4-14-9298/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2014 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-14-9298 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Kalle Luige väärteoasi liiklusseaduse §-de 201 lg 2, 205, 224 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 7. novembri 2014. a otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Kalle Luik

Kohtuväline menetleja isikukood 37603265219 elukoht XXXX Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur, Rakvere politseijaoskond väärteomenetleja Ave Uue

RESOLUTSIOON 1. Viru Maakohtu 7. novembri 2014 otsus jätta muutmata. 2. Kalle Luige apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 18. detsembril 2014. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 19. detsembrist 2014. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

19. detsembrist 2014. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 07.11.2014 otsusega tunnistati Kalle Luik süüdi LS §-de 205, 224 lg 1 ja 201 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistati teda arestiga 7 päeva, mille kandmise alguseks määrati 06.11.2014.

2. Maakohus luges uuritud tõendite pinnalt tõendatuks, et K. Luik:

- juhtis 06.11.2014 kell 16.55 Lääne-Virumaal, Rakvere vallas, Tõrremäe külas, Haljala teel mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

- juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades: väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0.14 mg/l. Alkoholisisaldus K. Luige väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 nr ARDM-0072.

- sõidukil puudus ees registreerimismärk.

2.1. Maakohtu hinnangul on K. Luige süü lubatud alkoholi piirmäära ületamise osas tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, registreerimismärgi puudumist kinnitab fototabel, varasemat sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist kinnitab 23.12.2013 otsus.

3. Maakohus leidis, et K. Luige süüaste on suur ning ta väärib karistusena 7 päeva aresti.

3.1. Karistuse määramisel arvestas kohus, et K. Luige näol on tegemist isikuga, kellel pole kunagi juhtimisõigust olnud, kuid vaatamata sellele on teda korduvalt karistatud liikluses toime pandud kuritegude ja väärtegude eest. Karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus süü tunnistamist, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Aresti suuruse määramisel arvestati asjaolu, et

K. Luike pole varem arestiga karistatud ja tema ütlustest nähtuvaid asjaolusid, mille kohaselt on tal 6 alaealist ülalpeetavat ning terviseprobleemid.

4. Maakohtu 07.11.2014 otsuse peale esitas K. Luik apellatsiooni, milles palub tühistada Viru Maakohtu otsus tema süüditunnistamises LS § 224 lg 1 järgi, kuna ta polnud alkoholijoobes. Samuti pole ta nõus talle mõistetud karistusega, sest tal on vaja paljulapselist peret ülal pidada. Lisaks sellele on tema tervis halb. Suur osa kaebusest on tal pühendatud kriminaalasjast tuleneva üldkasuliku töö tegemise probleemidele, kus tema suhtes tahetakse kohtuotsus täitmisele pöörata.

5. Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2014 määrusega anti kohtuvälise menetleja esindajale kuni 12.12.2014 võimalus edastada enda kirjalikud seisukohad esitatud apellatsiooni osas.

5.1. 09.12.2014 saabus kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht, milles leitakse, et Viru Maakohtu 07.11.2014 otsus väärteoasjas nr 4-14-9298 on seaduspärane ja määratud karistus proportsionaalne K. Luige süüga.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, kaevatava kohtuotsuse ja apellatsioonis esitatud seisukohtadega, leiab, et Viru Maakohtu 07.11.2014 otsuses esitatud motiivid ja järeldused menetlusaluse isiku K. Luige poolt LS §-de 201 lg 2, 205, 224 lg 1 järgi sätestatud rikkumiste toimepanemise tõendatuse ning selle eest mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ning asjakohased. Seega tuleb apellatsioon jätta rahuldamata. Mis puudutab apellatsioonis märgitud üldkasuliku töö tegemisega seotud küsimusi, siis need ei ole käesoleva väärteo esemeks ja neid ei käsitleta. Selgituseks ringkonnakohus märgib, et need küsimused lahendati Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 määrusega nr 1-13-3036, mille ärakirja K. Luik sai 05.12.2014 ning mis on eraldi edasikaevatav kassatsiooni korras.

7. Vastavalt VTMS § 153 lg 4 p-le 1 ei pea ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses kordama ning piirdub vaid omapoolsete põhjenduste lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Samal ajal tuleb aga silmas pidada, et maakohtu otsuses toodud seisukohad on jätkuvalt kohtulahendi osisteks.

8. Esiteks käsitleb ringkonnakohus apellatsioonis esitatud väiteid, mille kohaselt K. Luik tunnistab küll asjaolu, et ta sõitis elukaaslasele kuuluva sõiduautoga, kuid ei ole rahul enda süüditunnistamisega LS § 224 lg 1 järgi, sest ta ei olnud alkoholijoobes.

8.1. Esmalt ringkonnakohus käsitleb K. Luigele LS § 224 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo koosseisu, mis seisneb mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades. LS § 69 lg 3 kohaselt ei või mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Tulenevalt LS § 224 lg-st 1 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi. Maakohtu põhjenduste kohaselt tõendavad alkoholi piirmäära ületamist lisaks K. Luige kohtus antud ütlustele ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid. Tõendusliku alkomeetri protokollist nähtub, et alkoholisisaldus K. Luige väljahingatavas õhus oli mõõtmise hetkel 0,14 mg/l. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, mille kohaselt avaldatud tõenditest osutub, et K. Luik on toime pannud talle LS § 224 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo, juhtides mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades. K. Luige apellatsioonis esitatud väited, mille kohaselt ei ole ta kaks kuud alkoholi tarbinud, on paljasõnalised ja ei sea kahtluse alla maakohtu järelduste põhjendatust.

8.2. Järgnevalt peatub ringkonnakohus apellatsioonis esitatud vasturääkivatel seletustel, mille kohaselt kinnipidamise hetkel K. Luik hoopis autoga seisis, mitte ei sõitnud. Ringkonnakohus ei hinda neid seletusi usaldusväärseks, sest need räägivad vastu mitte ainult K. Luige maakohtu istungil esitatud ütlustele, mille kohaselt K. Luik tunnistas, et ta sõitis Pihlapealt Rakverre suitsu ostma ja peeti politsei poolt kinni, vaid ka teistele apellatsioonis esitatud väidetele. Sellest lähtuvalt ei leia ringkonnakohus, et need seletused seaksid kahtluse alla maakohtu otsuses esitatud järeldusi.

9. Ringkonnakohus nõustub ka K. Luigele maakohtu poolt mõistetud karistuse liigi ja määraga. Maakohus on korrektselt kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, mille kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 201 lg 2 rikkumise eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni

300 trahviühikut või arestiga.

9.1. Isiku süü suuruse hindamisel tuleb arvestada isiku poolt toimepandud tegu iseloomustavaid asjaolusid, sh teo raskust, korduvust ja teos avalduvat suhtumist. Apellatsioonis esitatud väited

K. Luige halva tervisliku seisundi ja paljulapselise pere kohta kordavad suures osas tema poolt maakohtu istungil öeldut. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus neid asjaolusid karistuse mõistmisel motiveeritult arvesse võtnud. Lisaks on maakohus K. Luigele karistuse mõistmisel põhjendatult arvestanud kergendava asjaoluna süü tunnistamist.

9.2 Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt K. Luigele varasemalt määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma ja seega ei ole võimalik rahatrahviga karistuse eesmärke saavutada. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Riigikohus on väljendanud seisukohta, mille kohaselt peab karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmise määra (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11). Arvestades K. Luige süüd ja tema karistust kergendavat asjaolu, on põhjendatud talle karistusena 7 päeva ulatuses aresti mõistmine.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Mati Kartau Kohtunik