3-14-51230/54 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51230 Haldusasi TS kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni koosoleku 14.03.2014 protokolli nr 6-16/8 p

3.1. ja Harju maavanema 31.05.2014 vaideotsuse nr 1- 1/1138-k tühistamise nõuetes, Põhja-Tallinna Valitsuse ja Harju maavanema poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudes ja tasuta piima andmiseks ning alkoholiostutoetuse maksmiseks kohustamise nõuetes Menetlusosalised Kaebaja – TS Vastustajad – Tallinna linn ja Harju Maavalitsus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 29. septembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus TS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TS määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. septembri 2014. a määrus osas, millega kohus tagastas kaebuse Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni koosoleku 14.03.2014 protokolli nr 6-16/8 p 3.1 ja Harju maavanema 31.05.2014 vaideotsuse nr 1- 1/1138-k tühistamise nõuetes ning Põhja-Tallinna Valitsuse ja Harju maavanema poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

3. Saata selles osas asi Tallinna Halduskohtule edasiseks menetlemiseks.

4. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 14.03.2014 koosoleku protokolli nr 6-16/8 p 3.1 kohaselt otsustati TS-le toimetulekutoetust mitte määrata, kuna ta oli jätnud temaga koos elava KL tulud toimetulekutoetuse taotluses märkimata.

3-14-51230 2(5)

2. TS esitas 25.04.2014 vaide Põhja-Tallinna Valitsuse 18.03.2014 kirja nr 6-31/1010 peale, millega keelduti rahuldamast tema 10.03.2014 linnaosa valitsusele esitatud toimetulekutoetuse taotlust. Harju maavanem jättis 31.05.2014 vaideotsusega nr 1-1/1138-k TSe 25.04.2014 vaide Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 14.03.2014 koosoleku protokolli nr 6- 16/8 p 3.1 peale rahuldamata.

3. TS esitas 25.06.2014 (täiendatud 30.06.2014) Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni koosoleku 14.03.2014 protokolli nr 6-16/8 p 3.1 ja Harju maavanema 31.05.2014 vaideotsuse nr 1-1/1138-k tühistamist ning Põhja-Tallinna Valitsuse ja Harju maavanema poolt tekitatud kahju hüvitamist.

4. Halduskohus palus 01.07.2014 kohtunõudega Põhja-Tallinna Valitsusel ja Harju Maavalitsusel edastada kohtule TS-e 10.03.2014 esitatud toimetulekutoetuse taotluse menetlemisega seotud haldusmenetluse materjalid. Nimetatud dokumendid saabusid kohtule vastavalt 30.07.2014 ja 04.08.2014.

5. Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2014 määrusega kaebuse käiguta ning palus kaebajal kaebuse nõudeid täpsustada. Kaebaja on kohtule esitanud kahjunõude summas 100 000 eurot. Kaebaja leiab, et selline rahaline karistus mõjutaks Põhja-Tallinna Valitsust ja selle väljamaksmisel kaoks Põhja- Tallinna Valitsusel ning Harju Maavalitsusel huvi jätta kaebajale välja maksmata toimetulekutoetus. Veel on kaebaja esitanud kahjunõude summas 75 000 eurot. Kaebaja märgib, et selline kahju on talle tekkinud seoses Põhja-Tallinna Valitsuse ja Harju Maavalitsuse poolt toimetulekutoetuse maksmisest keeldumisega. Käesoleva kaebuse esemeks on Põhja-Tallinna Valitsuse 14.03.2014 protokolli nr 6-16/8 p 3.1 ja Harju maavanema 31.05.2014 vaideotsuse õiguspärasuse kontrollimine. Kohus peab kontrollima, kas linn ja maavalitsus on jätnud õiguspäraselt kaebajale 2014. a märtsikuu eest toimetulekutoetuse määramata. Kaebaja poolt esitatud kahjunõuded pole seotud käesoleva asja kaebuse esemega, mistõttu pole kahjunõudeid võimalik menetleda liitkaebusena 14.03.2014 protokolli ja 31.05.2014 vaideotsuse tühistamisnõuetega (vt ka HKMS §-d 19 ja 48). Kui kaebaja soovib, siis ta saab esitada need kahjunõuded eraldi kaebusena HKMS-s sätestatud korras. Kuivõrd esitatud kahjunõuete menetlemine koos 14.03.2014 protokolli ja 31.05.2014 vaideotsuse tühistamisnõuetega pole antud asja raames võimalik, tuleb kaebajal kohtule teatada, kas ta soovib nendest nõuetest loobuda. Kaebaja on kohtule esitanud nõuded, et talle võimaldataks eraldi toetust alkoholi ostmiseks, kui ta käib Põhja-Tallinna Valitsuses, ning samuti soovib kaebaja saada iga päev tasuta piima. Kaebaja pole kaebuses põhjendanud, milline riigiorgan peaks sellist toetust ning piima kaebajale võimaldama. Ka pole kaebaja märkinud, millisest õigusaktist tuleneb kaebajale õiguslik alus toetuse ja piima saamiseks. Kohtule teadaolevalt pole sellise toetuse ning tasuta piima saamist õigusaktides ette nähtud, mistõttu pole kohtul võimalik selliseid nõudeid lahendada. Eelöeldu tõttu tuleb kaebajal kohtule teatada, kas ta soovib nendest nõuetest loobuda. Kui kaebaja seda ei soovi, tuleb tal kaebuse täienduses põhjendada, kes peaks kaebajale viidatud toetust ja tasuta piima võimaldama ning mis on sellise kohustuse õiguslikuks aluseks.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 29.09.2014 määrusega TS-e kaebuse.

3-14-51230 3(5) Kohus on üritanud 08.08.2014 määrust kaebajale kätte toimetada kaebaja e-posti aadressile XXXXXXXXX@XXXXX.XXX 08.08.2014, 12.08.2014 ja 25.08.2014 (tl 82, 83 ja 86). Kaebaja pole määruse kättesaamise kohta kohtule kinnitust edastanud. Teises haldusasjas on kaebaja kohtuga nimetatud e-posti vahendusel suhelnud (haldusasi nr 3-14-50261). Kohus on 14.08.2014 kõnealust määrust üritanud kaebajale kätte toimetada tähitud kirjaga kaebuses märgitud aadressile XXXXX X-XX, Tallinn (tl 84). Postiteenuse osutaja poolt kohtule tagastatud väljastusteatest nähtuvalt üritati kirja adressaadile kätte toimetada kahel korral (15.08.2014 kell 10.25 ja 21.08.2014 kell 17.45), kuid see ebaõnnestus (tl 85). Kohus edastas 26.08.2014 halduskohtu 08.08.2014 määruse kaebaja registrijärgsele aadressile XXXXXXX XX-X, Tallinn (tl 87). Postiteenuse osutaja poolt kohtule tagastatud väljastusteatest nähtuvalt üritati kirja adressaadile kätte toimetada kahel korral (28.08.2014 kell 09.25 ja 15.09.2014 kell 17.10), kuid see ebaõnnestus (tl 88). Kohus edastas 17.09.2014 kohtu 08.08.2014 määruse korraga nii kaebuses märgitud aadressile kui ka kaebaja registrijärgsele aadressile (tl 89-90). Postiteenuse osutaja poolt kohtule tagastatud väljastusteatest nähtuvalt üritati kirja kaebuses märgitud aadressile kätte toimetada kahel korral (19.09.2014 kell 11.00 ja 24.09.2014 kell 17.24), kuid see ebaõnnestus (tl 91). Ka kaebaja registrijärgsel aadressil ei õnnestunud postiteenuse osutajal kahel korral (19.09.2014 kell 9.40 ja 24.09.2014 kell 17.00) kohtumäärust kaebajale kätte toimetada (tl 92). Eeltoodust nähtub, et kohus on kasutanud kõiki talle teadaolevaid kaebaja kontaktandmeid, et 08.08.2014 kohtumäärust kaebajale kätte toimetada. Kaebaja ei ole aga 08.08.2014 kohtumäärust vastu võtnud ega selle kätte saamist kinnitanud. Samuti pole kaebaja kohtule teatanud oma võimalikust kontaktaadressi muutmisest. Kuna kohus on 08.08.2014 määrust üritanud kaebajale korduvalt kätte toimetada elektron-posti aadressile, kaebuses märgitud aadressile ning registrijärgsele aadressile, kaebaja pole kohtule teatanud oma aadressi muudatusest ning 08.08.2014 määruse kättetoimetamata jätmine takistab asja lahendamist (kaebust ei ole võimalik menetleda ilma kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseta), siis tuleb esitatud kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 3 alusel.

7. TS esitas 13.11.2014 (täiendatud 24.11.2014) määruskaebuse halduskohtu määruse peale, mille Tallinna Halduskohus 21.11.2014 rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. TS palub määruskaebuses halduskohtu 29.09.2014 määrus tühistada. Kaebaja soovib riigi õigusabi nõuetekohase määruskaebuse esitamiseks. Kaebajal puudus MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koja arvuti kasutamise võimalus, kuna majas puudus elekter. Kaebaja lisab, et tal ei ole paberkandjal lahendit vaja, vaid nõuetekohase vastuse saatmiseks on vaja arvutil vastus koostada ning lisada koopia saadetud lahendist. Kaebajal ei ole võimalik koopiat teha, küll on võimalik elektrooniliselt lühidalt vastata. Kaebaja on 12.11.2014 halduskohtule teatavaks teinud muud asjaolud, miks kaebaja vastata ei saa, ning esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja märgib, et on kodutu. TS lisab 24.11.2014 määruskaebuse täienduses, et soovib esitada 29.09.2014 määruse peale määruskaebuse ning soovib selleks tähtaja ennistamist. Samuti soovib ta kohtult teavet enda allkirjade võltsimist puudutava kriminaalasja kohta.

9. Põhja-Tallinna Valitsus palub 19.11.2014 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

3-14-51230 4(5) Kohus on teinud kõik, mis mõistlikult võimalik, et kaebajale selgitada vajadust nõudeid täpsustada ning 08.08.2014 käiguta jätmise määrust kaebajale kätte toimetada. Kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule vastanud ega toonud ka mõjuvat põhjust, miks seda teha pole saanud. Kohus on kaebuse õigesti tagastanud.

10. Harju Maavalitsus palub 19.11.2014 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses toodud põhjendused kohtumääruse mittekättesaamise kohta on paljasõnalised ja otsitud. Kaebaja elab jätkuvalt aadressil XXXXX X-XX. Samuti on paljasõnalised kaebaja väited, et tal puudus võimalus kasutada MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda arvutit, sest määrust üritati kätte toimetada nii elektrooniliselt kui ka posti teel, seega ei oma tähtsust väited arvutile juurdepääsu osas. Kaebaja on teadlikult eiranud talle saadetud e-kirju ja postisaadetise väljastusteateid. Kaebaja peab üles näitama hoolsuskohustust ja huvitatust oma asja lahendamise suhtes ning teavitama kohut oma võimaliku aadressimuutuse või muu takistava asjaolu ilmnemisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja 13.11.2014 esitatud määruskaebus on halduskohtu poolt 13.11.2014 määrusega menetlusse võetud ja seega puudub vajadus esitada uus määruskaebus või taotleda määruskaebuse esitamiseks tähtaja ennistamist.

12. Kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 3 alusel eeldab, et dokumendi kätte toimetamata jätmine takistab asja menetlust. Käesoleval juhul ei õnnestunud kohtul kätte toimetada kohtumäärust, millega anti kaebajale tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja jäeti kaebus käiguta. Ringkonnakohus hindab seetõttu, kas kaebuses olid sellised puudused, mis takistasid asja menetlust.

13. Halduskohtu 08.08.2014 määrusest nähtuvalt nägi halduskohus kaebuses kolme puudust: esiteks, kahjunõuet, mida kaebaja seostab talle toimetulekutoetuse maksmisest keeldumisega ja mille üheks eesmärgiks peab kaebaja ka vastustajate edaspidiseks toimetulekutoetuse maksmiseks kohustamise tagamist, ei saa menetleda sama asja raames toimetulekutoetuse maksmisest keeldumise otsuse ja selle peale esitatud vaideotsuse tühistamise nõudega, mistõttu peab kaebaja selgitama, kas ta soovib neist nõuetest loobuda; teiseks, näidatud pole, kes peaks olema vastustaja piima andmiseks kohustamise ning alkoholiostutoetuse maksmiseks kohustamise nõuete lahendamisel; kolmandaks pole kaebaja näidanud, millistest õigusaktidest piima andmise ja alkoholiostutoetuse maksmise kohustus tulenevad.

14. Kahju hüvitamise nõude on kaebaja kaebuses esitanud ega ole kohtule esitanud avaldust, milles ta sellest nõudest loobuks. Olukorras, kus kaebaja tahe selle nõude esitamiseks on selge ning halduskohtu kahtlus on tekkinud vaid sel põhjusel, et seda nõuet tuleb lahendada eraldi toimetulekutoetuse maksmise nõudest, ei takista ringkonnakohtu arvates kaebusest osalise loobumise avalduse puudumine asja menetlust. Kui halduskohus leiab, et kahjunõuet ei saa lahendada sama menetluse raames tühistamisnõudega kui primaarnõudega, saab kohus nõuded HKMS § 48 lg 2 alusel eraldada iseseisvaks menetluseks. Kuna kaebaja esitas kaebuses ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse, ei saa kaebuse lahendamise takistuseks nende nõuete koos menetlemisel pidada riigilõivu tasumata jätmist. Halduskohus ei ole riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust määrusega lahendanud.

15. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja igapäevaselt tasuta piima, kuna sundkorras alkoholi tarvitamine on eriti tervistkahjustav ning sellises olukorras tuleb nii nagu varemkehtinud normid ette nägid, piima joomist võimaldada. Kaebusest ei nähtu tõepoolest, kes ja millisel

3-14-51230 5(5) alusel piima peaks andma, samuti alkoholiostutoetuse maksmiseks kohustatud haldusorgan ja selle toetuse maksmise õiguslik alus.

16. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette, et kaebuses tuleb esitada selle õiguslik põhjendus, st näidata, millistest õigusnormidest vastustaja kohustus, mille täitmist kohtus nõutakse, tuleneb. Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebuse puuduseks saab pidada vastustaja näitamata jätmist nende nõuete osas (HKMS § 38 lg 1 p 2). Õige vastustaja näitamata jätmine ei takista aga menetlust, sest halduskohus saab õige vastustaja ise tuvastada (HKMS § 18 lg 1).

17. Halduskohus ei selgitanud, millised puudused takistavad tühistamisnõuete lahendamist ega andnud kaebajale selliste puuduste kõrvaldamiseks tähtaega.

18. Eeltoodud põhjustel ei ole HKMS § 121 lg 2 p 3 eeldused kaebuse tagastamiseks täidetud. Kohus tagastas kaebuse sellel alusel ebaõigesti.

19. Ringkonnakohtu arvates ei tule halduskohtu 29.09.2014 määrust tühistada siiski tervikuna. Piima andmiseks kohustamise ja alkoholiostutoetuse maksmiseks kohustamise nõuded tuleb kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest selliseid kohustusi pole õigusaktidega pandud ühelegi haldusorganile, kaebajal ei ole subjektiivset õigust tasuta piima ja alkoholiostutoetuse saamiseks ning selliste kohustuste õigusaktidega sätestamata jätmist ei saa ilmselgelt pidada ka põhiseadusevastaseks. Piima ja alkoholitooteid saab kaebaja soetada ise sissetulekute saamise korral ning kaebuses soovitud toimetulekutoetuse maksmise korral saab kaebaja seda ise teha. Määruskaebus tuleb seetõttu rahuldada osaliselt.

20. Määruskaebuse esitaja väited TS-e allkirja võltsimise kohta ei ole antud haldusasja raames asjakohased. Antud kriminaalasja kohta saab teabenõude esitada Politseija Piirivalveametile (PPA) üldmeiliaadressi ppa@politsei.ee või eesti.ee portaali kaudu. Kui kaebajale on teada kriminaalasja menetleja, on võimalik ka otse tema poole pöörduda, saades vastavad kontaktandmed PPA koduleheküljelt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks