2-14-56620/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2014. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-56620

Tsiviilasi

Osaühingu XXX kaebus Tööstusomandi

apellatsioonikomisjoni 30. mai 2014. aasta otsuse

nr 1468-o tühistamiseks ja kaubamärgi XXX (taotluse

nr XXX) õiguskaitset välistava asjaolu puudumise

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Osaühing XXX(registrikood XXX),

lepinguline esindaja patendivolinik Ingrid XXX

Puudutatud isik: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi

juurde moodustatud Tööstusomandi apellatsiooni-

komisjoni kaudu), esindaja Tanel XXX

Asja läbivaatamine

Avalikul ärakuulamisel 3. detsembril 2014, millel

osalesid esindaja patendivolinik Ingrid XXX ja

puudutatud isiku esindaja Tanel XXX

RESOLUTSIOON

1. Osaühingu XXX kaebus rahuldada.

2. Tühistada Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 30. mai 2014. aasta otsus

nr 1468-o.

3. Tuvastada,

et

kaubamärgi

XXX

(taotluse

nr XXX)

suhtes

puudub

kaubamärgiseaduse § 9 lõike 1 punktist 3 tulenev õiguskaitset välistav asjaolu.

4. Jätta kõik menetluskulud Eesti Vabariigi kanda, v.a kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv, mille tagastamist võib avaldaja taotleda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib Eesti Vabariik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Eesti Vabariik on riigilõivu tasumisest vabastatud.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.

2-14-56620

2 (7)

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes määruse peale edasi kaevates.

Avaldaja saab taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist pärast käesoleva määruse

jõustumist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

KOHTUMENETLUSE KÄIK

1. Osaühing XXX(edaspidi „avaldaja”) esitas 29. augustil 2014 kohtule kaebuse, millega

taotles Justiitsministeeriumi juurde moodustatud Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni

(edaspidi „TOAK”) 30. mai 2014. aasta otsuse nr 1468-o (edaspidi „vaidlustatud otsus”)

tühistamist ja kaubamärgi XXX (taotluse nr XXX, edaspidi „vaidlusalune kaubamärk”) suhtes

kaubamärgiseaduse (KaMS) § 9 lg 1 p-st 3 tuleneva õiguskaitset välistava asjaolu puudumise

tuvastamist.

2. Kohus võttis kaebuse 1. septembri 2014. aasta määrusega menetlusse ja kaasas menetlusse

Eesti Vabariigi (TOAK kaudu, edaspidi „puudutatud isik”),. Puudutatud isik esitas

15. septembril 2014 avalduse kohta arvamuse ja avaldaja esitas 25. septembril 2014 seisukoha

arvamuse kohta. Kohus kuulas menetlusosalised suuliselt ära 3. detsembril 2014.

KOHTUEELSE MENETLUSE KÄIK JA VAIDLUSTATUD OTSUS

3. Avaldaja esitas 3. oktoobril 2010 Patendiametile (edaspidi „PA”) taotluse vaidlusaluse

kaubamärgi sõnalise kaubamärgina registreerimiseks klassis 32 kaupade õlu; mineraal- ja

gaseervesi ning muud alkoholivabad joogid; puuviljajoogid ja puuviljamahlad; siirupid ja

teised joogivalmistusained ja klassis 33 kaupade alkoholjoogid (v.a õlu) suhtes.

4. PA 2. mai 2013. aasta otsusega nr 7/XXX (edaspidi „PA otsus”) jäi avaldaja taotlus

rahuldamata. PA asus seisukohale, et registreerimisest tuleb keelduda KaMS § 9 lg 1 p 3

alusel, sest vaidlusalune kaubamärk on üksnes kaupade geograafilist päritolu näitav tähis.

5. Avaldaja esitas 6. juunil 2013 PA otsuse peale kaebuse TOAK-ile, kes jättis vaidlustatud

otsusega kaebuse rahuldamata ja PA otsuse muutmata. TOAK põhjendas vaidlustatud otsust

muu hulgas järgmiselt:

− XXX on kaupade geograafilise päritolukoha nimi, mis tähistab küla ja sadamat Lääne-

Virumaal, samuti Lääne-Viru maakonna XXX valla teatavat piirkonda, so XXX

poolsaart, sh XXX neeme (kunagist XXX saart);

− XXX kui geograafilise koha nimi on ajaloos tuntud Eesti põhjaranniku kunagise

suurima kalurikülana, rannakaubanduskeskusena, purjelaevaehitajate, kalurite ja

piiritusevedajate jt poolest. XXX külas tegutsevad piiripunkt, jahi- ja paadisadam,

kauplus „SuPer Alko”, ettevõte XXXOÜ (elektroonika ja elektrijuhtme või -kaabli

tootmine), tuletorn, külamaja, raamatukogu, sadamakõrts jms. XXX küla on tuntud kui

puhke- ja vabaaja veetmise ning kultuuriürituste toimumise paigana. XXX Sadama

veebilehel on avaldatud XXX 2013. aasta suveperioodil toimuvate kultuuriürituste

ajakava, mis on kättesaadav eesti, soome ja inglise keeles. Sellest järeldub, et

informatsioon XXX ja seal toimuva kohta on avalik. XXX poolsaarel tegeletakse muu

hulgas tänapäeval Eestile traditsioonilise metsa- ja põllumajandusega ning

põllumajandusliku väiketootmisega sh kartuli-, teravilja- ja puuviljakasvatusega. XXX

2-14-56620

3 (7)

poolsaare siseosa katab mets nii nagu ka XXX valla kogu territooriumi katavad 72 %

ulatuses riigi- ja erametsad, mis on tuntud mustika, pohla ja nt soomuraka kasvualana;

− õlle pruulimine, alkoholijookide ja -vabade jookide valmistamise ja tarbimise

traditsioonid on Eestis sajanditevanused ja on kuulunud mõisa-, küla- ja talukultuuri

hulka. Ka Lääne-Virumaal toodetakse tänapäeval klassides 32 ja 33 loetletud jooke

(Viru Õlu, Nigula Õlu, Moe Piiritustehas, Võhu Vein jt). TOAK hinnangul on

alkoholi- ja alkoholivabade jookidealane ettevõtlus Eestis jätkusuutlik. Seda tänu

põllumajandusele sobilikele looduslikele tingimustele, samuti Eesti liberaalsele

turumajandusele ja kapitali vabale liikumisele EL-s aga ka tehnoloogiliste seadmete,

kohaliku toorme ning jookide tootmiseks vajalike teiste komponentide heale

kättesaadavusele;

− avaldaja ei ole tõendanud, et XXX poolsaarel põllu- ja metsamajanduslikus kasutuses

olev maa ei ole sobilik klassides 32 ja 33 loetletud kaupade toormeks oleva teravilja,

kartuli, marjade, puuviljade või näiteks maitseainete kasvatamiseks tulevikus. Samuti

on tõendamata, et tarbijate jaoks seost XXX küla või poolsaare ja seal kohalikust

toormest toodetud klassides 32 ja 33 loetletud kaupade või teenuste vahel ei saa

tekkida ka tulevikus;

− geograafilise koha nime XXX nägemine kaupadel võib tarbijais tekitada positiivseid

tundeid XXX kui geograafilise koha suhtes ja õigustatud ootuse, et kohanimega XXX

tähistatud õlle pakendites on õlu, mis on pruulitud XXX või vähemalt Lääne-Viru

maakonnas tegutsevates aktsiaseltsides Viru Õlu või Nigula Õlu;

− ei ole välistatud, et lisaks senisele ettevõtlusele, võib tulevikus asjaomaste alkoholi- ja

alkoholivabade jookide tootmisalane ettevõtlus laieneda ka XXX vallas asuvale XXX

poolsaarele. Asjaomastel ettevõtjatel võib tekkida õigustatud huvi kasutada toodete

pakenditel kombineeritud kaubamärke, mis sisaldavad sõna „XXX” kui kauba

päritolutähist. Eelnevaga seoses ja toetudes veebilehe www.beersofestonia.com

andmetele, leiab TOAK, et geograafilise koha nime „XXX+kuju” sisaldavate

kombineeritud kirjeldavate kaubamärkidega tähistatud ja klassis 32 loetletud

joogikaubad on avaldaja asjaomases äritegevuses tuntud. Need on avaldajale

kuuluvate geograafilise koha nime XXX sisaldavate kombineeritud kirjeldavate

kaubamärkidega tähistatud pakendites ja nt õlletoodete puhul pruulitud aktsiaseltsis

Saku Õlletehas ja osaühingus A.le Coq. Samas puuduvad näitena toodud aktsiaseltsi

Saku Õlletehas ja osaühingu A.le Coq õlletoodetel päritoluline side XXX külaga või

poolsaarega, mis (võib eksitada) eksitab tarbijaid ostuotsuste või tarbimiseelistuste

kujundamisel. Tarbijad võivad arvata näiteks, et kohanime XXX sisaldava

kaubamärgiga tähistatud pakendis olev õlu on pruulitud XXX või XXX

traditsioonilise tehnoloogia, retseptuuri, kohaliku vee ja/või toorme baasil XXX külas

või poolsaarel;

− Lääne-Viru maakonnas, kus asub ka XXX küla, on toodetud ja toodetakse tänapäeval

alkoholi, alkoholijooke ja alkoholivabu jooke, sh ka väiksemates asulates. TOAK

nõustus PA-ga selles, et geograafilise koha nimi „XXX” on kaubamärgina tarbijale

mõistetav ja tuntud geograafilist päritolu näitava tähisena. Samuti selles, et kauba

eestimaine päritolu on tarbija jaoks oluline, sest kodumaisest toormest valmistatud

toidukaupu peetakse kvaliteetsemaks, tervislikumaks. Lisaks on kohaliku päritolu

kaupade soetamine teatavasti paljudele tarbijatele enesestmõistetav, sest sellega

edendatakse kohalikku ettevõtlust, püsielanike tööga hõivatust, kohalikku eluolu

tervikuna jms.

2-14-56620

4 (7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Avaldaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist ja vaidlusaluse kaubamärgi suhtes

õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamist. Avaldaja põhiväited on järgmised:

− kaubamärgi õiguskaitset välistavaid asjaolusid tuleb tõlgendada lähtuvalt nende

aluseks olevast avalikust huvist;

− avalik huvi geograafiliste nimede kättesaadavuse säilitamiseks on tingitud nende

võimest kajastada asjaomaste kaupade ja teenuste võimalikku kvaliteeti ja muid

omadusi ja võimest mõjutada erineval moel tarbijate eelistusi, näiteks sidudes kaubad

ja teenused positiivseid tundeid esile kutsuda võiva kohaga. Sellest avaliku huvi

definitsioonist lähtuvalt on Euroopa Kohus kehtestanud kriteeriumi, et kaubamärgina

registreerimise keeld ei laiene mitte igasugustele geograafilistele nimetustele, vaid

ainult neile, mille puhul koht on tarbijatele tuntud asjakohaste kaupade või teenuste

poolest või on mõistlik eeldada, et tarbijate jaoks võib selline seos koha ja kaupade või

teenuste vahel tekkida tulevikus;

− Euroopas on mitmed kohanimed registreeritud ka kaubamärgina;

− PA ega TOAK ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, mis välistaksid vaidlusaluse

kaubamärgi registreerimise, samuti on TOAK ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormise.

7. Menetluskulud palub avaldaja panna puudutatud isiku kanda.

8. Puudutatud isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta vaidlustatud otsuse muutmata.

Puudutatud isik jäi menetluses põhimõtteliselt samadele seisukohtadele nagu on väljendatud

vaidlustatud otsuses (eespool p 5). Menetluskulud palub puudutatud isik panna avaldaja kanda

või jätta menetlusosaliste endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus tutvus menetlusosaliste väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et kaebus

tuleb rahuldada. Kohus tühistab vaidlustatud otsuse selles materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tõttu ja tuvastab avaldaja taotlusele vastavas ulatuses õiguskaitset välistava

asjaolu puudumise. Menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku kanda.

10. Avaldaja taotleb TOAK otsuse tühistamist. Sellise kaebuse lahendab kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15¹ ja tööstusomandi õiguskorralduse

aluste seaduse (TÕAS) § 63 lg 1 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

11. Vaidlus käesolevas asjas keskendub küsimusele, millistel asjaoludel saab KaMS § 9 lg 1

p 3 alusel keelduda kaubamärgina registreerimast geograafilisi tähiseid. Menetlusosaliste

vahel ei ole vaidlust ja ka kohus nõustub sellega, et XXX tähistab nii küla kui ka piirkonda

Lääne-Virumaal, mille asukoht on ajaloos teataval määral seotud alkoholikaubandusega ja

mille ümbruses on võimalik klassidesse 32 ja 33 kuuluvate, sh vaidlusaluse kaubamärgi

registreerimistaotluses loetletud kaupade tootmine. Erinev on aga menetlusosaliste nägemus

sellest, kas see koos teiste PA ja TOAK menetluses tuvastatud asjaoludega annab aluse

keelduda vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest.

12. Kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, tuleb kaubamärgivaidluse lahendamisel ja

siseriikliku õiguse tõlgendamisel ning kohaldamisel arvestada ka Euroopa Liidu

tööstusomandit reguleerivate normidega (Riigikohtu 5. mai 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-29-09, p 12 teine lõik, ja selles viidatud 30. märtsi 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

2-14-56620

5 (7)

4-06, p 22). KaMS-ga on Eesti õigusesse üle võetud nõukogu 21. detsembri 1988. aasta

esimene

direktiiv 89/104/EMÜ

kaubamärke

käsitlevate

liikmesriikide

õigusaktide

ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92; edaspidi

„direktiiv 89/104”), mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri

2008. aasta direktiiviga 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide

ühtlustamise kohta (kodifitseeritud versioon, ELT L 299, lk 25). Lisaks sisaldab sarnast

regulatsiooni ühenduse kaubamärgi osas nõukogu 26. veebruari 2009 määrus (EÜ)

nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon, ELT L 78, lk 1), millega

asendati nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi

kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146; edaspidi „määrus nr 40/94”).

Kohaldatava õiguse tõlgendamisel on asjakohane juhinduda Euroopa Kohtu ja Üldkohtu

praktikast eelviidatud liidu õiguse sätete kohta. Menetlusosalised on dokumentides nende

kohtute lahenditele ka viidanud.

13. Kohus käsitleb esmalt kaebuse lahendamise piire. Nimelt on vähemalt osa PA ja TOAK

otsustes märgitud asjaolusid sellised, mis viitavad vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest

keeldumisele KaMS § 9 lg 1 p 6 alusel (eespool p 5 alates viiendast taandest). Sellele

õiguslikule alusele kummaski otsuses ei viidata. Menetlusosalised olid ärakuulamisel

üksmeelsed, et kohus ei saa käesolevas menetluses asuda kontrollima sellist kaubamärgi

registreerimisest keeldumise alust, mida senises menetluses eelkõige PA ei ole nimetanud.

Seevastu Euroopa Kohus on leidnud, et iga kaubamärgivaidlust lahendav organ – sh kohus –

peab arvestama kõigi asjas tähtsust omavate faktiliste asjaoludega ja tingimustega

(12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C-363/99: Koninklijke KPN Nederland,

ECLI:EU:C:2004:86, p-d 36–37, ja 15. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-239/05:

BVBA Management, ECLI:EU:C:2007:99, p-d 47 ja 48). Viidatud kohtupraktika järgi ei ole

kaebust läbi vaatav siseriiklik kohus piiratud varasema ametiasutuse otsuse struktuuri ega

ulatusega ja saab näiteks otsustada õiguskaitset välistavate asjaolude esinemise või puudumise

üksnes osade kaupade kohta ka siis, kui varasem otsus on tehtud kogu taotluse kohta

tervikuna. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Siiski leiab kohus, et sellise kaebuse korral, milles avaldaja soovib üksnes tuvastamist, et

tema taotletava kaubamärgi suhtes puudub KaMS § 9 lg 1 p-st 3 tulenev õiguskaitset välistav

asjaolu, ja kui PA otsuses ei ole muudele keeldumise alustele tuginetud, siis ei saa kohus

hinnata, kas esineb muid vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid.

Vastasel juhul ei toimiks kaubamärgi registreerimistaotluse läbivaatamine enam seaduses

selleks ette nähtud korras. Järelikult kontrollib kohus kaebust lahendades ainult seda, kas

vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest tuleb keelduda KaMS § 9 lg 1 p 3 alusel.

14. KaMS § 9 lg 1 p 3 sätestab, et õiguskaitset ei saa tähis mis koosneb üksnes kaupade või

teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või

teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil

kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või

andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas

vaidlusalune kaubamärk koosneb ainult geograafilist päritolu näitavast tähisest. Avaldaja ei

tugine sellele, et ta soovib kaubamärgiga osutada geograafilisele päritolule ja menetluses ei

ole ka tuvastatud, et sõna „XXX” võiks näidata üksnes geograafilist päritolu. Samas ei ole

vaidlust asjaolus, et sama sõna, st vaidlusaluse kaubamärgi kogu sõnaline osa ühtib

kohanimega. Sellest järeldab kohus, et sõna „XXX” on vähemalt sobilik geograafilise päritolu

näitamiseks ja sellise kaubamärgi puhul tuleb kontrollida, kas esineb vastav KaMS § 9 lg 1

p-s 3 sätestatud absoluutne õiguskaitset välistav asjaolu.

2-14-56620

6 (7)

15. Registreerimiseks ega sellest keeldumiseks ei ole piisav üksnes võrreldav varasem PA ega

ühenduse kaubamärkide registreerimisel Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja

tööstusdisainilahendused, edaspidi „OHIM”) praktika. Euroopa Kohtu hinnangul tuleb

kaubamärgi registreerimistaotluse läbivaatamisel võtta muu hulgas arvesse sarnaste taotluste

kohta tehtud otsuseid ning uurida eriti tähelepanelikult, kas tuleb teha samaväärne otsus või

mitte (vt direktiivi 89/104 art 3 lg 1 osas 12. veebruari 2009. aasta määrus liidetud

kohtuasjades C-39/08 ja C-43/08: Bild digitaal ja ZVS, ECLI:EU:C:2009:91, p 17, ning

analoogia korras nt määruse nr 40/94 art 7 lg 1 kohta 10. märtsi 2011. aasta otsus kohtuasjas

C-51/10 P: Agencja Wydawnicza Technopol vs. OHIM, ECLI:EU:C:2011:139, p 74). Samas

peab õiguskindluse ja hea halduse põhimõtte kohaselt iga registreerimistaotluse kontrollimine

olema range ja täielik, vältimaks kaubamärkide alusetut registreerimist (21. oktoobri

2004. aasta otsus kohtuasjas C-64/02 P: OHIM vs. Erpo Möbelwerk, ECLI:EU:C:2004:645,

p 45, ja 9. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-265/09 P: OHIM vs. BORCO-Marken-

Import Matthiesen, ECLI:EU:C:2010:508, p 45). See kontroll tuleb läbi viia igal konkreetsel

juhul. Tähise registreerimine kaubamärgina sõltub erikriteeriumidest, mis on kohaldatavad

asjaomastele faktilistele asjaoludele ning mis on mõeldud selle kontrollimiseks, kas

asjaomane tähis ei kuulu mõne keeldumispõhjuse kohaldamisalasse (vt selle kohta direktiivi

89/104 art-ga 3 seoses 12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C-218/01: Henkel,

ECLI:EU:C:2004:88, p 62, ning määruse nr 40/94 art 7 lg 1 kohta eespool viidatud kohtuotsus

Agencja Wydawnicza Technopol, p 77). Seega ei saa käesolevas asjas kaebust rahuldada

avaldaja väite põhjal, et Euroopa Liidus on pelgalt kohanimest koosnevaid sõnalisi

kaubamärke registreeritud.

16. Kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjuste tõlgendamisel tuleb lähtuda nendest

igaühe aluseks olevast üldisest huvist. Iga keeldumispõhjuse hindamisel arvesse võetud üldine

huvi võib väljendada või isegi peab väljendama asjaomasest keeldumispõhjusest olenevaid

erinevaid kaalutlusi (vt Euroopa Kohtu 15. märtsi 2012. aasta otsus liidetud kohtuasjades

C-90/11 ja C-91/11: Strigl ja Securvita, ECLI:EU:C:2012:147, p 22, samuti selles viidatud

29. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjas C-456/01 P ja C-457/01 P: Henkel vs. OHIM,

ECLI:EU:C:2004:258, p-d 45 ja 46, ning 16. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas

C-329/02 P: SAT.1 vs. OHIM, ECLI:EU:C:2004:532, p 25).

17. Vastavalt Euroopa Kohtu juhisele (direktiivi 89/104 art 3 lg 1 punkti c rakendamise kohta)

tuleb geograafilist päritolu näitava tähise puhul eelviidatud üldise huvi väljaselgitamiseks

kontrollida, kas tähis viitab kohale, mida asjaomane üldsus käesoleval ajal seostab

registreerimistaotluses märgitud kaupadega või võib sellise seose tekkimist tulevikus

mõistlikult eeldada (4. mai 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-108/97 ja C-109/97:

Windsurfing Chiemsee, ECLI:EU:C:1999:230, p 31). Üldsuseks tuleb käesoleval juhul lugeda

alkoholivabade jookide osas kogu Eesti elanikkond ja alkoholijookide puhul täiskasvanud

elanikud – selles küsimuses olid menetlusosalised ärakuulamisel ka üksmeelsed. Erinevalt

PA-st ja TOAK-ist asub kohus seisukohale, et puuduvad asjaolud ja tõendid, mis võimaldaks

tuvastada kirjeldatud seose olemasolu või eeldada selle tekkimist tulevikus. Pelgalt

põllumajanduslikust

ja

ajaloolisest

võimalusest

asuda

kõnealuses

kohas

tootma

registreerimistaotluses märgitud kaupu, ei saa kohtu hinnangul järeldada, et Eesti elanikud

seostaksid kohanime XXX alkoholivabade ja täiskasvanud lisaks ka alkoholijookidega või et

sellise seose tekkimist saab tulevikus mõistlikult eeldada. Põhimõtteliselt on valdav enamus

Eesti territooriumist sobiv kõnealuste kaupade tootmises, sh tooraine kasvatamiseks, samuti

leidub mitmetes kohtades – eelkõige aga mõisates ja rannaaladel – ajaloolisi seoseid

alkoholitootmisega. Kohtu hinnangul peab eespool viidatud kohtuotsuses Windsurfing

Chiemsee kirjeldatud seos olema kaubamärgi sõnalist osa moodustava kohanime puhul

teataval viisil eriline ja tulenema vastava koha tuntusest, tähtsusest, ajaloolisest eripärast vms,

2-14-56620

7 (7)

mida asjaomane üldsus selgelt eristavana tajub ja kirjeldatud seose loomisel aluseks võtab.

Käesolevas asjas ei ole PA ega TOAK tuvastanud asjaolusid, mis viitaks erilisele seosele

niisuguses tähenduses. Ka kohtumenetluses ei ole vastavaid asjaolusid esile toodud ja kohus

ei tähelda neid omal algatusel. Kui kirjeldatud seost ei saa tuvastada, siis puudub ka alus

keelduda vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest KaMS § 9 lg 1 p 3 alusel. Järelikult tuleb

kaebus rahuldada, vaidlustatud otsus tühistada ja tuvastada viidatud normist tuleneva

õiguskaitset välistava asjaolu puudumine.

18. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel 3 500 eurot.

19. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teine lause alusel puudutatud isiku kanda. Kohus

ei nõustu puudutatud isiku käsitlusega, et kulude sellist jaotamist takistab TOAK kui vaidlust

läbi vaatava organi roll. Puudutatud isikuna osaleb menetluses riik, kes peab ühtlasi tagama

kaubamärgi registreerimistaotluste õige lahendamise. Kuna kohus asub seisukohale, et

avaldaja taotlus ei ole lahendatud õigesti, siis on õiglane jätta kohtumenetluse kulud riigi kui

menetlusosalise kanda. TsMS § 150 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse muu

hulgas tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale

kaebuse rahuldamise korral. Seega saab avaldaja pärast kohtumääruse jõustumist taotleda

lõivu tagastamist.

20. Käesoleva kohtumääruse peale saab Eesti Vabariik esitada TsMS § 660 lg 3 esimese lause

alusel määruskaebuse. Kuigi puudub otseselt norm, mis näeks ette määruskaebeõiguse TsMS

§ 475 lg 1 p 15¹ ja TÕAS § 63 lg 1 alusel lahendatavates asjades, siis on senises

kohtupraktikas kaebeõigust läbivalt jaatatud. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 1 esitatakse

määruskaebus

ringkonnakohtule

kirjalikult

selle

maakohtu

kaudu,

kelle

määrust

määruskaebusega vaidlustatakse. TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline

riigilõivu tasumisest vabastatud.

21. Juhindudes KaMS § 60 lg-st 3 saadab kohus määruse ärakirja teadmiseks Patendiametile.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik