24.12 teise vanema juures. Järgmine aasta vastupidi. Sellel aastal kui lapse veedab 24.12. ühe vanema juures, siis 25.12. veedab laps teise vanema juures. 31.12.2014.a veedab laps aastavahetuse ema juures ja 01.01.2015.a alates kella 12.00-20.00 veedab laps isa juures. Järgmine aastal vastupidi. 10. Lapsega suhtlemise korda võivad vanemad muuta ka erakorralistel asjaoludel, milleks on lapse, vanemate haigus jms ja millest vanem annab teisele vanemale

3 (3) viivitamatult teada telefoni, SMS-i või e-posti teel. II Määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25 eurot. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses XXX(Ust) avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ja XXX(XXX) avaldus hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja viibimiskoha määramises, tervise küsimustes, hariduse ja kolmandate isikutega suhtlemise osas otsustusõiguse üleandmiseks avaldajale, suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 15.12.2014 esitasid pooled kohtule istungil allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas 2-14-55406 lõpetada. Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et TsMS § 430 lg 3 tulenevad kompromissi sõlmimist välistavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss kuulub kinnitamisele ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 tuleneb, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis märkinud, et vähendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. Vastavalt TsMS § 661 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik