1-14-9682/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2014 Tartu, (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-9682

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. novembri 2014. a

määrus riigi õigusabi andmata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Viru Maakohtu 20. novembri

2014. a määruse vaidlustamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas 13. novembril 2014 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi

saamiseks, et esitada kuriteokaebust Viru Ringkonnaprokuratuurile.

2. Viru Maakohtu 20. novembri 2014. a määrusega jäeti J. Reinomägi taotlus riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata.

2.1 J. Reinomägi taotluse kohaselt soovib ta kasutada riigi õigusabi seoses esitatud

kuriteoteatega. Tema taotlus on paljasõnaline. Sellest ei selgu, kas tegemist on konkreetse

sündmuse või isikuga, kelle või mille suhtes taotleja väidab end olevat kannatanu. Taotluses ei

ole märgitud sündmuse aega ega kohta. Seega ei avalda J. Reinomägi kuriteo toimepanemise

asjaolude osas vähimatki teavet, mistõttu on esitatud taotlus sisutu ja selle rahuldamine ei ole

põhjendatud.

2.2 J. Reinomägi soovib saada riigi õigusabi seoses kuriteoteate esitamisega, mille ta kohtule

väljendatud taotlusest nähtuvalt juba Viru Ringkonnaprokuratuurile esitanud on. KrMS § 195

lgst 1 tuleneb, et kuriteoteatele ei ole sätestatud erilisi vorminõudeid, vaid piisab tavalisest

kirjalikust arvamusest või isegi suulisest teatest. J. Reinomägi on kuriteoteate juba esitanud,

ent ei teavita kohut selle esitamise ajast ega sisust, tulemustest või menetluse staadiumist.

Lisaks on J. Reinomägi ka varem kuriteoteateid esitanud ja omab seega vastavat kogemust.

Taotlusest ei nähtu, et käesoleval juhul esineks mõni probleemi eripära. Kuna taotleja on ise

võimeline oma õigusi kaitsma ja talle asjast võimalikult tulenev kasu oleks ebamõistlikult

väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile, ei kuulu J. Reinomägi taotlus

rahuldamisele.

3. J. Reinomägi esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb riigi õigusabi saamist,

et õigusabi osutaja vahendusel maakohtu 20. novembri 2014. a määrus vaidlustada.

J. Reinomägi hinnangul on määrus õigusvastane ja piirab põhjendamatult tema õigusi. Ta pole

võimeline riigivõimu omavoli ees oma õigusi kaitsma ja vajab seetõttu õigusabi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Tulenevalt KrMS § 384 lg-st 1 on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus

kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema

õigusi või seaduslikke huve. Ringkonnakohtule esitatud taotlusest ja maakohtu määrusest

nähtuvalt soovib J. Reinomägi saada riigi õigusabi Viru Maakohtu 20. novembri 2014. a

määruse vaidlustamiseks, millega jäeti rahuldamata tema taotlus saada riigi õigusabi seoses

kuriteoteate esitamisega.

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus, millega jäeti rahuldamata J. Reinomägi taotlus

õigusabi saamiseks, on seaduslik ja põhjalikult motiveeritud. Maakohus on argumenteeritult

leidnud, et kuriteoteate koostamine ja esitamine ei ole tegevus, mis vajaks isikult õigusalaseid

eriteadmisi. KrMS § 195 lgst 1 lähtuvalt võib kuriteoteade sisaldada üksnes faktilisi

asjaolusid ega eelda, et isik peaks andma neile omapoolse õigusliku hinnangu – see on juba

uurimisasutuse või prokuratuuri ülesanne. Samuti on maakohus põhjendatult viidanud

J. Reinomägi pikaajalisele kogemusele erinevates kohtumenetlustes, mis annab aluse väita, et

isik on ise ilma advokaadi abita võimeline kuriteoteadet koostama ning esitama. Viimast

kinnitab J. Reinomägi maakohtule esitatud õigusabi taotlusest nähtuv asjaolu, et isik on

kuriteoteatega juba Viru Ringkonnaprokuratuuri poole pöördunud. Seega ei vajanud J.

Reinomägi prokuratuuri poole pöördumiseks advokaadi abi. Eeltoodust järelduvalt on

põhjendatud ka maakohtu seisukoht, et J. Reinomägile asjast võimalikult tulenev kasu oleks

ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Lähtudes eelnevast ning

juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 12, on maakohus õigustatult jätnud J. Reinomägi riigi

õigusabi taotluse rahuldamata.

6. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus

oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kuna maakohtu 20. novembri 2014. a määrus on

motiveeritud ja õiguspärane, järeldab kolleegium, et selle vaidlustamine ei annaks tõenäoliselt

tulemust, mistõttu ei ole alust J. Reinomägile riigi õigusabi andmiseks.

7. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5, leiab ringkonnakohus, et

J. Reinomägi võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi

õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau