2-13-12703/31 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

(Kentmanni tn 13, Tallinn) 18. detsembril 2014

Tsiviilasja number

2-13-12703

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja

XXX vastuhagi XXXOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagi hind 6900,00 eurot, vastuhagi hind 8 619,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX),

lepinguline esindaja adv. Ott Saame

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX),

lepinguline esindaja adv. Taivo Saks

Kohtuistungi aeg

08. oktoober 2014

Resolutsioon

1. XXXOÜ hagi XXX vastu 6900 euro väljamõistmiseks

jätta rahuldamata

2. Rahuldada XXX vastuhagi XXXOÜ vastu osaliselt ja

välja mõista XXXOÜ-lt 219,76 (kakssada üheksateist eurot ja

76 senti) XXX kasuks

Menetluskulude jaotus

Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

1. Hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija sõlmisid 25. juunil 2012 töövõtulepingu nr 25062012

(edaspidi nimetatud leping 1), mille kohaselt hageja kohustus kostjale valmistama ja

paigaldama köögimööbli. Kostja kohustus mööbli valmistamise ja paigaldamise eest tasuma

kokku 13 300 eurot. 04. augustil 2012 sõlmisid samad pooled töövõtulepingu nr 04082012

(edaspidi nimetatud leping 2), mille kohaselt hageja kohustus kostjale valmistama mööblit,

kostja aga tasuma selle valmistamise ja paigaldamise eest kokku 4500 eurot. Hageja on oma

kohustused mõlema töövõtulepingu järgi täitnud, so valmistanud ja paigaldanud kokkulepitud

mööbli.

2. Kostja on oma lepingujärgsed kohustused tasu maksmiseks täitnud üksnes osaliselt. Kostja on

nimetatud lepingute alusel jätnud hagejale tasumata kokku 6900 eurot, lepingu 1 alusel on

tasumata 4650 eurot ja lepingu 2 alusel on tasumata 2250 eurot.

3. Kuna kõnealused töölepingud olid sõlmitud nii, et nende täitmiseks olid vältimatult vajalikud

tellija edasised juhised (st mööbli tegelikuks valmistamiseks olid lepingute sõlmimisel tellija

poolt antud andmed ebapiisavad ning hageja pidi töö käigus täiendavalt hankima ja ootama

tellija vastavaid juhiseid), ning kuna tellija sagedasti viivitas oma juhiste andmisega ja ka

muutis neid, oli hageja sunnitud lepingute täitmiseks tegema lisakulutusi summas ca 2000

eurot. Käesolevas hagis hageja lisakulutuste hüvitamist ei nõua. Eeltoodu alusel nõuab hageja

kostjalt võlgnevuse 6900 eurot tasumist.

Kostja vastuväited ja vastuhagi asjaolud

4. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle täies ulatuses rahuldamata jätta. Vastuhagis palus ta

mõista hagejalt välja kostja kasuks 7132,10 eurot.

5. Lepingu 1 kohaselt kohustus hageja valmistama oma materjalist, tarnima ja paigaldama

hiljemalt 24. augustiks 2012 mööbli ja sisustuse esemed vastavalt lepingu 1 lisas 1 toodud

kirjelduse ja nimekirjale. Hageja ei pidanud kinni kokkulepitud tähtajast, paigaldustööd lõpetati

15. novembril 2012, st kokkulepitust 83 päeva hiljem. Hageja väited täiendavate juhiste

andmise vajaduse kohta on arusaamatud ja paljasõnalised. Lepingu lisas olevatest joonistest on

näha, et tööde tellimus oli ammendavalt lepingus fikseeritud.

6. Materjalid, millest mööbel valmistati, ei vasta poolte poolt kokkulepitule. Eksitud on lepingu 1

lisa 1 punktide 2 – 10 vastu: 1) söögilaua töötasapinna plaat ei ole valmistatud 30-mm

niiskuskindlast MDF plaadist ja saare spooni paksus ei ole min 3-mm; köögi töötasapinnal

peab olema paksem kattekiht, et tagada selle kõrgem kvaliteet ja pikaajalisus. 3) suure

vannitoa, väikese vannitoa, sauna WC ja väikese WC, dušširuumi ja majapidamisruumi

mööbli, samuti ülemise garderoobi, alumise garderoobi ja esikukapi korpus ja riiulid ei ole

valmistatud niiskuskindlast 22-mm-st MDF plaadist vaid 16 mm PLP plaadist. Mööblit tellides

seadis kostja eesmärgiks kõnealustesse ruumidesse just niiskuskindlast materjalist mööbli

valmistamise, kuna tegemist on keskmiselt niiskemate ruumidega. Hageja oli sellest teadlik.

