2-13-54532/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-54532

Tsiviilasi

BTA Insurance Company SE Eesti filiaal hagi Voldemar

Kaasik vastu 1 551,40 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1 551,70 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. novembri 2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Voldemar Kaasiku apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant

(kostja):

Voldemar

Kaasik

(isikukood:

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Monica Meristo

Vastustaja (hageja): BTA Insurance Company SE Eesti

filiaal (registrikood: 1223507), esindaja Ülle Velling

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Voldemar Kaasiku apellatsioonkaebuse Viru

Maakohtu 6. novembri 2014 otsuse peale tsiviilasjas nr

2-13-54532

menetlusse

võtmisest

ja

tagastada

apellatsioonkaebus Voldemar Kaasikule.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Voldemar Kaasik on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu

6. novembri 2014 otsuse peale, millega kohus rahuldas BTA Insurance Company SE Eesti filiaal

hagi Voldemar Kaasik vastu 1 551,40 euro väljamõistmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et Voldemar Kaasiku apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 6. novembri

2014 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi

oma

õiglase

äranägemise

kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

üldisi

menetluspõhimõtteid.

Asja käsitlemist lihtmenetluse asjana ei mõjuta asjaolu, et maakohus asja menetlemisel

lihtsustusi ei tee ega märgi ka otsuses, et kaebust selle peale ei pruugi ringkonnakohus TsMS §

637 lg 21 järgi menetleda (vt nt RKTKo 3-2-1-44-11 p 37, 3-2-1-20-10 p-d 10 ja 11, 3-2-1-114-

10 p 13). Ringkonnakohus käsitleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluse asjana.

4. Seadusest

tulenevalt

on

lihtmenetluses

tehtud

asjades

edasikaebeõigus

apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku

§ 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav

TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb

TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et

ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on

lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea

ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust

menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus

on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või

ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

5. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita,

et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja sisustab

vaidluse lahendamisel aluseks võetud õigusnorme maakohtust erinevalt, ei anna vastupidise

väitmiseks alust. Apellant on rajanud oma väited põhiliselt Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-

2-1-35-14, kuid on tsiteerinud nimetatud lahendit üksnes valikuliselt. Maakohus on kõnealust

lahendit oma otsuses käsitlenud ja ringkonnakohtu arvates on maakohtu otsus kooskõlas

Riigikohtu seisukohtadega LKindlS § 48 kohaldamisel.

6. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Ringkonnakohtu andmetel ei ole apellant tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu. Kuna TsMS

§ 150 lg 1 p 2 kohaselt kuuluks riigilõiv tagastamisele seetõttu, et apellatsioonkaebust ei võeta

menetlusse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda apellandile tähtaega puuduse

kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/