3-13-2005/13 · 3-13-2005/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2005 Haldusasi VR kaebus Eesti Töötukassa 25. juuli 2013. a otsuse nr 7-8.1/13/001044 ja 16. septembri 2013. a vaideotsuse nr 153 tühistamiseks ning tema 25. juuni 2013. a ettevõtluse alustamise toetuse taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14. mai 2014. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – VR Vastustaja – Eesti Töötukassa Menetluse alus ringkonnakohtus VR apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta VR apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. mai 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-2005 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. jaanuaril 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-13-2005 2(7)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. VR esitas 25.06.2013 Eesti Töötukassale taotluse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks. Taotluse kohaselt kavatseb VR luua maksuõiguse valdkonnas nõustamisteenust osutava ettevõtte ning vajab ettevõtte käivitamiskuludeks toetust 4474 eurot.

2. Eesti Töötukassa jättis 25.07.2013 otsusega nr 7-8.1/13/001044 VR-i taotluse rahuldamata, kuna esitatud äriplaan oli suure riskiga (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 19 lg 4 p 5). Otsuse kohaselt seisnes äriplaani riskantsus järgnevas: 1) äriplaanis esitatud teenuste osutamise protsessi kirjeldused on pealiskaudsed ega anna põhjalikku ülevaadet planeeritavast tegevusest. Maksunõustamise kõrval plaanitakse vahendada koostööpartneri (raamatupidamisbüroo) pakutavat raamatupidamisteenust, millele lisatakse loodava ettevõtte poolt läbiviidav revisjoniteenus, kuid teenindusprotsessi kirjeldusest ei selgu, milliseks kujuneb sellisel juhul teeninduskorraldus, milline on koostöö täpsem sisu, millised on koostöö tingimused ning sellega kaasnevad kulud loodavale ettevõttele; 2) äriplaanis puudub täpsem teave teenindamisjõudluse ja tööajaarvestuse kohta, mistõttu puudub kindlus, et planeeritud tegevused on võimalik teostada planeeritud ressurssidega. Selgusetuks jääb teenuste osutamisega seotud ajakulu; 3) esitatud turuanalüüs on puudulik. Kirjeldatud on loodava ettevõtte sihtrühmad, kuid ei selgu sihtrühmade suurus ja turunõudlus nõustamis- ja revisjoniteenuste järele. Äriplaani kohaselt on leitud neli koostööpartnerit, kuid turuanalüüüsist ei selgu, millised on tellitavate teenuste mahud ning kui pikaks ajaks on koostöökokkulepped sõlmitud. Seega ei saa olla kindel esitatud müügiprognooside realistlikkuses; 4) hinnakujundus on puudulik. Nimetatud on pakutavate teenuste hinnad, kuid puudub selgus, millised kulud hinnas sisalduvad. Teenuste hinna kujunemise alused on välja toomata ja on ebaselge, kas arvestatud on kõiki hinda kujundavaid tegureid. Seetõttu pole võimalik hinnata loodava ettevõtte kasumlikkust ja jätkusuutlikkust; 5) konkurentide kirjeldus ja analüüs on pealiskaudsed. Välja on toodud vaid mõned näited kaudsetest konkurentidest, kuid see ei anna konkurentsiolukorrast terviklikku pilti. Välja pole toodud otseseid konkurente, viidates üksnes, et Saare maakonnas loodaval ettevõttel otseseid konkurente pole, kuid samas on äriplaanis tulevaste klientide hulka loetud aktiivsed ettevõtted üle Eesti. Seetõttu ei ole ainult Saare maakonna keskne turusituatsiooni võrdlus põhjendatud ning ei saa olla kindel, et taotleja on kursis reaalse turuolukorraga sihtturul; 6) turundusplaanis on kirjeldatud plaanitavaid turundusmeetmeid ja toodud selle eelarveks 200 eurot (sh veebilehe loomine 140 eurot ja reklaami tellimine ajalehtedes 60 eurot), kuid rahavoogude ja kasumiaruande prognoosis on reklaami kuludeks märgitud üksnes 140 eurot.

3-13-2005 3(7) 3. Eesti Töötukassa jättis 16.09.2013 vaideotsusega nr 153 rahuldamata VR-i 07.08.2013 vaide Eesti Töötukassa 25.07.2013 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaideotsuses selgitati täiendavalt, et kuna äriplaanis esines hulgaliselt puudusi, olnuks kõigi täpsustuste küsimine ajamahukas ning vajanuks äriplaani tervikuna ümbertegemist. Suure riski olemasolu või puudumist hindab töötukassa taotlusele lisatud äriplaani alusel ning töötukassal puudub pädevus ja kohustus asuda suurte puudustega äriplaani sisuliselt ise uuesti koostama. Antud juhul ei vastanud esitatud äriplaan ettevõtluse alustamise toetuse saamise tingimustele. Meelevaldne on väide, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) hindas äriplaani elujõuliseks ega heitnud sellele midagi ette. MTA ei anna hinnangut äriplaanile, vaid kinnitab üksnes maksuvõla olemasolu või selle puudumist. MTA andmetel puuduvad VR-il 27.06.2013 seisuga maksuvõlad. Vaide esitaja äriplaani elujõulisust ei järeldu ka Orissaare Vallavalitsuse 28.06.2013 kooskõlastusest. Pelgalt kooskõlastuste olemasolu ei tingi veel toetuse andmist, vaid need on vajalikud selleks, et toetust ei antaks maksuvõlgade korral. Põhjendamatu on vaide esitaja etteheide, et vaidlusaluse otsuse koostaja ei ole maksuõiguse teenuse valdkonnaga piisavalt kursis. Otsuses ei ole antud hinnangut äriideele, vaid hinnatud üksnes koostatud äriplaani nõuetekohasust. Kõigi osutatavate teenuste üldnimetuseks võibki pidada nõustamisteenust ning nende üksikasjalik nimetamine otsuse sissejuhatuses pole vajalik.

4. VR esitas 25.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 25.07.2013 otsuse nr 7-8.1/13/001044 ja 16.09.2013 vaideotsuse nr 153 tühistamiseks ning tema 25.06.2013 taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Eesti Töötukassa 25.07.2013 otsus ja 16.09.2013 vaideotsus on põhjendamata, üldsõnalised ning õigusvastased. Esitatud äriplaan oli koostatud küllaldase põhjalikkusega ja piisavalt motiveeritud ning esitatud arvnäitajad ja muud andmed olid kontrollitavad ning usaldusväärsed. Vastustaja ei ole otsuste tegemisel rakendanud piisavalt kaalutlusõigust ega taganud kaebajale ka õigust olla ära kuulatud, tuginedes selle tulemusena otsuses subjektiivsetele asjaoludele. Kuna vastustaja ei puutu äriplaanis kirjeldatud ärisuunaga igapäevaselt kokku, oleks ta pidanud rakendama uurimispõhimõtet ulatuslikumalt. Äriplaan peaks küll olema selge kõigile kõrvalistele isikutele, kuid tuleb arvestada, et valdkonnaga tegelev isik ei pruugi pidada vajalikuks seletada täiendavalt lahti enda jaoks ilmselgeid asju. MTA kinnitus VR-il maksuvõla puudumise kohta on sisuliselt MTA kooskõlastus äriplaani elujõulisuse suhtes ning õige ei saa olla vastustaja väide, et MTA ei anna äriplaanile mingit hinnangut. Usutav ei ole seadusandja tahe, et MTA kooskõlastus on vajalik üksnes avalikult kättesaadava teabe (maksuvõlg) edastamiseks.

5. Eesti Töötukassa vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 võimaldab teha erandi ärakuulamisõigusest, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Käesoleval juhul oligi otsuste tegemise aluseks kaebaja esitatud äriplaan, mille puuduste paljusust arvestades oleks neile viitamine ja nende kohta selgituste küsimine või parandusettepanekute tegemine tähendanud sisuliselt äriplaani ümberkirjutamist, mis ei ole kindlasti vastustaja ülesanne. Kaebaja on seisukohal, et tema äriplaan ei vaja ümbertegemist, mistõttu ei oleks ärakuulamisõigus täitnud oma eesmärki. Väljendit „suur risk“ ei ole seaduses defineeritud, mistõttu rakendas vastustaja selle sisustamisel kaalutlusõigust.

6. Tallinna Halduskohus jättis 14.05.2014 otsusega VR-i kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. TTTS-st ei tulene, et ettevõtluse alustamise toetuse avalduse lahendamisel läbi viidavas haldusmenetluses ei tule haldusorganil järgida HMS § 15 lg-s 2 ja § 40 lg-s 1 toodud kohustusi. Vaidlus puudub selles, et vastustaja ei andnud kaebajale võimalust vastuväidete esitamiseks. Selline menetlusnõuete rikkumine ei too HMS § 58 järgi siiski kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist. Olukorras, kus ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks

3-13-2005 4(7) esitatud äriplaan ei sisalda mitte üksikuid konkreetseid vigu, mis oleksid äriplaani täpsustamisega kõrvaldatavad, vaid toetuse saamiseks tuleks koostada tervikuna uus äriplaan, võib haldusorgan jätta taotluse TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel rahuldamata ilma HMS § 15 lg 2 alusel taotlejale eelnevalt puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2011 otsus nr 3-10-2351; 11.06.2013 otsus nr 3-11-2967).

Eesti Töötukassa 25.07.2013 otsuses ja 16.09.2013 vaideotsuses on põhjendatult leitud, et VR- i äriplaan on suure riskiga. Vastustaja on seda seisukohta arusaadavalt põhjendanud ja toonud välja äriplaani puudused. Kohus nõustub täielikult vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on vastustaja kaalutlusotsus. Kui äriplaani igakülgselt hinnates selgub, et loodav ettevõte poleks jätkusuutlik või otsustajal puudub selle jätkusuutlikkuse suhtes kindlus, siis ongi tegemist suure riskiga äriplaaniga ning vastustajal tuleb selline taotlus jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsustes on piisavalt põhjalikult selgitatud, milles vead kaebaja äriplaanis seisnesid. Põhjendamatud on kaebaja väited, et vastustaja hinnangud on subjektiivsed ja asjatundmatud. Äriplaani puudustele tähelepanu juhtimise kohustus ei nõua töötukassalt taotleja äriplaani sisulist ümbertegemist ega selleks üksikasjalike näpunäidete esitamist. Äriplaani puuduste kõrvaldamine on siiski taotleja enda ülesanne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 otsus nr 3-11-2967).

Töötukassale esitatavale äriplaanile ei ole tõepoolest nähtud ette mingit kohustuslikku vormi (vastustaja veebilehel kättesaadavaks tehtud äriplaani vorm ja äriplaani koostamise juhend on üksnes abistava ja selgitava tähendusega), kuid antud juhul ei olegi kaebaja taotlust jäetud rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei oleks järginud kindlat äriplaani vormi. Äriplaani nõuetele vastavus või mittevastavus tuvastatakse sisuliselt ning töötukassa otsustes ongi koos põhjendustega välja toodud kaebaja äriplaani puudused, mis andsid alust kahelda kavandatava ettevõtluse tulemuslikkuses. Kui toetust taotlev isik ei pea vajalikuks tuua äriplaanis välja enda jaoks „ilmselgeid asju“, võtab ta ise riski, et tema äriplaan võib osutuda ettevõtluse alustamise toetuse andmise üle otsustaja jaoks puudulikuks. MTA-l ei ole maksuvõlgade puudumise kohta tõendi väljastamisel kohustust esitatud taotlusi ega äriplaane sisuliselt hinnata. Üksnes teatest kehtivate maksuvõlgade puudumise kohta ei saa teha järeldusi äriplaani tulemuslikkuse kohta. Seda seisukohta toetab ka alates 01.05.2014 jõustunud TTTS § 19 lg 3 muudatus, millega otsustati kaotada MTA-lt ja kohalikult omavalitsuselt kooskõlastuse küsimise nõue, samuti vastava eelnõu (521 SE) seletuskiri. Kuna Eesti Töötukassa 25.07.2013 otsus nr 7- 8.1/13/001044 on õiguspärane, siis puudub alus ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Samuti ei riku Eesti Töötukassa 16.09.2013 vaideotsus kaebaja subjektiivseid õigusi vaide esemest sõltumatult, mistõttu ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. VR palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Halduskohus ei olegi püüdnud kaebust sisuliselt lahendada, vastasel korral oleks ta jõudnud teistsugusele tulemusele. Kohus jättis kõik kaebaja argumendid sisuliselt hindamata ja äriplaani uurimata ning asus ebaadekvaatsele ja üldsõnalisele seisukohale, et VR-i äriplaan oli tervikuna suure riskiga, andmata hinnangut äriplaani üksikosade kohta. VR-i esitatud äriplaan oli koostatud küllaldase põhjalikkusega ja piisavalt motiveeritud ning esitatud arvnäitajad ja muud andmed olid kontrollitavad ja usaldusväärsed. Äriplaanis sisaldusid kõik vajalikud komponendid, selgelt olid väljendatud äriidee ja selle teostus. MTA ja kohalik omavalitsus andsid või pidid andma äriplaanile omapoolse hinnangu ning mõlemad on äriplaani kooskõlastanud. Väär on vastustaja

3-13-2005 5(7) ja halduskohtu seisukoht, et hinnangud puudutavad üksnes maksuvõlgade olemasolu või puudumist. MTA ja kohalik omavalitsus ei otsusta küll toetuse andmist, kuid peavad esitama oma hinnangu äriplaanile. Kuna mõlemad asutused vastuse ka saatsid, andsid nad äriplaanile positiivse hinnangu. Halduskohtu viide 01.05.2014 jõustunud TTTS § 19 lg 3 muudatustele ei ole asjakohane. Apellant on järjest tugevamal veendumusel, et vaidlustatud haldusaktid on ebaõiged.

8. Eesti Töötukassa vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Vastustaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ega pea otstarbekaks neid kõiki üle korrata. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud ühtegi õigusnormi, mida halduskohus oleks otsuses ebaõigesti kohaldanud või rikkunud või millist asjaolu ei ole kohus piisavalt tuvastanud (HKMS § 182 lg 1 p 5). Apellandi etteheited, et halduskohus ei olegi püüdnud asja sisuliselt lahendada, on põhistamata ja alusetud. Halduskohus on otsuses põhjendanud, miks vastustaja ei pidanud apellandilt täiendavaid selgitusi küsima (p 9) ja vaidluse sisu osas nõustunud täielikult vastustaja otsustega (p 10). HKMS § 165 lg 2 kohaselt ei pidanud kohus neid üle kordama. Halduskohtu otsuse p-des 11 ja 12 on kaebuse rahuldamata jätmist veenvalt põhjendatud ning otsuse p-s 13 selgitatud, miks ei saa MTA vastust käsitada apellandi poolt soovitud viisil. Töötukassa nõustub täielikult kohtu seisukohaga, et põhjendamatu on kaebaja järeldus, et MTA hindas tema äriplaani elujõuliseks. Üksnes teatest kehtivate maksuvõlgade puudumise kohta ei saa teha järeldusi äriplaani tulemuslikkuse kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

10. TTTS § 19 lg 4 p 5 kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga. Eesti Töötukassa jättis 25.07.2013 otsusega VR-i 25.06.2013 taotluse (tl 31) rahuldamata, viidates tema esitatud äriplaani suure riski osas teenuste osutamise protsessi kirjelduste pealiskaudsusele, teenindamisjõudluse ja tööajaarvestuse kohta täpsema arvestuse puudumisele, turuanalüüsi ja hinnakujunduse ning konkurentsianalüüsi puudulikkusele. Tallinna Ringkonnakohus on 02.02.2011 otsuses nr 3-10-2351 (p 15) ja 11.06.2013 otsuses nr 3-11-2967 (p 11) leidnud, et kui ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks esitatud äriplaan ei sisalda mitte üksikuid konkreetseid vigu, vaid on tervikuna sedavõrd puudulik, et vajab täielikku ümbertöötamist, ei saa taotleja nõuda töötukassalt tema äriplaani sisulist ümbertegemist ega selleks üksikasjalike näpunäidete esitamist. Samuti on ringkonnakohus eelviidatud lahendites nõustunud, et olukorras, kus äriplaani puudused ei ole pelgalt selle täpsustamisega kõrvaldatavad, vaid toetuse saamiseks tuleks koostada tervikuna uus äriplaan, võib haldusorgan jätta taotluse TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel rahuldamata ilma HMS § 15 lg 2 alusel taotlejale eelnevalt puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata. Seda põhjusel, et kui taotluse (äriplaani) puudused ei ole kõrvaldatavad, siis poleks nende kõrvaldamise nõue eesmärgipärane.

11. VR-i äriplaanis (tl 16-29; tl 45-67) sisalduvate riskide osas jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et Eesti Töötukassa on 25.07.2013 otsuses (tl 71 ja pöördel) ja

3-13-2005 6(7) 16.09.2013 vaideotsuses (tl 79-83) äriplaani igakülgselt ja objektiivselt hinnanud ning arusaadavalt selgitanud, milles selle suur risk seisneb. Apellant on kohtumenetluses tuginenud läbivalt üksnes üldsõnalisele seisukohale, et vastustaja ei ole rakendanud piisavalt uurimisprintsiipi ning tema äriplaan on piisavalt põhjalik ja vastustaja viidatud väidetavad puudused ei ole määravad. Samuti leiab apellant, et MTA ja kohalik omavalitsus on andnud äriplaanile positiivse hinnangu.

12. Apellandiga ei saa nõustuda, et töötukassa oleks TTTS § 19 lg 4 p-s 5 kasutatud määratlemata õigusmõistet „suur risk“ sisustanud meelevaldselt. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et juhul, kui ettevõtluse alustamise toetuse taotlusele lisatud äriplaanist lähtudes esineb põhjendatud kahtlus, et toetuse eest loodav ettevõte ei oleks jätkusuutlik ega suudaks tagada toetuse eesmärkide saavutamist, siis ongi esitatud äriplaan TTTS § 19 lg 4 p 5 tähenduses suure riskiga. TTTS § 9 lg 1 p 9 ja lg 3 kohaselt peab ettevõtluse alustamise toetuse andmine kui tööturuteenuse osutamine soodustama isiku töölerakendumist, milline nõue oleks täidetud vaid olukorras, kus esineb piisav alus arvata, et alustatav ettevõtlus oleks perspektiivikas ja tagaks taotleja tööga kindlustamise.

13. VR-i poolt korduvalt väljendatud kahtlused, et tema äriplaanile anti ebaõige hinnang põhjusel, et töötukassa töötajad ei ole ise piisavalt kursis maksuõiguse teenuse valdkonnaga, ei ole millegagi sisuliselt põhjendatud. Sellist kahtlust ei saa mõistlikult rajada pelgalt asjaolule, et vastustaja on kavandatavat tegevust üldistavalt nimetanud nõustamisteenuseks maksuõiguse valdkonnas, kuid äriplaanis (lk 11-12 – tl 21 ja pöördel; tl 59 ja pöördel) on pakutavate teenuste kirjeldus oluliselt üksikasjalikum (kokku 23-punktiline loetelu). Ringkonnakohtu hinnangul saabki äriplaanis loetletud teenuste üldnimetuseks pidada nõustamist ja esindamist maksuõiguse valdkonnas, ainsaks sellest (osaliselt) väljuvaks teenuseks oleks loetelu p-s 23 märgitud koostööpartneri (raamatupidamisbüroo) poolt pakutava raamatupidamisteenuse vahendamine, millega seonduvat on vaidlustatud aktides eraldi käsitletud. Eesti Töötukassa 25.07.2013 otsuses välja toodud äriplaani puudused ei ole ka oma iseloomult valdkonnaspetsiifilised, vaid eelkõige on apellandile heidetud ette ebapiisavat analüüsimist ja kavandatava tegevuse pealiskaudset kirjeldamist. Seda ei saa õigustada konkretiseerimata väitega, et erialaspetsialist ei pruugi pidada vajalikuks enda jaoks ilmselgeid asju täiendavalt lahti seletada. Põhjendatuks ei saa pidada ka VR-i vastuväiteid, et teenuste osutamise ajakulu, tööajajaotuse jmt üksikasjalikum lahtikirjutamine oleks äriplaani koostaja jaoks põhjendamatult koormav, sest loodavas mikroettevõttes lahendatakse kõik sellised küsimused probleemi tekkimisel vastavalt vajadusele. Kuivõrd on ilmne, et üksnes teoreetilisele maksimaaljõudlusele tuginev äriplaan ei saa olla realistlik (mõjutades otseselt prognoositavat müügikäivet jne), ei saa töötukassa poolt esitatud nõuet vastavate arvutuste täpsustamiseks pidada tarbetuks ega otsituks. Ratsionaalne on ka täpsema turuanalüüsi esitamise nõue, sest apellant on selles osas halduskohtule esitatud kaebuses isegi möönnud, et lähtus puhtalt teoreetilisest maksimumist, mis ei anna võimaliku kliendibaasi kohta mingit adekvaatset teavet. Asjaolu, et äriplaanile ei ole õigusaktidega nähtud ette üksikasjalikke nõudeid, ei tähenda, et töötukassal puuduks õigus nõuda taotluse esitajalt äriplaani täpsustamist või selle täiendamist konkreetsete andmetega, mis omavad äriplaani realiseerumise perspektiivi hindamisel tähendust. Praegusel juhul ei ole vastustaja nõudnud ilmselgelt asjassepuutumatute või ülemääraste andmete äriplaanis kajastamist. Ringkonnakohus nõustub töötukassa hinnanguga, et kuigi puudub põhjus kahelda apellandi äriidee või tema plaanitava ärimudeli toimimise võimalikkuses, ei saa seni esitatud äriplaani siiski pidada piisavalt läbimõelduks.

14. Eesti Töötukassa 25.07.2013 otsuse tegemise ajal kehtinud TTTS § 19 lg 3 kohaselt otsustab Eesti Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse andmise kooskõlastatult töötu elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse ning MTA esindajaga. Apellant on rõhutanud, et

3-13-2005 7(7) MTA 27.06.2013 kinnitus (tl 96) teiste isikute hulgas ka VR-il maksuvõla puudumise kohta tähendab sisuliselt MTA positiivset hinnangut apellandi äriplaanile. Olenemata sellest, et ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et kuni 30.04.2013 kehtinud TTTS § 19 lg 3 redaktsioonis nimetatud kooskõlastuste tähendus võis iseenesest olla ka sisulisem kui vaid kinnitus TTTS § 19 lg 4 p-s 4 sätestatud asjaolu (s.o ettevõtluse alustamise toetust ei anta isikule, kellel on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees) esinemise või puudumise kohta, ei nähtu praegusel juhul siiski, et MTA või Orissaare vald oleksid avaldanud VR-i äriplaani kohta sisulisi seisukohti, millega töötukassa poleks vaidlustatud otsuse tegemisel arvestanud. TTTS § 4 lg-st 1 tulenevalt määrab tööturutoetusi Eesti Töötukassa ning kooskõlastuste andmine ei piira kuidagi töötukassa õigust keelduda TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel ettevõtluse alustamise toetuse andmisest, kui ta teiste haldusorganite kooskõlastustele vaatamata leiab, et esitatud äriplaan on suure riskiga.

15. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb VR-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.05.2014 otsus muutmata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas on VR tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot (tl 85; tl 118). Muude menetluskulude kandmise kohta kohtutele andmeid esitatud ei ole. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti VR-i kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Eesti Töötukassa ei ole esimese ega teise astme kohtus menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets