3-14-50183/54 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50183 Haldusasi MM kaebus AS Ühisteenused 06.08.2013 viivistasu otsuse nr 0134001541 ja Tallinna Transpordiameti 17.12.2013 käskkirja nr 2279 tühistamiseks ning Tallinna linnalt kahjuhüvitise 73,96 euro senti väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja – MM Vastustajad – Tallinna linn ja AS Ühisteenused Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 01.10.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna linna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-50183 muutmata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 19.01.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-14-50183 2(6) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused koostas 06.08.2013 viivistasu otsuse nr 0134001541, kuna sõiduki Mazda, registreerimismärgiga XXX XXX, parkimisel avalikul tasulisel parkimisalal aadressil XXXXXXX XX X oli jäetud parkimistasu maksmata. Viivistasu summaks määrati 31 eurot.

2. Tallinna Transpordiamet saatis viivistasu otsuse täitmiseks JV-le, kes oli liiklusregistri andmetel nimetatud sõiduki omanik. JV esitas 12.08.2013 Tallinna Transpordiametile vaide, milles selgitas, et müüs sõiduki 26.07.2013 MM-le. Tallinna Transpordiamet edastas viivistasu otsuse 14.08.2013 täitmiseks MM-ele. Otsus saadeti MM rahvastikuregistri järgsele aadressile XXXXXXXX XXX X, XXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXX. AS Eesti Post püüdis saadetist MM-ele kätte toimetada ja hoidis seda 2 nädalat ning tagastas selle Tallinna Transpordiametile 03.09.2013. Tallinna Transpordiamet edastas samal päeval teate viivistasu otsuse määramise kohta väljaandele Ametlikud Teadaanded. Tallinna Transpordiameti avalduse alusel algatas Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet MM-e suhtes täiteasja nr 031/2013/3151 ning saatis MM-ele 02.12.2013 vastava teate koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega. Kohtutäitur K. Vellet koostas 10.01.2014 kaebaja sissetuleku (töötasu) arestimise akti, milles märkis kinnipidamisele kuuluvaks summaks 73,96 eurot. MM esitas 13.12.2013 Tallinna Transpordiametile vaide viivistasu otsuse peale. Tallinna Transpordiamet tagastas 17.12.2013 käskkirjaga nr 2279 vaide, sest vaide esitamise tähtaeg oli möödas ja seda ei ennistatud. Nimetatud käskkiri edastati kaebajale 17.12.2013 kirjaga nr 5- 4/13/103429. KR tasus 15.01.2014 kohtutäitur K. Velletile täiteasjas nr 031/2013/3151 73,96 eurot.

3. MM esitas 14.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 06.08.2013 viivistasu otsuse nr 0134001541 ja Tallinna Transpordiameti 17.12.2013 käskkirja nr 2279 tühistamiseks ning Tallinna linna poolt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks summas 73,96 eurot. Kaebaja müüs 01.08.2013 vaidlusaluse sõiduauto ostu-müügilepinguga GS-le. Omandiõigus sõidukile läks üle vahetult pärast lepingu allkirjastamist. Seega ei olnud MM 06.08.2013 sõiduki omanik ega parkinud sõidukit sellel kuupäeval aadressil XXXXXXX XX X. Tallinna Transpordiamet pidanuks ennistama vaide esitamise tähtaja, kuivõrd MM-el puudus enne kohtutäituri poolt saadetud dokumente igasugune teave, et tema suhtes on tehtud viivistasu otsus. MM-e registrijärgsele aadressile ei ole viivistasu otsust saadetud. MM-ele tekitatud kahju seisneb kohtutäituri tasus, täitemenetluse alustamise tasus, täitemenetluse läbiviimise kuludes ja viivistasu nõudes.

4. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. Puudub alus viivistasu otsuse nr 01234001541 tühistamiseks. Vaidlust ei ole selles, et sõiduk Mazda (registreerimismärgiga XXX XXX) pargiti 06.08.2013 aadressil XXXXXXX XX X ning mootorsõiduki juht jättis sõiduki parkimisel tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Viivistasu otsuste määramine ja menetlemine toimub elektrooniliselt Tallinna parkimiskorralduse andmekogus. Nimetatud andmekogus tehtud automaatsed päringud liiklus- , rahvastikuja äriregistrisse tuvastasid sõiduki omanikuna JV-i, kellele saadeti ka kõnesolev viivistasu otsus. JV esitas 12.08.2013 vaide viivistasu otsusele, milles märkis, et ta ei ole enam

3-14-50183 3(6) sõiduki omanik, kuivõrd võõrandas sõiduki 26.07.2013 MM-ele. Seejärel saadeti viivistasu otsus MM-ele tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile. Kuna viivistasu otsus tagastati Tallinna Transpordiametile seoses hoiutähtaja möödumisega, avaldati see elektrooniliselt väljaandes Ametlikud Teadaanded. 29.11.2013 saadeti täiteavaldus viivistasu sissenõudmiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, kuivõrd MM ka peale teate avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded viivistasu otsust ei vaidlustanud ega seda ka tasunud. Vastustaja märgib, et kuna MM esitas sõiduki võõrandamist tõendava dokumendi pärast vaide esitamise tähtaja möödumist, jäeti tema vaie läbi vaatamata ja tagastati seoses tähtaja rikkumisega. MM-el on õigus esitada kahju hüvitamise nõue IK vastu, kes oli esitatud lepingutest ja Maanteeameti 15.04.2014 kirjast nähtuvalt 06.08.2013 sõiduki omanik. Kahju hüvitamise summa ei ole õige. Viivistasu suuruseks on 31 eurot ja täitemenetluse kuludega kokku on summaks 68,76 eurot, mitte 73,96 eurot. Kui kaebaja on rohkem tasunud, siis puudub alus rohkem tasutud summa väljamõistmiseks vastustajalt.

5. AS Ühisteenused nõustus Tallinna linna vastusega ja palus jätta kaebus rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohtu 01.10.2014 otsusega rahuldati kaebus. Sõiduki Mazda (registreerimismärgiga XXX XXX) omanikul või vastutaval kasutajal tulnuks 06.08.2013 maksta sõiduki parkimisel XXXXXXX XX X parkimistasu (liiklusseaduse (LS) §

187 lg 4, § 188 lg 2). Kuna parkimistasu ei olnud tasutud, tegi parkimisjärelevalvet teostav ametiisik õiguspäraselt viivistasu määramise otsuse (LS § 188 lg 1 p 1). Viivistasu otsus vastab LS § 188 lg-s 4 toodud nõuetele. Viivistasu otsusega määrati tasumiseks 31 eurot, mis vastab LS § 188 lg-s 8 ja Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (edaspidi määrus nr 30) § 13 lg 7 p-s 1 toodud määrale. AS Ühisteenused töötaja oli pädev vaidlusalust viivistasu otsust tegema.

Vaidlusaluse sõiduki omanik oli 06.08.2013 IK ja MM-el puudus LS § 188 lg-st 2 tulenev kohustus viivistasu maksta. Kuna liiklusregistris puudusid kuni 10.09.2013 andmed vaidlusaluse sõiduki võõrandamise kohta ja JV-ilt saadud teabe kohaselt oli ta võõrandanud sõiduki kaebajale, siis edastas Tallinna linn õiguspäraselt viivistasu otsuse täitmiseks MM-ele. Samas ei saanud lugeda viivistasu otsust MM-ele alates 13.09.2013 kättetoimetatuks ja 13.12.2013 esitatud vaiet mittetähtaegseks. Ühe tähtkirja üleandmise nurjumisest ei saanud veel järeldada, et isik ei ela sellel aadressil ja talle ei ole võimalik dokumenti muul viisil kätte toimetada.

Tallinna linnal tulnuks enne viivistasu otsuse avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded üritada otsust veelkord MM-ele kätte toimetada. Sellest tulenevalt tulnuks Tallinna linnal võtta MM-e vaie menetlusse ja sõiduski võõrandamise tõttu MM-e suhtes tehtud viivistasu kehtetuks tunnistada. Isikule kättetoimetatav ja täitmiseks kohustuslik haldusakt peab olema isikustatud ning viivistasu otsust peab olema järelikult võimalik tühistada, kui see on tehtud valele isikule, sõltumata sellest, et viivistasu määrati iseenesest õigesti parkimistasu maksmata jätmise eest.

Kuigi MM-e poolt kohtule esitatud viivistasu otsusest ei nähtu, et sellele oleks märgitud MM-e nime ja andmeid, tuleb eeltoodud järeldusest lähtudes tühistada vaidlusalune viivistasu otsus, mis oli suunatud täitmiseks MM-ele, kes ei olnud LS § 188 lg 2 järgi kohustatud viivistasu maksma. Viivistasu otsuse tühistamise tõttu kaob alus MM-elt viivistasu nõuda, mistõttu tuleb MM-elt sissenõutud viivistasu lugeda õigusliku aluseta üle antuks. Kuna viivistasu laekus Tallinna linna eelarvesse, on Tallinna linnal kohustus tasutud viivistasu kaebajale tagastada.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 42 järgi on võlgnikul õigus sissenõudjalt nõuda tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Kuna kohus tühistab

3-14-50183 4(6) vaidlusaluse viivistasu otsuse, tuleb Tallinna linnal sissenõudjana hüvitada MM-ele temalt sissenõutud täitekulud. Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti 02.12.2013 täitmisteatest nähtub, et MM-elt nõuti täiendavalt viivistasule 31 eurot ka täitemenetluse alustamise tasu 19,16 euro ja kohtutäituritasu 18,6 euro maksmist. Kohtutäitur K. Velleti 10.01.2014 koostatud sissetuleku arestimise aktist nähtub, et lisaks nõuti kaebajalt ka täitemenetluse läbiviimise kulude 5,2 euro tasumist. Kokku tasus MM-e tööandja OÜ P juhatuse liige KR kohtutäituri kontole 73,96 eurot, mis tuleb Tallinna linnalt MM-e kasuks välja mõista.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas, millega mõisteti Tallinna linnalt MM-e kasuks välja viivistasu otsuse nr 0134001541 täitekulud summas 42,96 eurot ja teha uus otsus, millega jätta kaebus selles osas rahuldamata. MM on ise oma tegevusega põhjustanud endale kahju täitemenetluse toimingutega. Majandusja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (edaspidi kord) § 7 lg-te 1, 5 ja 8 kohaselt tuleb sõiduki omaniku vahetus liiklusregistris registreerida 5 päeva jooksul. MM ei täitnud korras sätestatud hoolsuskohustust ning on ise tinginud olukorra, kus 01.08.2013 sõiduki võõrandamistehingu alusel toimunud omanikuvahetust liiklusregistris ei registreerinud. Seeläbi puudusid liiklusregistril ja Tallinna linnal andmed sõiduki omaniku kohta. Kui MM oleks järginud korra § 7 lg-d 1, 5 või 8, ei oleks MM-ele kohtutäituri tasude näol ilmselgelt kahju tekkinud. Sellest tulenevalt tuleks täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu kokku summas 42,96 eurot jätta MM-e kanda (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1 p 4; võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg-d 1 ja 2).

8. MM palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kõnesoleva kahju põhjustas Tallinna linn ise sellega, et ei toimetanud MM-ele viivistasu otsust korrektselt kätte. TMS § 42 järgi on võlgnikul õigus sissenõudjalt nõuda tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Tallinna Halduskohus tühistas 01.10.2014 otsusega viivistasu otsuse, mis oli nimetatud sundtäitmise aluseks. Tallinna linn ei ole viivistasu otsuse tühistamise osas apellatsiooni esitanud, mistõttu on MM-ele arusaamatu, kuidas peab Tallinna linn endiselt võimalikuks vältida tasutud täitekulude tagastamist. Isegi kui MM oleks teostanud Tallinna linna viidatud sõiduki soetamise ja võõrandamisega seotud formaalsed toimingud liiklusregistris, ei oleks see kahju tekkimist ära hoidnud, kuivõrd puudub alus eeldada, et sellisel juhul oleks Tallinna linn viivistasu otsuse korrektselt kätte toimetanud. Ka juhul, kui oletada, et sõiduki omanikuvahetuse registrikande tegemata jätmine põhjustas kahju, siis jääb arusaamatuks, miks Tallinna linn nõuab MM-elt seda kahju. Asja materjalidest nähtub, et vastavad kanded jätsid tegemata ka MM-est järgmised kaks omanikku (GS ja IK), kes olid viivistasu otsuse tekkimisega ja sellega seotud menetluskuludega palju otsesemalt seotud. Olukorras, kus Tallinna linn jättis halduskohtu otsuse vaidlustamata viivistasu otsuse osas, millega justkui tunnistab viivistasu ekslikku määramist, on arusaamatu, et linn soovib eksimusega seotud kulude hüvitamist MM-elt.

9. AS Ühisteenused apellatsioonkaebusele seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-50183 5(6)

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

11. Tallinna linna hinnangul tuleb tekitatud kahju jätta osaliselt (täitemenetluses tekkinud kulude ulatuses summas 42,96 eurot) kaebaja enda kanda, kuivõrd viimane on rikkunud hoolsuskohustust, mis on tinginud kahju tekkimise täitemenetluse toimingutega. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

12. TMS § 42 kohaldumise osas puudub menetlusosaliste vahel vaidlus. Samuti ei ole vaidlust selles, et viidatud sättes toodud eeldused on täidetud. Nimelt esitas Tallinna linn täiteavalduse viivistasu otsuse alusel MM-e suhtes täitemenetluse algatamiseks ning selle sundtäitmise aluseks olev täitedokument tühistati Tallinna Halduskohtu 01.10.2014 otsusega käesolevas haldusasjas. Arvestades, et nimetatud osas halduskohtu otsust edasi ei kaevatud, on selles osas otsus ka jõustunud. Järelikult on MM-el kui võlgnikul õigus nõuda Tallinna linnalt kui sissenõudjalt tasutud täitekulude tagastamist. Seejuures aga ei nõustu Tallinna linn asjaoluga, et MM-el on õigus nõuda kogu ulatuses täitekulude tagastamist, kuivõrd esineb alus (RVastS §

13 lg 1 p 4; VÕS § 139 lg-d 1 ja 2) Tallinna linna vastutuse piiramiseks täitemenetluse toimingutega kaebajale tekitatud kahju eest.

13. RVastS § 13 lg 1 p 4 kohaselt arvestatakse hüvitise suuruse määramisel eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastustab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kohaldatakse VÕS § 139 lgs 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.

14. Ringkonnakohus nõustub MM-ega, et käesoleval juhul ei esine vastutuse piiramise aluseid. Olukorras, kus Tallinna linn oleks korrektselt viivistasu otsuse MM-ele kätte toimetanud, oleks MM saanud anda vastustajale infot, et 06.08.2013 seisuga ei olnud MM kõnesoleva sõiduki omanik, millega oleks saanud vältida kaebajale täitemenetluse toimingutega kahju tekkimist. Käesoleval juhul tingis täitemenetluse algatamise asjaolu, et MM ei olnud viivistasu otsust vaidlustanud ega ka seda tasunud. Kuigi kaebaja poolt sõiduki uue omaniku kohta liiklusregistrisse kohaste andmete kandmine oleks ilmselt võimaldanud Tallinna linnal saata viivistasu otsus sõiduki uuele omanikule, oleks ka ilma sellekohaste andmeteta olnud linna võimuses täitemenetluse kulude tekkimist vältida.

15. Asja materjalidest on nähtav, et Tallinna linn on esmalt toimetanud viivistasu otsuse kätte liiklusregistri andmete järgsele omanikule JV-ile, kes esitas viivistasu otsusele vaide ning koos sellega ka ostu-müügilepingu, mille kohaselt oli ta sõiduki 26.07.2013 võõrandanud MM-ele. Seejärel on Tallinna linn edastanud viivistasu otsuse talle esitatud ostu-müügilepingu kohasele sõiduki omanikule MM-ele. Järelikult on linn lähtunud viivistasu otsuse saatmisel mitte liiklusregistri andmetest, vaid ostu-müügilepingu andmetest. See on ka põhjendatud, kuivõrd liiklusregistri andmed ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust. Ühtlasi tähendab see seda, et kui linn oleks MM-ele korrektselt viivistasu otsuse kätte toimetanud, siis oleks MM saanud viivistasu otsust vaidlustada ja ka kohased andmed esitada osas, et tema ei ole enam sõiduki omanik ega olnud seda ka 06.08.2013. Asjaolu, et MM oleks reageerinud viivistasu otsusele selle peale vaide esitamisega ja ostu-müügilepingu edastanud, kinnitab 13.12.2013 esitatud vaie (tl 87 pöördel). Arvestades, et MM sai viivistasu otsusest teada alles peale täitemenetluse

3-14-50183 6(6) alustamist ning esitas vaide 13.12.2013 ja koos sellega ka ostu-müügilepingu, puudus MM-el võimalus RVastS § 7 lg 1 alusel kahju tekkimist vältida. Sellise olukorra oli tekitanud Tallinna linn, kes jättis viivistasu otsuse MM-ele korrektselt kätte toimetamata. Veelgi enam, Tallinna linnale oli teada asjaolu, et MM ei olnud 06.08.2013 sõiduki omanik juba enne kohtutäitur K. Velleti 10.01.2014 sissetuleku (töötasu) arestimise akti. Ka peale täitemenetluse alustamist oleks Tallinna linn saanud täitemenetluse toimingutega tekitatud kahju osaliselt vältida, kui linn ei oleks vaiet õigusvastaselt tagastanud ning oleks selle sisuliselt läbi vaadanud. Seega, kuigi kaebaja jättis liiklusregistrisse andmed esitamata ja sellega oma kohustuse täitmata, ei ole tekkinud kahju otseses põhjuslikus seoses liiklusregistrisse andmete esitamata jätmisega, vaid Tallinna linna poolt viivistasu otsuse kättetoimetamata jätmisega ning vaide õigusvastase tagastamisega. Ka olukorras, kus kaebaja jättis liiklusregistrisse andmed esitamata, oleks ta saanud kahju vältida viivistasu otsuse vaidlustamisega, juhul kui Tallinna linn oleks viivistasu otsuse kaebajale korrektselt kätte toimetanud. Seega ei esine vastutuse piiramise aluseid ning halduskohus on õigesti mõistnud Tallinna linnalt kogu ulatuses kahju kaebaja kasuks välja.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul jäeti Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata, mistõttu jäävad Tallinna linna võimalikud menetluskulud tema enda kanda. MM ja AS Ühisteenused ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets