Legislator Case Law & Legislation
2-14-55230/27 AI generated

2-14-55230/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-14-55230/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Eesti Haigekassa esitas 31.07.2014 Viru Maakohtule hagi I.S.i vastu võlgnevuse nõudes järgmistel asjaoludel: Viru Maakohtu 12.09.2012 jõustunud otsusest (kriminaalasi nr 1-11- 9571) tulenevalt põhjustas kostja L.K. tervisekahjustuse. Hageja tasus L.K. osutatud tervishoiuteenuse eest summas kokku 18 928,66 eurot. RaKS §-de 25 lg.1, 26 lg.1 ja 29 lg.1 alusel on hagejal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi.

Legislator headnote

AI generated

2-14-55230/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: tervisekahjustuse. Hageja tasus L.K. osutatud tervishoiuteenuse eest summas kokku 18 928,66 eurot. RaKS §-de 25 lg.1, 26 lg.1 ja 29 lg.1 alusel on hagejal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Haigekassa hagi.

2. Välja mõista I. S.ilt (IK xxx) Eesti Haigekassa (RK xxx) kasuks 18 928,66 (kaheksateist tuhat üheksasada kakskümmendkaheksa eurot 66 senti)

3. Jätta menetluskulud I. S.i kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui Kohtuasja number 2-14-55230 Otsuse tegemise aeg ja koht

18 detsember 2014 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Eesti Haigekassa hagi I. S.i vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 18928,66 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eesti Haigekassa (RK xxx, asukoht: Lembitu 10 Tallinn 10114)

Hageja esindaja: Tiivi Salvan

Kostja: I. S. (IK xxx, asukoht: xxx) Asja arutamine kohtuistungil 10.detsember 2014

kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1. Eesti Haigekassa esitas 31.07.2014 Viru Maakohtule hagi I.S.i vastu võlgnevuse nõudes järgmistel asjaoludel: Viru Maakohtu 12.09.2012 jõustunud otsusest (kriminaalasi nr 1-11- 9571) tulenevalt põhjustas kostja L.K. tervisekahjustuse. Hageja tasus L.K. osutatud tervishoiuteenuse eest summas kokku 18 928,66 eurot. RaKS §-de 25 lg.1, 26 lg.1 ja 29 lg.1 alusel on hagejal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt on teda sooritatud kuriteo eest karistatud ja hagi rahuldamine tähendaks temale teistkordset karistamist. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei esitatud. Kui tsiviilhagi oleks esitatud kriminaalasjas, oleks kostja nõus ka hagiga. Kostjal on seoses vangistusega tekkinud suur võlgnevus.

II KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. RaKS § 25 lg.1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetusekorral.

RaKS § 26 lg.1 kohaselt Haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. RaKS § 29 lg.1 kohaselt Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.

5. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on maksnud kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja sellest tulenevalt on hagejal tagasinõudeõiguse kostja, kui isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja ei ole kannatanuks kriminaalasjas vaid tema tagasinõudeõigus tuleneb RaKS §-st 26 lg.1.

6. Kostja vastuväited on: 1) Hagi rahuldamine oleks tema teistkordne karistamine toimepandud kuriteo eest; 2) kostja omab suurt võlgnevust ja ei ole suuteline nõutud raha tasuma.

7. Tulenevalt sellest, et hageja ei ole kannatanuks kriminaalasjas, kes saanuks kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitada ja tulenevalt RaKS §-st 26 lg.1 tekib hageja tagasinõudeõigus alles kohtulahendi jõustumisest, ei olnudki hagejal võimalik kriminaalasjas tsiviilhagi esitada.

TsÜS §-st 153 lg.1 tulenevalt on kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja sai kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada 03.07.2013 Viru Maakohtu teatest.

Asjaolu, et kostjal võib seoses kinnipidamisasutusse sattumisega olla raske majanduslik olukord, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

8. Hageja on kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega piisavalt tõendanud tagasinõudeõiguse olemasolu kostja suhtes.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. TsMS § 162 lg.1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja I. S.i kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson Kohtunik