Niiskuskindla MDF plaadi kasutamine taganuks mööbli oluliselt kõrgema kvaliteedi ning

pikemaajalise kestvuse. Praegu kasutatud materjal on oluliselt odavam, mis muuhulgas juba ise

viitab selle madalamale kvaliteedile. Hageja poolt kasutaud materjali halvemat kvaliteeti

kinnitab ka asjaolu, et osa mööbli plaate on juba praeguseks saanud niiskuskahjustusi.

7. Kostja esitas koheselt suulise pretensiooni, kuid hageja tööde mittevastavusi ei kõrvaldanud.

Kostja tellitud ekspertiis tuvastas lisaks loetletule valmistatud mööblis hulganisti puudusi -

muuhulgas ei ole köögimööbli uksed valmistatud kvaliteetsest kuivatatud puidust. Puit, millest

uksed on valmistatud kuivab endiselt edasi ja sellest tingituna on märkimisväärselt kahanenud.

Laiemate uste kilbid on käesolevaks hetkeks ca 30 mm kahanenud, kitsamad vähem. Uksed ise

on oluliselt (kuni 10 mm) kitsamaks kuivanud ja kui uksed on kinni, siis võib kahe ukse vahelt

vaadata, mis kapis sees on. Uksed on kuivanud kõveraks, viilungi liitekohtadest on puidu

kuivamise tagajärjel värvimata puit nähtavale ilmunud. Viilungi tapid on lahti kuivanud,

mõnele uksele on ka praod sisse kuivanud. Kokku on köögimööblil 36 ukse ja sahtli kilpi, mis

tuleb parandada või täielikult välja vahetada. Lisaks olid kaks avaga mööblikilpi kinnitatud

ainult kahepoolselt kleepuva lindiga – puidu kuivamise tagajärjel ei pidanud kleeplint vastu

ning kilp kukkus eest ära vigastades tammepuidust põrandat. Mööbli valmistamisel kasutatud

materjalid on kokkulepitust oluliselt odavamad.

8. Lepingu 2 järgi kohustus hageja valmistama oma materjalist, tarnima ja paigaldama hiljemalt

15. septembriks 2012 lastetoa mööbli ja sisustuse esemed vastavalt lepingu 2 lisas 1 toodud

kirjelduse ja nimekirjale. Ka selle lepingu täitmisel ei pidanud hageja kinni kokkulepitud

tähtajast, paigaldustööd lõpetati 28. novembril 2012, kokkulepitust 74 päeva hiljem. Sarnaselt

esimesele lepingule ei olnud ka selle lepingu täitmisel kostjal vaja mingeid täiendavaid juhiseid

anda, mis tööde valmimise edasi pidid lükkama. Tööde maht on fikseeritud ammendavalt

lepingu lisas 2.

9. Ka lepingu 2 täitmisel eksiti lisa 1 punktide 1 ja 2 vastu: 1) lapsetoa ja magamistoa mööbli

korpused ei ole valmistatud 22-mm-st MDF plaadist vaid 16-mm PLP plaadist, mis on oluliselt

odavama klassi materjal. Kostja soovis paksema materjali - MDF-i, kasutamist, kuna selle

välimus vastab kaasaegsele sisekujunduse trendile ning on ka oluliselt vastupidavam. Õhemast

PLP materjalist valmistatud mööbel jätab arhailise ja odava mulje ning on vähem vastupidav.

Seetõttu ei vasta tarnitud tooted kokkulepitud kvaliteedile; 2) voodi päise ja otsa kangas oli

üldse paigaldamata jäetud; 3) lapsetoa voodi madratsi kandev pruss on läbi kaardunud ja

voodialune sahtel ei ole avatav. Kostja esitas koheselt pretensiooni puuduste kohta, kuid hageja

neid ei kõrvaldanud. Kostja keeldus kuni ilmnenud puuduste kõrvaldamiseni omapoolse

kohustuse täitmisest, kuna hageja käitumine lepingu täitmisega viivitamisel ja passiivne

suhtumine andsid talle alust arvata, et hageja ei kavatsegi oma praaki parandada. Kostjale jääb

hagis esitatud nõue viimase osamakse saamiseks arusaamatuks seetõttu, et mõlema vaidluse all

oleva lepingu punktis 5.13 leppisid pooled kokku viimane lepingujärgse makse tasumises peale

hageja poolt kostjale garantiikirja esitamisest. Kuni käesoleva ajani ei ole hageja kostjale

garantiikirja esitanud. Sellest tulenevalt ei ole ka lepingu viimane osamakse sissenõutavaks

muutunud. Töid ei ole käesoleva ajani tellijale üle antud. Hageja esindaja pöördus kostja poole

esmakordselt 18. detsembril 2012, et tööde üleandmine – vastuvõtmine kirjalikult ära

fikseerida. Kuna samasse akti oli kirjutatud ka tööde kvaliteeti puudutavad kinnitused, millega

kostja ei nõustunud ning millest ta oli hagejale mitmel korral teada andnud, saatis kostja

esindaja sellele omapoolse vastuse 20. detsembril 2012, kus avaldas valmisolekut olukorra

fikseerimiseks tema märkusi arvestades.

10. Kostja esitas hagejale lepingu rikkumise tõttu nõude leppetrahvi tasumiseks 31.01.2013.

Mõlema lepingu leppetrahvi summa moodustas kokku 6340 eurot, millest 4490 eurot on

lepingu 1 ja 1850 eurot lepingu 2 järgne leppetrahv. Leppetrahv on hageja poolt tasumata.

Hageja kostja määratud täiendavatel tähtaegadel töö puudusi ei parandanud. Kostja pidi ise

organiseerima voodi päise ja otsa kanga paigaldamise. Kanga maksumus oli 220 eurot ja

sadulsepatööd 250 eurot, materjal ja töö kokku 470 eurot.

11. Kostja ei pidanud mõistlikuks nõuda hagejalt kogu mööbli vahetamist, kuid kuna talle

valmistati mööbel oluliselt halvama kvaliteediga materjalist, siis alandas ta lepinguga 1 seotud

hinda 30 % võrra, 13 300 eurose lepingu uueks hinnaks sai 9310 eurot ja lepinguga 2 seotud

hinda 20 % ja voodipäise ja -otsa kanga paigalduse maksumuse võrra (so 470 eurot), 4500

eurose lepingu uueks hinnaks kujunes 3 130 eurot. Hageja ei ole hinna alandamise avaldusele

vastu vaielnud.

12. 13.02.2013 avaldusega tasaarvestas kostja hageja ja kostja vahelised vastastikused rahalised

kohustused – leppetrahvi ja hinna alandamisest tuleneva hinnavahe. Kostja poolt oli

tasaarvestuse tegemise ajal tasumata hagejale 6900 eurot. Kostja nõuded hageja vastu

moodustasid: - leppetrahv 6340 eurot, hinna alandamine ja kanga paigaldus 5360 eurot, kokku

seega 11 700 eurot. Peale tasaarvestust jäi kostja nõudeks 4800 eurot. Nimetatud summa

arvutamisel ei võetud arvesse kokkukuivanud uste parandamise või asendamise kulusid, lapse

voodi parandamise kulusid, põrandale kukkunud uksekilbist põhjustatud kahju hüvitist jms.

XXXOÜ poolt koostatud hinnapakkumise järgi on köögimööblile uute uste valmistamise kulud

3319,1 eurot. Lapsetoa mööblil esinevate defektide kõrvaldamise hind on kostja hinnangul

orienteeruvalt 500 eurot. Sellest tulenevalt kujuneb kostja vastuhagi suuruseks hagi esitamisel

8619,1 eurot.

13. 26.augusti 2013 nõude täpsustuse kohaselt oli kostja vastunõue järgmine: - leppetrahvi nõue –

6340 eurot, hinna alandamisest tulenev nõue 3485 eurot, kapiuste parandamine 3319,1 eurot;

lapsetoa voodi parandamine 420 eurot; voodiotsale riide paigaldamine 468 eurot, kokku seega

14 032,1 eurot. Sellest 6900 eurot on kostja tasaarvestanud tema poolt lepingu alusel

tasumisele kuulunud summaga, misjärel jäi kostja poolt enam tasutud summa suuruseks ning

sellest tulenevalt ka uueks nõude suuruseks 14 032,1 – 6900 = 7132,1 eurot.

Hageja vastuväited vastuhagile

14. Hageja ei nõustu vastuhagiga ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastuväidete kohaselt

olid töövõtulepingud sõlmitud nii, et nende tegelikuks täitmiseks olid vältimatult vajalikud

kostja kui tellija täiendavad juhised ning et just juhiste andmisega viivitamine, samuti juhiste

muutmine ja ebaselgus, põhjustasid võrreldes esialgselt plaanituga lepingute täitmise viibimise.

Töövõtulepingu nr 04082012 lisast ja joonistelt on näha, et lepingu sõlmimise hetkel ei olnud

kostjal veel lõplikult selge, mida ta soovib, paljude positsioonide juures on märkus

„täpsustame“ ning lisatud on näidispildid, millele on juures selgitus. Maht, mille ulatuses

lepingute täitmine sõltus täiendavatest juhistest, oli märkimisväärne. Kostjapoolne juhiste

andmisega viivitamine takistas tööde tegemist olulisel määral.

15. Hageja ei nõustu, et mööblil olid kostja märgitud puudused ja defektid. Hageja möönab, et

mõnede uste puhul ilmnes vajadus garantiitööde tegemiseks, kuid kuna kostja seadis tööde

tegemiseks ebamõistlikud eeltingimused, siis on need tööd tegemata. Kostjale oli teada

hiljemalt augustis 2012, et mitte igal pool, kus esialgselt plaanis, pole MDF ning kostja oli

sellega nõus. Kostjaga kooskõlastati ka materjalide paksuste erinevused ning voodi päise ja

otsa kanga leidmine ja paigaldamine jäid kostja enda ülesandeks. Niiskuskahjustused, mille

tekkimist

seostab

kostja

materjali

väidetava

"halvema

kvaliteediga",

on

kostja

menetlusdokumendis selgitamata ja tõendamata, seega ei saa neid ka siinkohal väga täpselt

käsitleda. Eelduslikult on tegemist nendesamade niiskuskahjustustega, mis tekkisid siis, kui

kostja tellitud torumees käis objektil torusid ühendamas ja ujutas objekti üle, vett oli loikudena

ka kappides.

16. Kostja väited, et ta esitas hagejale koheselt suulise pretensiooni, ei vasta tõele. Kostja ei ole

hagejale mingeid pretensioone esitanud enne, kui hageja hakkas soovima tööde üleandmise-

vastuvõtmise vormistamist ja seni maksmata tasu ära maksmist. Pretensioon on esitatud alles

24. jaanuaril 2013.a. Seejuures on oluline, et MDF-i osalisest asendamisest PLP-ga teadis

kostja juba augustis 2012. Seega on jaanuaris 2013 esitatud vastavasisuline pretensioon esitatud

ilmselgelt liiga hilja.

17. Kuigi pooled ei ole vormistanud kirjalikku tööde üleandmis-vastuvõtmisakti, on hageja

seisukohal, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Lepingute kohaselt (pp 5.1.3.)

pidi viimase 30% maksmine toimuma 14 päeva jooksul peale garantiikirja väljastamist. Samas

näitab arvestus, et kostjal on hagejale tasumata esimesest lepingust 35%, teisest aga 50%, mitte

viidatud 30%. Koos üleandmis-vastuvõtmisakti projekti edastamisega esitas hageja esindaja

18.detsembri 2012 e-kirjaga kostjale garantiikirja projekti, paludes e-kirjas kostja tagasisidet

selles osas, kuidas korraldada mh. garantiikirja vormistamine. Kostja sellele ei vastanud.

18. Leppetrahvi nõudmine ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi

rikkunud, seega ei ole asjakohane kostja arutelu täiendava tähtaja andmise osas. Hinna

alandamine ei ole õigustatud, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud, mööbel on kas nõutava

kvaliteediga või on puudused kõrvaldatavad garantiitööde korras. Seega ei ole hinna

alandamise materiaalsed eeldused täidetud. Hinna alandamise avaldus läheb vastuollu ka kostja

väitega, et tööd ei ole vastu võetud. Tööde vastuvõtmine on hinna alandamise üks eeldustest.

Kostja tasaarvestus hageja nõuetega ei ole kehtiv, kuna kostjal ei ole nõudeid, millega

tasaarvestust teha.

Kohtuotsuse põhjendused

19. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

• pooled sõlmisid 25. juunil 2012 lepingu 1, mille kohaselt kohustus hageja kostjale

valmistama ja paigaldama köögimööbli, söögilaua, suure vannitoa mööbli, väikese vannitoa

mööbli, sauna WC, dušširuumi, majapidamisruumi, ülemise garderoobi, alumise

garderoobi, esikukapi (leping 1),

• lepingu 1 hind oli 13 300 eurot, tööde lõpptähtaeg oli 24.08.2012 ja mööbli paigaldamine

pidi toimuma 21.08.-24.08.2012,

• pooled sõlmisid 04. augustil 2012 lepingu 2, mille kohaselt kohustus kostja valmistama ja

paigaldama lapsetoa ja magamistoa mööbli,

• lepingu 2 hind oli 4500 eurot, tööde lõpptähtaeg oli 15.09.2012 ja mööbli paigaldamine pidi

toimuma 13.09.-15.09.2012,

• lepinguid ei täidetud ettenähtud tähtaegadel, leping 1 täideti 15.11.2012 ja leping 2 täideti

28.11.2012, lepingud on kehtivad ja kostja on faktiliselt tööd vastu võtnud,

• kostja on lepingute alusel jätnud hagejale tasumata kokku 6900 eurot, lepingu 1 alusel on

tasumata 4650 eurot ja lepingu 2 alusel on tasumata 2250 eurot.

20. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle:

• kas valmistatud mööbel on puudustega,

• kas kostjal on õigus hinda alandada ja kui on siis, millisel määral,

• kas kostjal on õigus nõuda kapiuste ja lapsetoa voodi parandamise ning voodiotsa

paigaldamise kulutuste hüvitamist,

• kas kostjal on õigus nõuda leppetrahvi ja teostada tasaarvestust.

21. VÕS § 76 lg 1-3 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse

täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3 ja 5 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja: nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja alandada hinda.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

22. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest

tasu.

Kohus

on

seisukohal,

et

poolte

vahelised

lepingud

on

oma

olemuselt

tarbijatöövõtulepingud VÕS § 635 lg 4 mõttes, kuna hageja kohustus majandus- või

kutsetegevuses tegutseva töövõtjana tootma tarbijast kostjale mööbli. VÕS § 642 lg-te 2 ja 3

kohaselt vastutab töövõtja tarbijatöövõtu puhul töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale, tarbijatöövõtu puhul

eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele

mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või

puuduse olemusega. Töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis

tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui

mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

23. Lepingute 1 ja 2 alusel valmistatava mööbli ja materjalide kirjeldused olid kokku lepitud

lepingute lisades 1 (I kd, lk 10-12, 25-26), millele lisandusid fotod ja märkmed mööbli

mõõtude kohta (I kd, lk 13-21, 24-29). Lepingute punktidest 10.1 nähtuvalt leppisid pooled

kokku, et lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema lepingupoole

poolt allakirjutamise momendist või poolte kirjalikult määratud tähtajal. Seega sai lepinguid

muuta üksnes kirjalikult. TsÜS § 77 lg 3 kohaselt saab poolte kokkuleppega ettenähtud vormis

tehtud tehingut muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Samas ei

vaidle pooled selle üle, et hageja lepingu 2 täitmisel voodipäist ei valmistanud ja kostja tellis

selle kolmandalt isikult (Marko Saarup arve nr 30 10.11.2012, I kd, lk 189). Kuna pooled ei

sõlminud lepingute muudatusi kirjalikult, lepingute muutmise tahet ei nähtu e-kirjadest (I kd, lk

109-151, 174-186) ning kostja esitas pärast puudustega töö vastuvõtmist hagejale hinna

alandamise avalduse (I kd, lk 72-76), siis asub kohus seisukohale, et hagejal tuli sõlmitud

lepingud täita lepingu lisades märgitud mahus ja kasutada kokkulepitud materjale, sealhulgas

tuli voodi valmistada koos päisega. Kohus on seisukohal, et hageja väidetud lepingute

muudatused, nii kokkulepitust erinevate materjalide või ka detailide valmistamise osas, oleksid

toonud kaasa lepingute hinna vähendamise, kuna hageja kasutas mööbli valmistamisel

odavamaid materjale, kui kokku lepiti ja jättis voodi päise tegemata. Kirjavahetusest nähtuvalt

ei ole pooled arutanud lepingute hinna muutmist. Lepingutes kokkulepitust erinevate tööde

vastuvõtmisega nõustumist, ei saa pidada nõustumiseks lepingute muutmiseks. Hinna

alandamine eeldabki puudustega töö vastuvõtmist. Hageja väide, et pooled muutsid lepingut

korduvalt, kuna muutusid kostja nõuded mööblile ja hageja arvestas nendega, ei ole kohtu

arvates asjakohane, sest lepingute lisadest 1 nähtuvalt pididki pooled paljude detailide osas

lisas 1 märgitut täpsustama (I kd, lk 10-12, 25-26).

24. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi, Nora Kasema Ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiaktis nr

131, läbi viidud 17.02.2013 – 08.03.2013, toodud hinnanguga (I kd, lk 54-56) ja kohtu

08.05.2014 määratud Nora Kasema Ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiaktis nr 404, 28.05.2014-

07.07.2014, toodud hinnanguga on tõendatud, et hageja lepingu 1 alusel valmistatud mööblil

olid 17.02.2013 ülevaatuse hetke seisuga järgmised puudused: köögimööbli fassaadidetailide

kokkukuivamine, nihked ja deformatsioonid ning pragunemisjäljed fassaadide paneelides,

lepingu tingimustele mittevastavate materjalide kasutamine. 03.07.2014 ülevaatusel tuvastas

ekspert lisaks eelmärgitule sulgusmehhanismide mittevastavuse lepingu tingimustele, st

Tandembox asemel olid paigaldatud Häfele mehhanismid. Hageja lepingu 2 alusel valmistatud

mööblil olid järgmised puudused: lepingu tingimustele mittevastavate materjalide kasutamine,

mis ei olnud kliendiga eraldi kooskõlastatud. See mittevastavus tekkis mööbli valmistamisel ja

oli olemas kliendile mööbli üleandmise/paigaldamise hetkel: lapsetoa voodiääre deformatsioon,

mis takistab pesukasti otstarbekohast kasutamist. Defekt võis tekkida ka mõni aeg hiljem pärast

paigaldamist.

25. Hageja valmistatud mööblil puuduste olemasolu, tõendavad ka poolte e-kirjavahetus (I kd, lk

148-151), kostja pretensioon (I kd, lk 66-69) ja hinna alandamise, kahju hüvitamise nõue ja

tasaarvestuse avaldus (I kd, lk 72-76).

26. Tulenevalt VÕS § 642 lg 2 saab eeldada, et eelnimetatud mittevastavused lepingutingimustele

olid olemas töö üleandmise ajal, kuna puudused ilmnesid vähem kui 6 kuu jooksul töö tarbijale

üleandmisest. Antud asjaolu tõendavad ka eksperdi hinnangu järelduste punktid b ja e, milles

on märgitud, et puudused tingis mittevastavate materjalide kasutamine. Ka muud puudused –

lepingule mittevastavate plaatide ja mehhanismide kasutamine, pidi olemas olema mööbli

valmistamise ja kostjale üleandmise ajal. VÕS § 645 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib tellija

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja

selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele

mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või töövõtja teadis või

pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest. Hageja pidi majandus- ja kutsetegevuses

tegutseva mööbli valmistajana teadma, et kasutades tellimuse täitmiseks lepingule

mittevastavat materjali (MDF asemel PLP, samuti kuivatamata puitu) ja jättes osa tööst

lõpetamata (voodipäis paigaldamata) rikub ta poolte vahelist lepingut.

27. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta

alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase

täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused

määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa

täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Riigikohtu

lahendis 3-2-1-126 -13 p 9 on asunud kohus seisukohale, et „VÕS § 112 lg 3 sätestab, et hinda

alandama õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma,

võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist VÕS § 189 lg-s 1 ja § 191 lg-

s 1 sätestatu kohaselt. Seega võis kostja iseenesest kasutada hinna alandamisest tulenevat

tagasinõuet hageja nõude tasaarvestamiseks. Seadus ei näe ette hinna alandamise õiguse

kasutamiseks tähtaega. Kuna seadusandja on seda niimoodi tahtnudki reguleerida, ei ole

tegemist seaduselüngaga. Kuna seaduselünka ei esine, siis ei ole alust kohaldada analoogia

korras VÕS § 118 lg-t 1“.

28. Kostja võttis lepingute mittekohase täitmise faktiliselt vastu asudes hageja valmistatud mööblit

kasutama, mida tõendavad ekspertiisiaktile lisatud fotod (II kd, lk 77-82) ja esitas hagejale

hinna alandamise avalduse 13.veebruaril 2013. Hinna alandamise avalduse esitamisele ei ole

seaduses ette nähtud ajalist piirangut, Riigikohtu seisukohast tuleneb, et hinna alandamise

avalduse tegemisele ei saa kohaldada analoogia korras VÕS § 118 lg-t 1. Järelikult saab asuda

seisukohale, et kostja on hinna alandamise avalduse teinud õigeaegselt. Asjaolu, et pooled ei

ole allkirjastanud tööde üleandmise - vastuvõtmise akti, ei muuda tegelikku olukorda. Antud

juhul on kostja vastuväide, et ta ei ole töid vastu võtnud ka asjakohatu, kuna hinna alandamine

eeldab mittekohase töö vastuvõtmist.

29. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-85-13 p-des 10-14 asunud seisukohale, et hinna alandamise

eeldused on täidetud, kui müügileping kehtib, müüja täitis oma kohustuse mittekohaselt (andis

üle lepingutingimustele mittevastava s.o puudusega asja), ta vastutab asja puuduse eest ega ole

puudust kõrvaldanud (ka Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p-d

18 ja 19). Hinda saab VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi alandada võrdeliselt kohustuse

mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seda saab Riigikohtu

pikaajalise praktika järgi (vt nt Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-

11, p 23) väljendada järgmise valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos

puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme

väärtus ilma puudusteta“.

30. Kohus on seisukohal, et kostja hinna alandamise arvestus vastuhagi nõude täpsustuses (II kd lk

170) ei vasta VÕS § 112 lg 1 sätestatule ja eelpool viidatud Riigikohtu lahendites toodud

selgitustele, eelkõige ei saa võtta arvesse mööbli valmistamise hindasid käesoleval ajal,

vastavalt XXX hinnapakkumistele 14.08.2013 (II kd, lk 187, 188). Seoses ekspertiisi

läbiviimisega ei ole põhjendatud tuletada puudustega mööbli väärtust ka sõltuvalt parandamise

kuludest, kuna eksperthinnang on kohtu arvates täpsem ja põhineb vaidlusaluse mööbli

puuduste hindamisel.

31. Lepingu 1 punkti 4.1 kohaselt oli kokkulepitud mööbli hind 13 300 eurot, mis sisaldas lepingu

lisas 1 loetletud materjalide maksumust, transporti ning paigaldamist. Eksperdi järelduste

punkti a kohaselt oli lepingu 1 alusel valmistatud mööbli hind ilma puudusteta 13 300 eurot ja c

kohaselt oli puudusega mööbli hind 7616,01 eurot. Et lepingus kokkulepitud töö hind ja töö

väärtus ilma puudusteta langevad kokku, siis on lepingu 1 alandatud hinnaks 7616,01 eurot.

Kuna hagiavalduse kohaselt jättis kostja lepingu 1 alusel tasumata 4650 eurot, siis järelikult

tasus ta (13 300-4650) lepingu 1 alusel 8650, seega 1033,99 eurot enam (8650-7616,01), kui oli

puudustega mööbli väärtus. Seega on kostjal õigus VÕS § 189 lg-s 1 ja § 191 lg-s 1 sätestatu

kohaselt nõuda ülemäära makstu tagastamist.

32. Lepingu 2 punkti 4.1 kohaselt oli kokkulepitud mööbli hind 4500 eurot, mis sisaldas lepingu

lisas 1 loetletud materjalide maksumust, transporti ning paigaldamist. Eksperdi järelduste

punktidest g ja h nähtuvalt oli puudusteta mööbli hind (ilma voodi päiseta) 4032 eurot ja sama

mööbli (ilma voodi päiseta) hind puudustega 3641,55 eurot. Seega on alandatud hinnaks

4064,23 eurot (3641,55 x 4500 : 4032). Hagiavalduse kohaselt on kostjal lepingu 2 alusel

tasumata 2250 eurot, millest saab järeldada, et ta tasus hagejale (4064,23-2250) 2250 eurot.

Järelikult tuleb kostjal tasuda hagejale lepingu 2 alusel täiendavalt 1814,23 eurot.

33. Eeltoodud tõenditest kogumis asub kohus seisukohale, et hinna alandamise eeldused on

täidetud ning vastuhagi nõue alandada lepingute 1 ja 2 järgset hinda, kuulub rahuldamisele

vastavalt kohtu eelpool tehtud arvestustele. Lepingute hinna alandamisel VÕS § 112 lg 1 alusel

ei oma tähtsust poolte esile toodud asjaolud lepingute täitmisega viivitamise kohta, mistõttu

jätab kohus need siinkohal tähelepanuta.

34. Vastuhagi nõude täpsustuses nõuab kostja hagejalt lisaks hinna alandamisele ka kapiuste

parandamise kulude hüvitamist 3319,1 eurot, lapsetoa voodi parandamise kulutuste hüvitamist

420 eurot ja voodiotsa paigaldamise kulutuste hüvitamist 468 eurot.

35. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hinna alandamise

nõue välistab VÕS § 646 lg 1 sätestatud täitmise või 115 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise

nõude juhul, kui need on suunatud sarnasele huvile s.t õigustatud isikul on õigus valida, kas

nõuda puudustega töö parandamist, uue töö tegemist või alandada puudustega töö hinda. Kuna

kostja võttis puudustega töö vastu, tegi hagejale hinna alandamise avalduse ning kohus

tuvastas, et hinna alandamise eeldused on täidetud, mistõttu rahuldas osaliselt hinna alandamise

nõude, siis ei saa kostja nõuda enam sama töö parandamise kulutusi, kuna rikkumine on juba

heastatud lepingus kokkulepitud ja alandatud hinna vahega. Järelikult tuleb kostja nõuded

kapiuste parandamise kulutustele 3319,1 eurot, lapsetoa voodi parandamise kulutustele 420

eurot ja voodiotsa paigaldamise kulutuste hüvitamisele 468 eurot, jätta rahuldamata.

36. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt leppetrahvi kokku 6340 eurot. Kostja leppetrahvi nõue

koosneb kahest osast: 1) leppetrahv vastavalt lepingute punktidele 7.5 mõlema lepingu järgi

500 eurot selle eest, et hageja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud puudusi, 2) leppetrahv lepingute

punktide 8.2. alusel tööde üleandmisega hilinemise eest.

37. Lepingute punktid 7.5 sätestavad, et töövõtja kohustub garantiiperioodi ajal ilmnenud defektist

teada saamise päevast kolme päeva jooksul defekti üle vaatama ja kahe nädala jooksul defekti

likvideerima. Mittereageerimisel kohustub töövõtja tellijale kõik defekti likvideerimisega

kaasnevad kulud kompenseerima ja lisaks tasuma leppetrahvi 500 eurot. Kohus on seisukohal,

et leppetrahvi nõue lepingu punktide 7.5 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

38. Kohus tuvastas eelpool, et kostja võttis töö vastu ja alandas lepingute hinda. Poolte e-

kirjavahetuse (I kd, lk 148-151), kostja pretensiooni (I kd, lk 66-69) ning hinna alandamise,

kahju hüvitamise nõude ja tasaarvestuse avaldusega (I kd, lk 72-76) on tõendatud, et kostja

teavitas hagejat valmistatud mööbli puudustest ja andis korduvalt tähtaegu puuduste

kõrvaldamiseks. Vaidlus puudub, et hageja mööbli puudusi ei kõrvaldanud. Siinjuures on

asjakohatu hageja väide, et kostja põhjustas viivituse lepingute täitmisel, kuna antud leppetrahv

puudutab töö puuduste kõrvaldamist pärast töö vastuvõtmist, millele viitab punktis 7.5

defektidest teavitamine garantiiperioodil, so perioodil pärast tööde vastuvõtmist. Järelikult

tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista leppetrahv 1000 eurot.

39. Lepingute punktid 8.2 sätestasid, et tellijal on õigus nõuda viiviseid töövõtja poolse lepingu

tähtajast mittekinnipidamise korral 1% lepingu hinnast päevas, kuid mitte rohkem, kui 30%

lepingu hinnast. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi nõue lepingute punktide 8.2. alusel tööde

üleandmisega hilinemise eest tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.

40. Lepingu 1 täitmise tähtajaks oli 24. august 2012 ja lepingu 2 täitmise tähtajaks oli 15.

september 2012. Seega sai kostja lepingute rikkumistest teada hiljemalt vastavalt 24. augustil ja

15. septembril 2012. Kostja esitas hagejale leppetrahvi nõude 24. jaanuaril 2013, seega viis

kuud peale seda, kui ta sai teada esimese töövõtulepingu järgse tähtaja ületamisest ning 4 kuud

ja 9 päeva peale seda, kui ta sai teada teise töövõtulepingu järgse tähtaja ületamisest. VÕS §

159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja

jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi

nõuab. Kohus on seisukohal, et antud juhul on leppetrahvi nõude esitamise mõistlikuks

tähtajaks kaks kuud, sest tarbijast tellijale on antud VÕS § 644 lg 1 viimase lause kohaselt töö

lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks aega kaks kuud. Sama aja jooksul peaks

olema tellijale selge ka see, kas ta soovib kohaldada töövõtja suhtes lepingute rikkumise pärast

leppetrahvi. Eelneva tõttu asub kohus seisukohale, et kostja on tulenevalt VÕS § 159 lg 2

kaotanud õiguse leppetrahvi nõudmiseks, kuna ta ei esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja s.o

kahe kuu jooksul.

41. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib

kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus

oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis

tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus

avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2 järgi lõppeb kohustus tasaarvestuse

tulemusel.

42. Kostja esitas 13.veebruaril 2013 hagejale tasaarvestuse avalduse, milles ta märkis, et

tasaarvestab oma hinna alandamisest ja leppetrahvi nõudest tuleneva nõude hageja lepingust

tuleneva nõudega. Kohus tuvastas eelpool, et kostjal tuleb lepingu 2 alusel hagejale täiendavalt

tasuda 1814,23 eurot ning tal on õigus nõuda tagasi lepingu 1 alusel 1033,99 eurot. Samuti on

kostjal hageja vastu lepingutest tulenev leppetrahvi 1000 euro nõue. Seega tuleb pärast

tasaarvestust jätta hageja hagi 6900 euro nõudes rahuldamata, kuna see on tervikuna kaetud

kostja nõudega ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 219,76 eurot.

Menetluskulude jaotus

43. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kuna kohus jättis hagi täielikult rahuldamata ja rahuldas vastuhagi üksnes 2,5% ulatuses, siis

peab kohus mõistlikuks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/