3-14-50290/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50290

Haldusasi OÜ Green Partners kaebus Maksuja Tolliameti 06.02.2014 otsuse nr 6-1/1949-4 tühistamiseks ja kaebaja vaide sisuliseks läbivaatamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja Green Partners OÜ esindaja Diana Rints vastustaja Maksuja Tolliamet esindaja Janar Kivirand

RESOLUTSIOON

1. Jätta Green Partners OÜ kaebus täielikult rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 17.12.2014. a, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. Maksuja Tolliamet (edaspidi ka MTA või vastustaja või maksuhaldur) koostas Green Partners OÜ-le (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja või äriühing) kui BaltEst General OÜ õigusjärglasele 17.06.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/6410-28 (edaspidi Maksuotsus) /tl 47-60/, mille saatis tähtsaadetisena äriühingu äriregistris märgitud aadressile (Paldiski mnt 25, 10612 TALLINN). Postiasutusel ei õnnestunud saadetist äriühingule kohapeal ja vahetult kätte anda, mistõttu ta jättis äriühingu postkasti teate tähtsaadetise saabumise kohta. Kuna Green Partners OÜ saadetise saabumise kohta jäetud teatele ei reageerinud ehk saadetist postiasutusest välja ei nõudnud, tagastati saadetis maksuhaldurile hoiutähtaja möödumisel /tl 61-63/.

2. Green Partners OÜ esitas 16.01.2014 e-kirja teel vaide mitmetele Maksuotsusega seonduvatele toimingutele, märkides vaides ka seda, et ta sai Maksuotsuse (faktiliselt) kätte 08.01.2014 /tl 64-67/.

3. MTA saatis kaebajale 22.01.2014 teate nr 6-1/1949-2 vaides esinevate puuduste kohta, kus märkis muu hulgas seda, et menetlustoimingud tuleb vaidlustada koos samas menetluses tehtud haldusaktiga (käesoleval juhul Maksuotsusega), ent vaie selgesõnalist Maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõuet ei sisalda. Samuti juhtis MTA tähelepanu sellele, et AS Eesti Post veebilehelt nähtuvalt ja järelduvalt - postisaadetise nr RR231079111EE teekonna jälgimise otsing – jäeti teade tähtkirja saabumise kohta äriühingu aadressil asuvasse postkasti 19.06.2013 ning koosmõjus maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 531 lg 4 teise lausega (varem MKS 54 lg 6) tuleb Maksuotsus lugeda kättetoimetatuks 19.06.2013. Vaide esitamise 30-päevaliseks tähtajaks oli seega 19.07.2013, ent vaiet alles 16.01.2014 ehk ca tähtajast pool aastat hiljem esitades on vaidetähtaega oluliselt ületatud ning vaie on võimalik menetlusse võtta vaid tähtaja ületamise mõjuvate põhjuste esitamisel vaidetähtaja ennistamise teel. MTA palus puudused kõrvaldada ja esitada tähtaja ennistamise taotlus 10 päeva jooksul teate kättetoimetamisest /tl 68-69/.

4. 22.01.2013 esitas Green Partners OÜ e-kirja teel (uue) vaide, mis sisaldas nõuet ja põhjendusi Maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks, samuti selgitust, miks tuleb vaie lugeda esitatuks tähtaegselt (Maksuotsus toimetati äriühingule kätte 09.01.2014). Alternatiivselt esitas äriühing tähtaja ennistamise taotluse, põhjendades taotlust sellega, et kuna äriühing ei olnud saanud ühtegi teatist Maksuotsuse tegemise kohta, ei olnud ta selle tegemisest varem teadlik /tl 71-81/.

5. 03.02.2014 esitas Green Partners OÜ MTA-le dokumendi „Vaide puuduste kõrvaldamine“, milles muu hulgas palus võimaldada esitada täpsustav informatsioon pärast MTA-lt täpsustuse saamist /tl 70/.

6. MTA leidis, et nimetatud vaideid (koos vastusega puuduste kõrvaldamise teatele) on võimalik ja otstarbekas vaadelda ühe vaidena, st vaidena, mis on esitatud nii menetlusõiguslike kui materiaalõiguslike rikkumiste tõttu Maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks, ning tegi 06.02.2014 otsuse nr 6-1/1949-4 vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmise ja vaide tagastamise kohta (edaspidi ka kaevatud otsus), vaide esitamise tähtaja ületamise tõttu ning toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ka vaideorganil vastava pädevuse puudumise tõttu /tl 6-8, 82-84/. 7. 10.03.2014 sai Tallinna halduskohus OÜ Green Partners kaebuse MTA 06.02.2014 otsuse nr 6-1/1949-4 tühistamiseks täies ulatuses ja kaebaja vaide sisuliseks läbivaatamiseks kohustamiseks /tl 1-5/. 8. 12.03.2014 edastas kaebaja kohtule kaebuse täienduse, paludes lisaks kaevatud otsuse tühistamisele ja kaebaja vaide sisuliseks läbivaatamiseks kohustamisele tuvastada ka MTA toimingute õigusvastasus /tl 15-17/.

9. 27.05.2014 määrusega halduskohus võttis menetlusse OÜ Green Partners kaebuse MTA 06.02.2014 otsuse nr 6-1/1949-4 tühistamiseks ja kaebaja vaide sisuliseks läbivaatamiseks kohustamiseks ning tagastas kaebuse läbivaatamatult MTA toimingute - Maksuotsuse tegemisel ja maksumenetluse läbiviimisel - õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud nõude osas /tl 30-32/.

10. 16.06.2014 esitas MTA kohtule oma kirjaliku seletuse (vastuse) kaebusele /tl 42-46/.

11. 26.06.2014 määrusega halduskohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 115/. Pooled neile täiendavate selgituste esitamiseks antud tähtajal midagi täiendavat kohtule ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja OÜ Green Partners märgib, et MTA on väidetavalt koostanud 17.06.2013 Maksuotsuse, saatnud selle tähtkirjana maksukohustuslase registrijärgsele aadressile ning väidetavalt olevat jäetud teade tähtkirja saabumise kohta äriühingu aadressil asuvasse postkasti, mistõttu MTA seisukoha kohaselt on Maksuotsus kätte toimetatud juba suvel 2013. Reaalselt selliseid toiminguid tehtud ei ole ning reaalselt sai OÜ Green Partners Maksuotsuse kätte alles 2014 jaanuarikuus, mil see saadeti MTA poolt OÜ Green Partners esindajale e-mailile.

Kuigi maksukohustuslane asus seisukohale, et ta ei ole ületanud MKS sätestatud vaide esitamiseks ettenähtud tähtaega, esitas ta siiski ka tähtaja ennistamise taotluse. 06.02.2014 koostas MTA kaevatava otsuse, millega otsustas jäta vaide esitamise tähtaeg ennistamata ja tagastada Green Partners OÜ vaie vaide esitamise tähtaja ületamise tõttu läbivaatamatult. Nimetatud toiming on kaebuse esitaja hinnangul ebaseaduslik ning alusetu on vaide tagastamine läbivaatamatult. Kaebaja ei ole ületanud vaide esitamisel MKS § 138 lg 1 vaide esitamiseks ettenähtud tähtaega.

Maksukohustuslane esitas vastuväite asjaolule, et väidetavalt on jäetud tähtkirja kohta väljastusteade maksukohustuslase registrijärgsele aadressil asuvasse postkasti 19.06.2013. Maksukohustuslane oli veendunud, et Eesti Post ei ole asetanud tähtkirja teatist maksukohustuslase postkasti. Sellele vaatamata MTA asus siiski seisukohale, et vaie on esitatud tähtaega ületades ning seejuures jättis ka maksukohustuslase esitatud tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. MTA seisukoha kohaselt olevat saanud määravaks tähtaja kulgemise arvestamisel MKS § 53¹ lg 4.

Kaebaja ei vaidlegi vastu kohtute praktikale, mil äriühing peab hoolitsema tema registrijärgsel aadressil pidevalt posti vastuvõtmise eest, kuid antud juhul ei ole küsimus selles. Äriühingul asub kontor aadressil Paldiski mnt 25, Tallinn ning juhul kui tõepoolest kedagi ei pruugi olla kontoris just sel samal hetkel, mil postiljon soovib üle anda kirja, siis on äriühing hoolitsenud selle eest, et postkast oleks olemas ning kõik vajalikud postkasti asetatud teated jõuaksid ka reaalselt äriühinguni. Küll aga ilmselgelt ei ole Eesti Posti tegevus olnud korrektne.

Nimelt ei ole mitte ühtegi tähtkirja teatist asetatud Eesti Posti ega kellegi teise poolt OÜ Green Partners postkasti, nagu seda väidab MTA. Tõepoolest Eesti Post kodulehelt nähtuvalt justkui olevat asetatud tähtkirja teatis postkasti, kuid reaalselt seda toimingut tehtud ei ole. Võib küll uskumatu olla, kuid ei ole enam viimasel ajal üldse juhus, et Eesti Post töötajad ei täida oma ülesandeid korrektselt ning Eesti Post ei oma isegi ülevaadet sellest, millist tööd nende töötajad väidetavalt teevad. Nimelt teises kohtuasjas on MTA samuti tuginenud Eesti Post kodulehel kajastatud informatsioonile, justkui olevat tähtkirja teatis jäetud Eesti Post töötaja poolt OÜ Green Partners postkasti 05.12.2013, kuid Eesti Postile teostatud päringu kohaselt on Eesti Post ise kinnitanud, et konkreetse tähtkirja teatised on välja trükitud 06.12.2013 ning 16.12.2013, millest kumbagi ei ole kajastatud Eesti Post kodulehel.

Seega kuidas üleüldse on võimalik väita, et tähtkirja väljastusteated olid asetatud maksukohustuslase postkasti, kui seda polnud veel väljagi trükitud? Seega on täiesti absurdne ja ebaseaduslik tugineda väidetavalt tähtkirja jätmise faktile Eesti Posti kodulehele tuginevalt. Tegemist ei olnud mitte esmakordse väidetava eksimusega MTA poolt. Ka MTA poolt väidetavalt eelpool nimetatud tähtkirjana saadetud maksuotsus oli koostatud 03.12.2013, kuid on reaalselt allkirjastatud digitaalselt juba 02.12.2013 ehk siis allkirjastamine on toimunud üks päev enne seda, kui maksuotsus üleüldse olemaski oli! Seejuures MTA selle sama asja raames on saatnud maksukohustuslasele teatise 14.10.2013, millega kutsuti maksukohustuslast maksukohustuslase suhtes juba koostatud kontrollaktiga tutvuma tulla maksuhalduri ametiruumidesse ning siis saadeti maksukohustuslasele reaalselt postiga ka kontrollakt, mis olevat väidetavalt koostatud juba enne 14.10.2013 saatmist, kuid kandis koostamise kuupäev 22.10.2013.

Võib küll asuda seisukohale, et nimetatud faktide äratoomine on asjasse puutumatu, kuid nimetatud asjaolud konkreetselt näitavadki ja tõendavad oluliselt MTA suvalist käitumist, valeandmete esitamist ning väidetavate toimingute teostamise mittetähtaegsust ning MTA poolsete väidete alusetust ning paljasõnalisust. Kuivõrd OÜ Green Partners suhtes on koostatud sama perioodi 2009-2012 erinevaid revisjone ja üksikjuhtumi kontrolle, mis oluliselt oma olemuselt kattuvad ja rikuvad seejuures oluliselt korduva menetluse keelu printiipi, ei ole enam arusaadav, milliseid toiminguid väidetavalt üleüldse ja millal olevat tehtud.

OÜ Green Partners suhtes ilmselgelt 17.06.2013 Maksuotsust ei ole koostatud ning kindlasti mitte ei ole seda toimetatud kätte maksukohustuslasele nagu seda väidab MTA. Lisaks nimetatud väite lükkab ümber ka fakt, et kuivõrd OÜ Green Parnters suhtes väidetavalt 17.06.2013 koostatud Maksuotsus sisuliselt on OÜ-ga Green Partners ühendatud ettevõtte OÜ BaltEst General majandustehingutest tulenevate väidetavate maksuvõlgade omistamisega OÜ-le Green Partners, siis hiljemalt 17.06.2013 oleks pidanud OÜ BaltEst General olema kustutatud igast MTA andmebaasist (reaalselt OÜ BaltEst General kustutati juba septembris 2012), kui üks päev peale Maksuotsust on saadetud MTA poolt OÜ-le BaltEst General korraldus maksuvõla tasumiseks, mil korralduse koostamise kuupäevaks on märgitud 18.06.2013.

Seega on ka MTA enda toimingutega tõendatud, et reaalselt ei ole kunagi 17.06.2013 Maksuotsust koostatud, rääkimata selle kätte toimetamisest maksukohustuslasele. MTA ise kinnitab oma otsuses, et MTA sai teadlikuks täielikult asjaolust, et maksukohustuslane ei ole reaalselt Maksuotsust kätte saanud ega ole üleüldse teadlik sellise otsuse olemasolust, kuna Maksuotsus laekus MTA-le tagasi juba 2013 suvel, kuid sellele vaatamata ei võtnud MTA ette mitte midagi selleks, et teavitada maksukohustuslast Maksuotsusest ja tagamaks maksukohustuslasele reaalselt tema põhiseaduslikku õigust vaidlustada soovi korral tema suhtes haldusakt.

MTA oli teadlik väga hästi, millised on maksukohustuslase e-maili aadress ja telefoni numbrid, millelt alati MTA on soovi korral saanud ka maksukohustuslasega viivitamatult ühendust. Samuti oli MTA teadlik, et maksukohustuslasel on esindaja, kelle volitus oli esitatud MTA-le juba ammu ning kelle andmed on MTA-l olemas. Sellele vaatamata MTA ootas pahatahtlikult nö tähtaja kukkumist, võtmaks reaalne võimalus maksukohustuslaselt alusetu haldusakti vaidlustamiseks. Seega on alusetult ka MTA poolt jäetud ka tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

Kuivõrd kaevatud otsusega otsustati tagastada vaie seoses tähtaja ennistamata jätmisega ning jäeti läbi vaatamata vaie MTA toimingute suhtes ning OÜ Green Partners vaidlustas kogu 06.02.2014 otsuse, siis palub kaebaja kohtul ka tuvastada MTA toimingute õigusvastasus.

Vastustaja Maksuja Tolliamet vaidleb OÜ Green Partners kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb kaevatud otsuses väljendatud seisukoha juurde, et kuna MKS § 531 („Kättetoimetamine posti teel“) lg 4 teise lause (varem § 54 lg 6 teise lause) kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta, on Maksuotsus vaide esitajale MKS mõistes kätte toimetatud tähtsaadetise saabumise kohta teate postkasti jätmisega ning kuigi nö faktiliselt sai vaide esitaja esindaja Maksuotsuse kätte alles 08.01.2014, ei väära see tõik iseenesest MKS § 531 lg 4 nimetatud kättetoimetamise fiktsiooni rakendumist ja Maksuotsuse osas kaebetähtaja kulgemahakkamist juba varem.

Haldusakti täiendav hilisem kättetoimetamine varasemat kättetoimetamist (sh nn fiktsiooni abil) mittetoimunuks ei muuda. Ka Riigikohus on asjas nr 3-3-1-10-04 tehtud lahendis (p 14) sõnaselgelt märkinud, et kaebetähtaja kulgemist tuleb hakata arvutama maksuotsuse kohta juriidilise isiku postkasti väljastusteate jätmisest. MTA hinnangul oli igati mõistlik ja põhjendatud eeldada ka AS Eesti Post kättetoimetamist/teate postkasti jätmist näitavate andmete õigsust. Muude tõenditega kui AS Eesti Post andmetega enamasti ei olegi võimalik väljastusteate jätmist postkasti tõendada.

Kuigi kujunenud olukorras ja hiljemalt vaide puudustele tähelepanu juhtivast teatest vastustaja seisukoha selgudes olnuks loogiline, et kaebaja (keda esindas ja esindab õigusteadmistega lepinguline esindaja) esitab vastustaja seisukohtadele andmete õigsuse eeldusest sisulised ja tõendatud vastuväited, jäi äriühingu väide, et AS Eesti Post pole tema postkasti saadetise kohta teadet jätnud, üldja paljasõnaliseks, mille tõttu ei olnudki vastustajal võimalik seda vaide (vaiete) menetlusse võtmise üle otsustamisel arvesse võtta. Kaebaja ei esitanud kummaski vaides mitte ühtki põhjendust (rääkimata tõenditest), mis AS Eesti Post andmed tähtkirja postkasti jätmise osas kahtluse alla seadnuks või nende andmete õigsuse täiendava kontrolli vajaduse tõstatanuks.

Vastustaja ei näinud põhjust, miks pidanuks (vaidluse tulemusest eelduslikult mittehuvitatud) postiasutus tähtsaadetise teekonna andmeid ebaõigesti kajastama või kuvama või oma tavapärased postiteenuse pakkuja kohustused (sh teatise jätmine postkasti) üldse täitmata jätma. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 15.06.2012 haldusasjas nr 3-11-121 tehtud otsuses (p 8) möönnud, et teate jätmise kinnitamiseks AS Eesti Post andmetest teatise postkasti jätmise kohta piisab ning et rohkem dokumentaalseid tõendeid teate postkasti jätmise kohta koguda ei ole võimalik.

Tegelikult on ka kaebaja ise ühe teise maksuotsuse kättetoimetamist puudutavas kohtuvaidluses üritanud AS Eesti Post andmete usaldusväärsust kahtluse alla seada, kuid ka selles haldusasjas leidis Tallinna Ringkonnakohus (31.03.2014 kohtumäärus haldusasjas nr 3-13-1519), et sarnased AS Eesti Post andmed saadetise liikumise kohta on veenvad (p 13), sh on ringkonnakohus nõustunud otsusest järelduvalt Tallinna Halduskohtu seisukohaga (p 9), et sellise konkreetse ja kaaluka tõendi nagu postiasutuse andmete väljatrükk olemasolul tuleks kaebajal teha kõik, et tõend sisuliselt kahtluse alla seada või ümber lükata ning selleks kasvõi kaudseid tõendeid esitada.

Kaebaja seisukoht postiasutuse andmete üldisest ebausaldusväärsusest muudaks MKS § 531 lg

4 nn kättetoimetamise fiktsiooni mõttetuks ja sisutühjaks, sest jätaks saadetiste kättetoimetamise tõendamise ja nt haldusaktide puhul vaidetähtaja kulgemise algamise täielikult haldusakti adressaadi meelevalda. Kellelgi teisel ju adressaadi postkasti üle kontrolli ja selle sisule juurdepääsu ei ole (ega saagi olla) ning kaebaja seisukohaga nõustudes oleks adressaatidel võimalus potentsiaalselt ebameeldivaid teateid/saadetisi (ja maksuhalduri saadetised paraku enamasti rõõmusõnumeid ei sisaldagi) nö riskivabalt eirata, teate kättesaamist lihtsalt eitades need postkasti „unustada“ või lausa „ära kaotada“.

Riigikohus on asjas nr 3-3-1-10-04 tehtud lahendis (p 14) märkinud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani (3-3-1-10-04) ning et maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (3-3-1-75-07).

Kui äriühing posti saabumist ja vastuvõtmist mõistlike ajavahemike järgselt ei kontrolli või postkasti jäetud teatistele lihtsalt ei reageeri, võtab ta endale ise riski, et ta ei saa haldusaktide sisuga tutvuda ning ka haldusaktide (või nende koostamisega seotud toimingute) kaebetähtajad võivad mööduda. Eespoolt (vastustaja viitab kõneks oleva menetluse kõrval ka seletuse p 9 neljandas lõigus mainitud kaebajat ennast puudutavale haldusasjale nr 3-13-1519) ja järgnevast (vt seletuse p 11) järelduvalt kaebaja endale selliseid riske ise (postasutuste teadetele reageerimata ja saadetisi kätte nõudmata jättes) tihti võtta tavatsebki ning vastustaja arvates ei oleks õige kaebaja käitumisest tekkinud segadust MTA kanda jätta või MTA-lt kättetoimetamise fiktsiooni olemasolul veel maksuotsuse muul viisil kättetoimetamise üritamist (telefonikõned või e-kirjad juhatuse liikmetele, volitatud esindajale vmt) nõuda.

Tartu Ringkonnakohus on asjas nr 3-08-1910 tehtud 20.05.2010 otsuses (p 11) märkinud, et „Seadusest ega õiguse üldpõhimõtetest ei tulene, et maksuhaldur peaks maksukohustuslasele haldusaktide kättetoimetamisel rakendama abinõusid, mis tagaksid maksukohustuslase teavitamise maksimaalse intensiivsusega või oleks maksukohustuslasele maksimaalselt mugavad. Haldusaktide kättetoimetamisel tuleb kooskõlas seadusega leida tasakaal maksuhalduri vahendite säästmise ja maksukohustuslase efektiivse teavitamise vahel. Haldusaktiga tutvumiseks peab haldusorgan looma isikule mõistliku võimaluse, kuid ka isik ise peab tegema pingutusi selleks, et tagada tema valdusse jõudnud haldusaktide vastuvõtmine.

Haldusorgan ei pea tegema dokumendi kättetoimetamiseks kõike võimalikku, vaid üksnes kõik vajaliku“. Samas lahendis kohus selgitas, et „registris juriidilise isiku aadressi äranäitamise kohustus ei ole pelgalt formaalsus. Selle eesmärk on tagada reaalne suhtluskanal juriidilise isikuga“. Vastustaja leiab, et käesolevas vaidluses on maksuhalduri poolt dokumendi kättetoimetamiseks kõik vajalik tehtud, kaebaja aga sama teinud pole. Ka kõnealuse menetluse käigus koostatud ja Green Partners OÜ registrijärgsel aadressil varem saadetud dokumentide kättesaamisse on kaebaja valikuliselt või hoolimatult suhtunud. 14.03.2013 on revident saatnud OÜ-le Green Partners korralduse nr 12.2-3/6410-25 revisjoni tähtaja muutmiseks, ent see tagastati maksuhaldurile hoiutähtaja möödumisel /tl 85-88/. 14.05.2013 saatis maksuhaldur samale aadressile Green Partners OÜ suhtes koostatud revisjoniakti (lisa 13), ent seegi tagastati maksuhaldurile märkusega „hoiutähtaja möödumisel“ /tl 89-107/.

Kuigi revisjoniaktist pidi Green Partners OÜ volitatud esindaja teada saama talle ka maksuhalduri poolt 21.05.2013 saadetud e-kirjast (kirjas räägitakse küll ekslikult „kontrollaktist“; tl 108), ei mõjutanud isegi täiendav e-kiri vaide esitajat revisjoniakti postiasutusest või maksuhaldurilt nõutama ja järgnevalt eriarvamust esitama (ühtlasi seab see asjaolu ja e-kirja kättesaamise kinnitamata jätmine kahtluse alla kaebaja väite, et ta on alati maksuhaldurile kättesaadav olnud ka volitatud esindaja kaudu, siiruse). Kontrollaktile eriarvamuse esitamata jätmisest ja mitmesuguste menetlusdokumentide (sh maksuotsuse) kättesaamise vastu tõsise huvi puudumisest võib kahjuks järeldada, et vaide esitaja lootis lihtsalt maksumenetlust venitada ja sellega kaasnevaid negatiivseid järelmeid võimalikult kaugele tulevikku edasi lükata.

Green Partners OÜ ei ole maksuhaldurit teavitanud sellest, et ta sooviks maksuhalduriga suhelda mõnel teisel, äriregistris märgitust erineval aadressil, või e-posti teel, või ainult volitatud esindaja vahendusel. Tallinna Ringkonnakohus leidis 19.12.2007 kohtuotsuses (haldusasi 3-06-1938), et kui kaebaja, olles teadlik tema suhtes toimuvast menetlusest, oleks soovinud ajutiselt saada maksuhalduri dokumente kätte mõnel teisel aadressil, oleks ta pidanud esitama maksuhaldurile vastava taotluse (HMS § 26 lg 4). Juriidilise isiku registriaadressi teadaandmine äriregistri vahendusel kannab just seda eesmärki, et isiku kohta oleks teada kindel aadress, mille kaudu juriidilise isikuga ühendust võtta saab.

Tartu Ringkonnakohus on ülalmainitud asjas nr 3-08-1910 (20.05.2010 otsuse p 11) välja toonud teisegi käesoleva asja kontekstis olulise põhimõtte dokumentide kättetoimetamisel. Nimelt leidis kohus, et „kaebaja lepingulise esindaja volituste tunnustamine maksumenetluses ei tähenda, et maksuotsuse võis saata üksnes esindajale, mitte vahetult maksukohustuslasele. Lepingulise esindaja osavõtt haldusmenetlusest ei piira menetlusosalise enda menetlusteovõimet ega keela menetlustoimingute edastamist vahetult menetlusosalisele. Tõsi, maksuhalduril ei olnud käesoleval juhul keelatud edastada maksuotsust kaebaja registrijärgse aadressi kõrval ka tema lepingulisele esindajale.

Ainuüksi täiendava teavitamise võimalusest ei tulene aga kohustust isikut täiendavalt teavitada. Seadus sätestab vaid ühe juhu, mil registrisse kantud juriidilisel isikul on õigus nõuda enda teavitamist muul viisil kui registrijärgne aadress

– selleks on dokumendi edastamine maksukohustuslase poolt nimetatud elektronposti aadressile (MKS § 54 lg 3). Seega ei saa juriidiline isik eeldada, et talle ei saadeta haldusakti MKS § 54 lg-s 2 sätestatud korras põhjusel, et senine korrespondents on kulgenud lepingulise esindaja kaudu.“ Lisaks pidi kaebaja asja materjalidest järelduvalt maksumenetluse toimumisest ja selle tõenäolisest lõppemisest maksuotsusega just 2014. a suvel teadlik olema ning Maksuotsuse koostamine 17.06.2013 ei saanud talle tegelikult üllatusena tulla. MTA on nimelt 24.04.2013 korralduses nr 12.2-3/6410-26 /tl 109/ eelnenud maksumenetluse kokku võtnud, viidanud muu hulgas MTA 25.02.2013 vaideotsusele nr 6-1/1261-2, millega rahuldati Green Partners OÜ vaie varasemale 20.12.2012 maksuotsusele nr 12.2-3/6410-23, kuid anti kontrolliosakonnale ülesanne asi uuesti otsustada ja vajadusel uus maksuotsus koostada, ning järgnevalt on korralduses selgesõnaliselt märgitud, et maksuhaldur pikendab revisjoni tähtaega kuni 21.06.2013 ja revisjon lõpeb sama aja jooksul (ainult) kas maksuotsuse tegemisega või maksukohustust muutvate asjaolude mittetuvastamisel vastava teatega.

Kaebaja juhatuse liige on korralduse 11.05.2013 kätte saanud /tl 110-112/. Ka sellest korraldusest tulenevalt polnud kaebajal põhjust eeldatavast maksuotsuse koostamise ajast veel pooleks aastaks passiivseks jääda ja arvata, et maksuotsust koostatud ei olegi. Lisaks viitas peatsele maksuotsuse tegemisele ka revisjoniakti saatmine, ning kuna vaide esitaja eriarvamust ei esitanud, seda kiiremini pidi maksuotsus tulema (maksuhalduril ei olnud vaja hakata eriarvamuse väiteid ja võimalikke sellega saadetud lisatõendeid analüüsima, täiendavaid tõendeid koguma jne).

Vastustaja arvates pidigi kaebaja sestap juba 2013. a juuni lõpus olema valmis võimaliku maksuotsuse tegemiseks ja tal tuli sel perioodil oma postkasti sisu eriti hoolikalt jälgida ja maksuhalduri tähtkirjadele koheselt reageerida. Juhul, kui kaebaja ei olnud hiljemalt 21.06.2013 ja vahetult järgneval (tavapärasel posti kulgemise) ajal vahetult kätte saanud kas Maksuotsust või teatist menetluse lõppemise kohta või kolmanda variandina revisjonitähtaja veelkordse pikendamise korraldust või leidnud postkastist teatist vastavate tähtsaadetiste kohta, tulnuks tal vastustaja hinnangul astuda mõistliku aja jooksu ka ise samme, selgitamaks välja, mis pooleliolevast maksumenetlusest saanud on.

Tähtaegne vaide esitamine sõltus seega kokkuvõttes siiski kaebajast endast ning seetõttu ei olnudki tähtaja ületamine (pealegi või vähemalt niivõrd suures ulatuses) õigustatud ning ka tähtaja ennistamiseks polnud samal põhjusel alust. Tulenevalt kaebuses esitatud väidetest, et AS Eesti Post ei ole kaebaja postkasti kõnealust teatist jätnud ja et postiasutuse veebilehelt nähtuvad andmed ei pruugi alati tõesed, pöördus vastustaja esindaja 11.06.2014 AS Eesti Post kontaktisiku poole, paludes kõnealuse tähtsaadetise liikumise üksikasju täpsustada.

Kirjavahetusest /tl 113/ selgus paraku, et kaebaja väide selle kohta, et postiasutuse kättetoimetamise katse tegemise aeg ja teatise jätmise aeg ei pruugi alati kattuda, on õige. Samas kinnitas AS Eesti Post töötaja, et teatis siiski kaebaja postkasti (üks päev kodulehelt/EPLISe andmebaasist nähtuvast hiljem, st 20.06.2013) jäeti. Vastustaja hinnangul asjaolu, kas teatis jäeti postkasti päev varem või hiljem, kaevatud otsuse õiguspärasust ja motiveeritust lõppkokkuvõttes ei mõjuta, sest käesolevas asjas ei ole küsimus mitte vaidetähtaja ühepäevases, vaid pooleaastases ületamises.

Kahtluseks, et AS Eesti Post pole kaebaja postkasti üldse mingit teadet jätnud, oleks vastustaja hinnangul vaja oluliselt toekamaid argumente kui kaebaja seni pakkunud on. Ülalöeldu tõttu peab vastustaja MTA kaevatud otsust õiguspäraseks ja piisavalt motiveerituks ning leiab, et kaebuse rahuldamiseks ehk otsuse tühistamiseks ja vaide sisuliseks läbivaatamiseks kohustamiseks pole põhjust.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas asjas Green Partners OÜ taotleb MTA 06.02.2014 otsuse nr 6-1/1949-4 tühistamist ja vastustaja kohustamist 17.06.2013 tehtud Maksuotsusele kaebaja esitatud vaiet sisuliselt läbi vaatama. Kaevatud otsusega loeti kaebaja vaie Maksuotsusele esitatuks tähtaja rikkumisega, jäeti vaide esitamise tähtaeg ennistamata ning tagastati Green Partners OÜ vaie (vaided) läbivaatamatult. Maksuotsuse tegemisele eelnenud menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude osas tagastati vaie läbivaatamatult vaideorganil vastava pädevuse puudumise tõttu. Seega tuleb kohtul käesolevas asjas vastata eelkõige järgmistele küsimustele: kas MTA on õigesti leidnud, et tühistamisnõudega vaie Maksuotsusele on esitatud tähtaja rikkumisega; kui jah, siis kas MTA on õiguspäraselt jätnud vaide esitamise tähtaja ennistamata ja vaide sisuliselt läbi vaatamata; kas MTA on õigesti jätnud kaebaja vaide tuvastamisnõude osas läbi vaatamata, tuginedes vaiet lahendaval haldusorganil pädevuse puudumisele.

2. Nagu kohtule esitatud kirjalikest materjalidest ja poolte seisukohtadest näha, on kaebaja vastanud neile küsimustele eitavalt ja vastustaja jaatavalt. Kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme ja vastavat kohtupraktikat, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et MTA 06.02.2014 otsus nr 6-1/1949-4 on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane haldusakt, mis ei saa rikkuda kaebaja õigusi, ning Green Partners OÜ kaebus ilmselgelt ei ole põhjendatud. Sealjuures kohus nõustub täielikult kaevatud otsuses esitatud MTA põhjendustega ning vastustaja argumentatsiooniga kohtumenetluses, pidamata vajalikuks kõike uuesti üle korrata. Kohus rõhutab oma ülal toodud järelduse põhjenduseks üksnes järgmist.

3. Vastavalt MKS § 137 lg-le 1 maksukohustuslane või muu menetlusosaline, kes leiab, et maksuteate, maksuotsuse, vastutusotsuse, korralduse või muu maksuhalduri haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib nõuda selle haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist. Sama paragrahvi lg 2 järgi menetlusosalisel on õigus vaidlustada ka:

1) viivitust;

2) tegevusetust;

3) ametiisiku või eksperdi taandamisest keeldumist;

4) haldusakti andmise taotluse tagastamist;

5) muid maksuhalduri toiminguid. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vaie Maksuja Tolliameti haldusakti või toimingu peale esitatakse Maksuja Tolliametile. Vastavalt MKS § 137 lg-le 1 vaie haldusakti peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Sama paragrahvi lg 2 järgi vaie toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja vaidlustatavast toimingust teada sai või pidi teada saama. MKS §-s 139 on sätestatud vaidele esitatavad nõuded ning § 140 näeb ette, et vaide esitamise tähtaja võib ennistada sama seaduse §-s 50 sätestatud tingimustel.

Viidatud §-s 50 on sätestatud menetlustähtaja arvutamine, ennistamine ja pikendamine, sh lg 2 kohaselt, kui menetlustähtaeg, välja arvatud maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg, on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, ning lg 3 kohaselt põhjendatud taotlus menetlustähtaja ennistamiseks tuleb esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. MKS §-s 143 on reguleeritud vaide tagastamisega seonduv, sh lg 1 p 3 järgi vaie tagastatakse, kui vaide esitamise tähtaeg on möödunud ning seda ei ennistata, ning vastavalt lg-le 2, kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagastab haldusorgan vaide ja selgitab, kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale.

MKS § 148 (Maksuhalduri volitused vaide läbivaatamisel) lg 1 kohaselt vaide sisulise lahendamise korral on maksuhalduril õigus:

1) rahuldada vaie kas täielikult või osaliselt ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed;

2) anda haldusakt, sooritada toiming või teha asjas uus sisuline otsus;

3) panna asjaomasele struktuuriüksusele ülesanne anda haldusakt, sooritada toiming või otsustada asi uuesti;

4) taastada toimingu tegemisele eelnenud olukord või teha see ülesandeks asjaomasele struktuuriüksusele;

5) jätta vaie rahuldamata. MKS § 45 alusel maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Seega laienevad kaevatud otsusele ka haldusaktidele HMS-s sätestatud üldised vorminõuded. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.

Tulenevalt HMS § 56 lg-st 1 kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud, lg 2 nõuab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vastavalt HMS §-le 58 haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. HMS § 72 lg 1 näeb ette, et vaidemenetluse korras võib nõuda:

1) haldusakti kehtetuks tunnistamist;

2) haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist;

3) ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Vastavalt HMS §-le 85 vaiet sisuliselt lahendades on haldusorganil õigus vaideotsusega:

1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed;

2) teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks;

3) teha ettekirjutus toimingu tagasitäitmiseks;

4) jätta vaie rahuldamata.

4. Eelviidatud sätetest ilmneb selgelt, et nii MKS kui ka HMS järgi ei ole maksuhalduril vaidemenetluses, erinevalt kohtust kohtumenetluses, pädevust tuvastada toimingute

õigusvastasust. Ehkki MTA toiminguid iseenesest saab vaidlustada, tuleb sealjuures arvestada teatavate piirangutega: nii õigusteooria kui ka väljakujunenud kohtupraktika järgi menetlustoiminguid saab üldjuhul vaidlustada alles koos lõpliku haldusaktiga (erandkorras ka varem eraldi, nt kui toiminguga rikutakse isiku õigusi sel määral, et selle tulemusena antav haldusakt ei saa ilmselgelt olla seaduslik); isikul puudub õigus taotleda ja haldusorganil pädevus tuvastada toimingu õigusvastasus, mistõttu ka toimingutele kohaldub üldine 30päevane vaide esitamise tähtaeg. Seega on MTA kaevatud otsusega põhjendatult tagastanud Green Partners OÜ vaide läbivaatamatult Maksuotsuse tegemisele eelnenud menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude osas vaideorganil vastava pädevuse puudumise tõttu. MTA on otsuses õigesti selgitanud temal pädevuse puudumist ning nõuetekohaselt ka seda, kuhu kaebajal on võimalik niisuguse nõudega pöörduda. Järelikult on kaevatud otsus selles osas õiguspärane ja Green Partners OÜ kaebus alusetu.

5. Nagu juba eelnevalt esitatud kohtu kokkuvõtlikust seisukohast järeldada võib, kohus leiab, et MTA on samuti õigesti leidnud, et Green Partners OÜ vaie (vaided) on esitatud tähtaja olulise rikkumisega. Vastavalt MKS § 137 lg-tele 1 ja 2 vaie Maksuotsuse peale tulnuks esitada 30 päeva jooksul, arvates selle teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast, ning vaie Maksuotsuse koostamise aluseks olnud ebaseaduslike toimingute peale tulnuks esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja vaidlustatavast toimingust teada sai või pidi teada saama.

MKS § 531 lg 2 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Vastavalt sama paragrahvi lg 4 teisele lausele juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Kohus märgib, et kuni 30.06.2013 sisaldus samasisuline säte MKS § 54 lg 6 teises lauses.

Kuivõrd maksuhaldurile esitatud andmetest lähtuvalt oli 17.06.2013 tehtud Maksuotsus kaebajale MKS § 531 lg 4 teise lause kohaselt kätte toimetatud 19.06.2013 ja kaebaja väiteil sai ta maksuhalduri ebaseaduslikest toimingutest omakorda teada alles Maksuotsusest, siis on MTA kaevatud otsuses õigesti tõdenud: „Käesoleval juhul täitus maksuotsuse ja menetlustoimingute vaidlustamiseks ette nähtud tähtaeg seega 30 päeva möödumisel tähtsaadetise teatise vaide esitaja postkasti jätmisest ehk 19.07.2013. Vaide esitaja oli vaiet alles ca pool aastat hiljem, 16.01.2014 esitades vaidetähtaega oluliselt ületanud.“.

Kohus rõhutab, et tähtsust ei oma, et kaebaja väiteil sai ta Maksuotsuse faktiliselt kätte 08.01.2014, kuna haldusakti täiendav hilisem kättetoimetamine varasemat kättetoimetamist mittetoimunuks ei muuda. Samuti ei muuda kaevatud otsust õigusvastaseks asjaolu, et tagantjärele, kõnealuse tähtsaadetise liikumise üksikasju täpsustades, on selgunud Eesti Post jättis teatise kaebaja postkasti üks päev kodulehelt/EPLISe andmebaasist nähtuvast hiljem, st 20.06.2013. Kaebaja kriitikal Eesti Posti töötajate poolt oma ülesannete täitmisel esinevate ebakorrektsuste aadressil võib ju olla teatav alus, kuid samas paremaid tõendeid, mida ka kohtud aktsepteeriks, on raske leida ja antud juhul neid kaebaja poolt ka esitatud ei ole.

Lisaks kohus nõustub täielikult MTA arvamusega, et kaebaja seisukoht postiasutuse andmete üldisest ebausaldusväärsusest muudaks MKS § 531 lg-s 4 toodud kättetoimetamise regulatsiooni mõttetuks ja sisutühjaks, sest jätaks saadetiste kättetoimetamise tõendamise ning vaide ja/või kaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguse täielikult haldusakti adressaadi meelevalda. Olemasolevate tõendite valguses on täiesti alusetud kaebaja oletused, et 17.06.2013 mingit Maksuotsust ei tehtudki.

6. Lõpuks annab kohus hinnangu möödalastud menetlustähtaja ennistamata jätmisele.

Kohus selgitab, et tähtaegade kehtestamine ja seadusega kehtestatud menetlustähtaegade järgimine on vajalik menetluses õiguskindluse ja stabiilsuse tagamiseks. Seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Seadusest tulenevalt haldusorgan võib menetlustähtaja seega ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, sh isiku põhjendatud taotluse olemasolul. Ennistamise aluseks olevad „mõjuvad põhjused“ on küll määratlemata õigusmõiste, kuid selle sisustamiseks on lisaks üksikutes õigusnormides toodule (nt HMS § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest) kujunenud välja ulatuslik kohtupraktika. Kohus märgib, et ehkki kohtupraktika puudutab eelkõige kaebetähtaega, on samad põhimõtted kahtlemata kohaldatavad ka vaidevm menetlustähtaegadele. Näiteks, Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruses nr 3-3-1-26-06 leiti, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus), kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.

7. Antud juhul on Maksuotsus nõuetekohaselt varustatud vaidlustamisviitega, samuti ei saa äriühingut pidada maksumenetluses „õiguslikult kogenematuks isikuks“, liiatigi, kui teda esindab õigusteadmistega isik. Green Partners OÜ väide, et talle tuli Maksuotsus üllatusena, on põhjendamatu. Maksuhaldur on veenvalt näidanud, millistest asjaoludest ja haldusaktidest lähtuvalt kaebaja oleks pidanud valmis (teadlik) olema võimaliku maksuotsuse saamiseks juba 2013. a suvel ning pidanuks seda hoolikamalt äriühingule posti saabumist jälgima/kontrollima ja vajadusel ise aktiivsust üles näitama. Kaebaja on olnud kogu aeg seisukohal, et vaie on esitatud tähtaegselt ja seetõttu on põhjendanud vaide tähtaja ennistamise taotluse esitamist üksnes sellega, et ta ei ole saanud ühtegi teatist, ei suulist ega kirjalikku, võimaliku maksuotsuse kohta, mistõttu ei olnud ta väidetavast maksuotsusest üleüldse teadlik. Kohus leiab aga, et MTA on kaevatud otsusega jätnud õiguspäraselt vaidetähtaja ennistamata, kuna käesoleval juhul puudub mistahes mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Arvestades eeltoodut ei ole kohtul alust kaevatud otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks Green Partners OÜ vaiet sisuliselt lahendada. Sellega on kaebaja ühtlasi kaotanud õiguse edaspidi esitada Maksuotsuse peale kohtule tühistamiskaebust ja/või toimingute peale kohustamiskaebust. Kõne alla võib tulla vaid tuvastamiskaebus (ka seda on MTA kaevatud otsuses selgitanud), kui kaebajal on selleks õigustatud huvi, sest tuvastamiskaebuse esitamine on piiratud (vt HKMS § 38 lg 4, § 45).

8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et käesoleval juhul jääb Green Partners OÜ kaebus rahuldamata ning MTA ei ole seaduses ettenähtud korras menetluskulunõuet esitanud, kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik