1-14-1682/155 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2014 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-14-1682 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuasi Viru Vangla materjalid Anatoli KUDELINI

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu

Anatoli KUDELIN sünd. 16.12.1992, isikukood 39212160285, kodakondsuseta, elukoht xxx puudub

, töökoht Karistuse kandmise algus 18.06.2013 ja 17.02.2016 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta Anatoli KUDELIN vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Anatoli Kudelini vangistusest tingimisi enne abastamiseks. tähtaega v

Anatoli Kudelin on Harju Maakohtu 11.04.2014 otsusega süüdi tunnistatud Karistusseadustiku (KarS) 209 lg.2 p.1, 3 karistatud KarS § järgi ning KrMS §238 lg.2, §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 8 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.06.2013.

Viru Vangla iseloomustus on viis kehtivat est nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab tei korda. Kuritegude

oleval st dünaamika on läinud kergemaks – käes juhul puudub vägivalla komponent, mis on varem esinenud. Kuritegude soodusteguriks on narkootikumide ja alkoholi tarvitamine, Kinnipeetav on rahalise kasu saamise eesmärk.

läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandanud riigikeele tasemel, alates A2 23.07.2014 töötab koristajana. ed nõuded. Kinnipeetaval on tasumata rahalis Majandusliku toimetulekuoskuste puudulikkust näitab kuritegelik käitumine raha saamise eesmärgil. Kinnipeetava motivatsioon võlgnevuste tasumiseks on minimaalne. Kinnipeetaval on lähedastest ema ja isa ning alaealine ülalpeetav, kes elab oma ema juures. Kinnipeetaval on narkosõltuvus – vabaduses tarvitas igapäevaselt, 3 4 korda päevas, fentanüüli

- . Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%. Viru Vangla toetab Anatoli Kudelini ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla

.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava

märgib, et l on lähedastest vanemad ja alaealine poeg, kes kasvab oma ema juures. Kinnipeetav endise elukaaslasega ei suhtle, kuid pojaga küll. Vabanemisel soovib elama asuda vanemate juurde aadressil xxx. Tegemist on heade elamistingimustega eramuga, kinnipeetava vanemad andsid oleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta, elukoht sobib nõus seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetav on narkosõltlane, tema suhtlusringkonnas on kriminaalsed isikud ja narkosõltlased, kinnipeetav on nende poolt mõjutatav.

Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala ja töökogemus puuduvad. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Kinnipeetav on varasemalt määratud kriminaalhooldusele ja on ühel korral täitnud nõuded, kuid teisel korral pani toime uue kuriteo.

Maakohtu istung

Kinnipeetav Anatoli Kudelin palus maakohtu istungil

anda talle võimalus minna narkorehabilitatsioonikeskusesse, et vabaneda narkosõltuvusest.

Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Varasemalt on kinnipeetav olnud määratud kriminaalhooldusele, mis ebaõnnestus, kuna kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo. ole varasematest karistustest Eeltoodu näitab ilmekalt, et kinnipeetav ei teinud mingeid järeldusi ning jätkanud kuritegude toimepanemist, seda ka kehtival katseajal. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul enam piisav meede seaduskuuleka käitumise tagamiseks.

Vangistuses on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust, millest neljal korral on kinnipeetavale karistuseks määratud kartser. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Kahel juhul on distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määratud ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. Kriminaalhooldusametniku seaduslikele korraldustele võimalik mitteallumine raskendab kriminaalhoolduse teostamist või teeb selle võimatuks.

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset, eriala ja töökogemuse puudumist, võlgnevuste olemasolu ning motivatsiooni puudumist nende likvideerimiseks, samuti kinnipeetava narkosõltuvust, on olemas reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel paneb kinnipeetav toime uued kuriteod.

Uue kuriteo ohtu suurendab ka asjaolu, et kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga ja samuti narkosõltlastest isikud, kelle poolt on kinnipeetav mõjutatav.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et probleemidega kokku puutudes ei ole välistatud kinnipeetava poolt endise eluviisi jätkamine. Probleemide teadvustamine ja nendega tegelemine on kinnipeetava puhul pinnapealne, kinnipeetav võib kambavaimust ajendatuna käituda ettearvamatult, ta on mõjutatav ja tema eneseusk vähene.

Jätkates karistuse kandmist vangistuses on kinnipeetaval võimalik tegeleda oma sõltuvusprobleemiga ning samuti parandada oma probleemide lahendusoskusi.

Vanemate toetuse ja alalise elukoha olemasolu loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud. Asja materjalide kohaselt oli sama elukoht kinnipeetaval ka süüdimõistmisel. Seega ei välista antud asjaolu uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Maakohus tunnustab kinnipeetavat ka selle eest, et ta on nõustunud sõltuvusraviga, kuid leiab, et ka sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal põhjendatud.

Vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina antud asjas.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, § , §386, §387 §426 ja .

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik