3-14-50553/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50553

Haldusasi

A.M.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.02.2014 korralduse nr

12.2-3/16938-18 ja 18.03.2014 vaideotsuse nr 6-1/2023-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.M., volitatud esindaja v.adv Gerly Kask

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki

Meister

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.M.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.01.2015, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-14-50553

2(6)

1. Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) kohustas 17.02.2014 korraldusega nr 12.2-3/16938-18

(tl 11-12) A.M.i (kaebaja) esitama hiljemalt 25.02.2014 panga kinnitusega pangakonto nr

10602001773009 väljavõtte perioodi 01.01.2013–31.12.2013 kohta ning andma teavet, milleks

kaebaja kasutas OÜ-lt Resteh perioodil 01.01.2013–31.12.2013 nimetatud kontole kantud raha.

Korralduse põhjendustest nähtub, et vastustaja alustas 07.08.2013 korraldusega nr 12.2-

3/16938-1 OÜ Resteh suhtes perioodi 01.05.2013–31.07.2013 käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu

ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklareerimise, arvestamise

ning tasumise õigsuse kontrolli. Kontrolli käigus selgus, et OÜ Resteh kandis perioodil

01.05.2013–31.07.2013 AS SEB pangakonto kaudu kaebaja kontole nr 10602001773009 raha.

Kuna nimetatud ülekanded puudutavad äriühingu majandustegevust, peab vastustaja oluliseks

välja selgitada, kas kaebaja kontole laekunud raha kasutati OÜ Resteh ettevõtluseks. Kuna

kontrollitaval perioodil tehtud kulud võivad olla seotud varasemalt saadud summadega või

kontrollitaval perioodil saadud raha kulutati hiljem, siis peab vastustaja vajalikuks küsida

kaebaja kontoväljavõtet perioodi 01.01.2013–31.12.2013 kohta.

2. Kaebaja esitas korralduse peale 27.02.2014 vaide.

3. Vastustaja jättis 18.03.2014 vaideotsusega nr 6-1/2023-2 (tl 15-17p) vaide rahuldamata.

Korraldus vastab maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-le 3, sest selles on kirjas

maksukohustuslase nimi, kelle suhtes kontroll algatati ja kelle suhtes teavet kogutakse, samuti

on märgitud kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Korralduses on välja toodud, et OÜ

Resteh pangakontolt on tehtud kaebaja kontole ülekandeid, seega on nõutava teabe seos

maksumenetlusega ilmne. Riigikohtu praktika (lahendid 3-3-1-98-10 ja 3-3-1-24-11) järgi võib

maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab maksumenetluses tähendust.

Vastustaja küsis eelnevalt maksukohustuslaselt teavet 17.09.2013, 20.11.2013 ja 20.12.2013 e-

kirjadega. Maksukohustuslaselt ei pea eelnevalt küsima teavet, mida valdab vaid kolmas isik.

Kolmandalt isikult teabe nõudmine ning dokumentide esitamiseks kohustamine on

vähemkoormavam, kui kolmanda isiku suhtes maksumenetluse alustamine. Maksuhaldur ei pea

korralduses põhjendama, miks maksukohustuslase esitatud teave ei ole piisav. Küsimus, kas

kolmandalt isikult saadav teave on asjakohane ja võimaldab anda hinnangut maksukohustuslase

käitumise kohta, jääb maksuhalduri lahendada. Maksuhaldur ei pea dokumentide nõudmisel

põhjendama, miks muud tõendid ja maksukohustuslase väited korralduse esemeks olevas

küsimuses ei ole usutavad. Tõendite kogumise faasis ei ole maksuhaldur kohustatud kujundama

ega avaldama oma seisukohti tõendite usutavuse suhtes. Kaebaja arvamus tõendite kogumise

vajalikkuse kohta ei ole maksuhaldurile siduv. Korralduses on põhjendatud kolmanda isiku

poole pöördumise põhjust ning seda, miks pangakonto väljavõtet nõuti perioodi 01.01.2013–

31.12.2013 kohta. Maksuhaldur ei peagi kolmandale isikule tehtud korralduses detailselt

selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid. Maksumenetluses

kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja on OÜ Resteh ainus töötaja ja juhatuse liige. OÜ Resteh

esitatud andmete alusel on maksuhalduril tekkinud kahtlus, et kaebajale tehtud väljamaksete

puhul võib olla tegu töötasu väljamaksetega. Maksuhalduril on suur kaalutlusruum otsustada,

milliseid tõendeid ta peab vajalikuks ühe või teise asjaolu tõendamiseks koguda. Pangakonto

väljavõtte kontrolliperioodist pikem periood on õigustatud asjaoluga, et varasemad liikumised

pangakontol võivad avaldada mõju ettevõtlusega tegelemise hindamiseks kontrolliperioodi

jooksul, sest tehingud ja nende kajastamine raamatupidamises ning panga ülekanded võivad

pärineda erinevast ajast. Asjaolu, kas konto väljavõttelt midagi nähtub või mitte, ei saa

maksuhaldur tuvastada ilma konto väljavõttega tutvumata. Kaebaja oli OÜ Resteh juhatuse

liikmena ja aruandva isikuna teadlik sellest, et maksumaksja esitas maksuhaldurile aruandvat

isikut puudutava teabe perioodi 01.01.2013–31.12.2013 kohta, mille paikapidavust võib

maksuhaldur seadusest tulenevalt kontrollida.

3-14-50553

3(6)

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 17.02.2014 korralduse nr 12.2-

3/16938-18 ja 18.03.2014 vaideotsuse nr 6-1/2023-2 tühistamiseks. Põhjendused:

4.1. Korraldus on motiveerimata ja õigusvastane. Korraldusega nõutud teabe maht väljub

korralduse eesmärkidest ja OÜ Resteh kontrolli piiridest.

4.2. Korraldusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks asjas tähendust omava teabe saamiseks

pöördunud maksukohustuslase poole. On selgusetu, millist asjas tähtsust omavat ja OÜ Resteh

maksukontrolli puutuvat asjaolu soovib maksuhaldur kaebaja pangakonto kaudu kindlaks teha.

Asjaolu, et OÜ Resteh on kontrollitaval perioodil teinud ülekandeid kaebajale majanduskulude

katteks, ei ole piisavaks aluseks nõuda kaebajalt pangakonto väljavõtet. Eriti kui pangakonto

väljavõtet on nõutud kontrolliperioodist oluliselt laiema perioodi osas.

4.3. MKS § 61 ei võimalda maksuhalduril nõuda menetlusväliselt isikult pangakonto väljavõtet.

Kontrollitavat maksukohustuslast mittepuudutavate andmete kogumine on ilmselgelt

õigusvastane.

4.4. OÜ Resteh on esitanud maksuhaldurile kontrolliks vajalikud aruanded. Vajalik teave on

olemas OÜ Resteh raamatupidamises. On arusaamatu, miks vastustaja seda teavet ei kasuta,

vaid otsib andmeid väljastpoolt. Vastustaja ei ole küsinud vajalikku teavet OÜ-lt Resteh.

4.5. Korraldus on ebaproportsionaalne ning vastuolus korralduse eesmärkide ja põhjendustega.

Nõutav teave peab olema konkreetselt seotud kontrollimenetlusega. Vastasel juhul on võimalik

kontrollida piiramatult ja piiramatu hulga isikutega seotud asjaolusid ning andmeid ilma, et

neile isikutele oleksid tagatud menetluslikud garantiid. MKS § 11 lg 2 ei anna maksuhaldurile

õigust teha suvaotsuseid. Maksuhalduri seadusest tuleneva ülesande täitmine ei saa toimuda

teiste isikute õiguste rikkumise kaudu.

4.6. Kuivõrd korralduses puudub MKS § 61 lg 3 nõutav põhjendus, miks on vaja saada

ülevaadet kõigist OÜ PVMP-Ex pangakontol toimunud tehingutest ja täitmata on ka MKS § 61

lg 2 eeldus, on korraldus motiveerimata ja õigusvastane ning viitab sisuliselt juba kaebaja enda

kontrollimisele.

5. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Korraldus on õiguspärane. See on vajalikul määral motiveeritud ja selles on märgitud

korralduse õiguslik ja faktiline alus. Haldusakt on selge ja üheselt mõistetav. Küsitud teabe

maht ei välju korralduse eesmärkidest ega ka kontrolli piiridest. Vaideotsuses on vastatud

kaebaja seisukohtadele ja viidatud asjakohasele kohtupraktikale.

5.2. Vaidlustatud korraldusest ilmneb, et vastustaja on pöördunud eelnevalt maksukohustuslase

poole. OÜ Resteh on andnud maksuhaldurile mitmel korral suulisi seletusi ja esitanud

dokumente. MKS § 61 lg-s 2 toodud lisatingimus on sätestatud eelkõige selleks, et maksuhaldur

ei asuks kontrollitava isiku maksukohustuse suurust kindlaks määrama ilma isiku enese poole

pöördumata, millega rikutaks ärakuulamisõigust, kuid ka koormatakse liigselt kolmandat isikut,

pannes talle põhjendamatult tõendite esitamise kohustuse. Kolmandalt isikult ei ole tõendite

nõudmine põhjendatud juhul, kui kontrollimenetluses üldse maksukohustuslase poole esmalt ei

pöördutagi või kui kontrollitav isik valdab küsitavaid tõendeid ja puudub vajadus nende

ülekontrollimiseks.

Põhjendatud

kahtluse

olemasolul

kogub

maksuhaldur

kahtluse

kõrvaldamiseks piisavalt tõendusmaterjale.

5.3. OÜ Resteh esitatud raamatupidamis- ja maksuarvestus ei võimaldanud üheselt tuvastada,

milliste äriühingu majanduskulude katteks on kaebaja kulutusi teinud. Samuti ei võimaldanud

suhteliselt lühiajaline kontrolliperiood üheselt kokku viia kaebaja pangakontole OÜ Resteh

3-14-50553

4(6)

poolt kantud summasid kaebaja poolt majanduskulude katteks tehtud kulutustega. Nimelt oli

kontrolliperioodil OÜ Resteh raamatupidamises kajastatud majanduskulud, mille eest oli

kaebaja pangakontole raha üle kantud varem, ning kontrolliperioodil kaebajale kantud

majanduskulude raha oli kaebaja kulutanud ajal, mis väljus kontrolliperioodist. Kuna OÜ

Resteh kandis kontrolliperioodil osaliselt ka tütarfirma ja teiste kaebajaga seotud äriühingute

kulutusi, tuli maksumenetluses kindlaks teha, kas kogu kaebaja pangakontole kontrolliperioodil

kantud raha oli kasutatud just OÜ Resteh majanduskulude katteks. Lisaks tuli ka kontrollida,

kas tegemist pole kaebajale varjatult makstud töötasuga, kuna kaebajale igakuiselt makstud tasu

piirdus vaid 129,16 euroga.

5.4. Teabe küsimine kontrolliperioodist pikema ajavahemiku kohta ei tähenda, et kaebajalt on

küsitud informatsiooni, mis ei ole seotud kontrollitava ajavahemiku maksuarvestusega.

Maksuhaldur on õigustatud ja kohustatud koguma täiendavaid tõendeid, kui kontrollitaval

perioodil tehtud tehinguid mõjutavad nii varasemad kui hilisemad sündmused. See ei tähenda

aga, et maksusummat oleks võimalik määrata maksustamisperioodide kohta, mida kontrollitav

ajavahemik ei hõlma, samuti teiste isikute suhtes, kelle suhtes ei viida läbi maksumenetlust.

5.5. MKS §-st 61 ei tulene, et menetlusväliselt isikult ei võiks nõuda pangakonto väljavõtet.

Kui menetlusvälise isiku pangakontolt võivad selguda asjaolud, mida on tarvis

kontrollimenetluses kindlaks teha, on maksuhaldur õigustatud ka seda tõendit koguma. Kaebaja

on ebaõigel seisukohal ka selles, nagu oleks maksuhalduril vaja revideerida kõiki kaebaja

pangakontol toimunud tehinguid. Vaidlustatud korralduses on piiritletud kaebaja pangakontol

kajastuvate andmete kontrollimine üksnes nende tehingutega, kus OÜ Resteh on kaebaja

pangakontole teinud ülekandeid majanduskulude katteks ja kulude hüvitamiseks, ning

nimetatud summade kasutamisega kaebaja poolt. OÜ Resteh raamatupidamisandmed ei

võimaldanud kulutuste seotust OÜ Resteh ettevõtlusega üheselt tuvastada.

5.6. Kaebaja esitatud majanduskulu aruanded ei andnud vastustajale vajalikku teavet.

Korraldusega ei nõutud kaebajalt vaid pangakontode väljavõtet, vaid ka suulisi seletusi, mille

alusel saanuks eristada kaebaja isiklikke kulutusi OÜ Resteh ettevõtluses kantud kulutustest.

5.7. Maksuhaldur ei pea korralduse adressaati teavitama sellest, milliseid konkreetseid

asjaolusid ta soovib kindlaks teha. Selline maksuhalduri kohustus ei tulene seadusest ega

Riigikohtu praktikast. Maksuhaldur ega kohtud ei pea põhjendama, kuidas on kaebajalt nõutud

teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega.

5.8. Vastustaja ei nõudnud korraldusega teavet OÜ PVMP-Ex pangakonto ega ka sellel

kajastatud tehingute kohta. Tegemist on ilmse eksimusega kaebuse põhjendustes.

5.9. OÜ Resteh suhtes läbiviidavas maksumenetluses on maksuhalduril võimalik määrata

maksusumma vaid OÜ-le Resteh. Kuigi maksuhaldur võib selles menetluses saada

informatsiooni ka kaebaja tehingute kohta, on kaebajale maksusumma määramine välistatud.

Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et maksuhaldur on asunud ka teda kontrollima.

5.10. Kuna korraldus on õiguspärane, on õiguspärane ka selle kohta tehtud vaideotsus.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlusalune korraldus anti MKS § 61 lg 1 ja § 62 lg 1 alusel. MKS § 61 lg 1 järgi on

maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on

kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja

andmete esitamisest keelduda. MKS § 62 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda

3-14-50553

5(6)

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või

kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning

dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib

MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirang. MKS § 61 lg 2 järgi tuleb enne kolmandalt isikult teabe

nõudmist teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui

maksuhalduril

puuduvad

andmed

maksukohustuslase

elu-

või

asukoha

kohta,

maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lg 5 p-s 6

sätestatud juhul. MKS § 61 lg 3 järgi annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks

MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle

maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga

seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus.

Viidatud sätted annavad maksuhaldurile õigus nõuda maksumenetluses olulist teavet ja

dokumente ka kolmandatelt isikutelt ning kolmandad isikud on kohustatud maksuhalduri sellise

nõude täitma, kui neil ei ole seadusest tulenevat õigust tõendite ja andmete esitamisest

keelduda. Teabe ja dokumentide esitamise nõude tegemine kolmandale isikule ei tähenda, et

maksuhaldur oleks alustanud või kavatseks alustada maksukontrollimenetlust ka kolmanda

isiku suhtes. Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õiguse sätestab MKS § 64.

Praegusel juhul ei ole kaebaja tuginenud ühelegi MKS §-s 64 toodud alusele, mis annaks talle

õiguse keelduda maksuhalduri nõuet täitmast.

7. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist

on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja

kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib

viidata põhjendusega nõustumisele.

Kohtu hinnangul on vaidlustatud korraldust ja selle kohta tehtud vaideotsust piisavalt

põhjalikult põhjendatud. Viidatud on õigetele õigusnormidele ja asjakohasele kohtupraktikale,

mis vastustaja seisukohti toetavad. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja suutnud vastustaja seisukohti

ümber lükata ega ole esitanud kohtumenetluses seisukohti, millele vastustaja ei oleks juba

haldusmenetluse käigus vastanud. Seetõttu järgib kohus korralduses ja vaideotsuses toodud

põhjendusi ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata.

8. Praegusel juhul ei saa olla vaidlust selle üle, et vastustaja pöördus enne kaebajalt teabe ja

dokumentide küsimist maksukohustuslase poole. Kaebaja maksukohustuslase juhatuse

liikmena vastas maksuhalduri järelepärimistele ja esitas dokumente. Maksuhalduri esitatud

päringud ja neile antud vastused kinnitavad, et maksuhaldur on püüdnud saada esmalt teavet

OÜ-lt Resteh ja alles seejärel pöördunud teabe saamiseks kaebaja poole. Vaidlust ei saa olla ka

selle üle, et maksukohustuslaselt saab nõuda teavet ja dokumente, mida ta valdab, ega saa nõuda

teavet ja dokumente, mida tal ei ole. Seega ei saanud vastustaja nõuda kaebaja kontoväljavõtteid

maksukohustuslaselt, vaid pidi sellise nõudega pöörduma kaebaja enda poole. Teavet kaebaja

kontole raha kandmise eesmärkide kohta küsiti eelnevalt ka maksukohustuslaselt.

9. Vaidlustatud korraldus vastab MKS § 61 lg-s 3 toodud nõuetele. Selles on märgitud

kontrollitava maksukohustuslase nimi ja kaebaja poole pöördumise põhjus. Maksuhaldur ega

kohus ei pea põhjendama, kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud

maksukohustuslase kontrollimisega (vt Riigikohtu 14.04.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-90-

13, p 11). Samuti ei pea maksuhaldur kolmandat isikut teavitama sellest, milliseid konkreetseid

asjaolusid ta soovib kolmanda isiku esitatava teabe ja dokumentide pinnalt kindlaks teha. Sellele

vaatamata on vastustaja korralduses piisavalt selgitanud, mis põhjusel kaebajalt tema

3-14-50553

6(6)

kontoväljavõtet nõutakse. Kontrollitava maksukohustuslase esitatud dokumentidest nähtus, et

äriühing oli teinud kaebaja pangakontole ülekandeid väidetavalt majanduskulude katteks. Seda,

kas tegemist oli majanduskulude katmise ja seega maksukohustuslase ettevõtlusega seotud

kuludega, tulebki kaebaja pangakonto väljavõtte abil tuvastada. Kui tegemist oli varjatult

kaebajale töötasu maksmisega, tuleb maksukohustuslasel tasuda kaebajale makstud summadelt

seaduses ettenähtud maksud. MKS ei keela küsida kolmandalt isikult mh tema pangakonto

väljavõtet.

10. Vastustaja on piisavalt põhjendanud ka seda, miks nõuti kaebajalt pangakonto väljavõtet

pikema perioodi kohta, kui oli kontrollitav periood. Vastustaja selgitustest nähtuvalt tekkis tal

põhjendatud kahtlus, et kontrollitaval perioodil kaebajale kantud summasid võidi kasutada

hiljem ning kaebaja poolt kontrollitaval perioodil kasutatud summad võisid olla kantud tema

kontole juba varem. Tuvastamaks, et kaebaja kasutas tema pangakontole kantud raha

eesmärgipäraselt ja selle rahaga tehtud toimingud olid seotud maksukohustuslase ettevõtlusega,

tuleb maksuhalduril vaadelda kaebaja kontoväljavõtet pikema perioodi vältel. Seda, et

maksuhalduril on õigus nõuda pangakonto väljavõtet kontrolliperioodist pikema perioodi kohta,

on õiguspäraseks pidanud ka Tallinna Ringkonnakohus 27.03.2013 otsuses haldusasjas nr 3-12-

1916 (p 16). Varasemad liikumised pangakontol võivad avaldada mõju ettevõtlusega tegelemise

hindamiseks kontrolliperioodi jooksul, sest tehingud ja nende kajastamine raamatupidamises

ning panga ülekanded võivad pärineda erinevast ajast.

11. Kaebaja ei ole põhjendanud, mis põhjusel on pangakonto väljavõtte esitamine ja OÜ-lt

Resteh saadud raha kasutamise eesmärkide selgitamine tema jaoks ebaproportsionaalne. Kohus

ei pea kaebajale vaidlusaluse korraldusega pandud kohustus ebaproportsionaalseks või tema

õigusi rikkuvaks.

12. Maksuhaldur ei ole nõudnud kaebajalt teavet PVMP-Ex OÜ pangakontol toimuvate

tehingute kohta. Tegemist on ilmselge eksimusega kaebuses, mistõttu ei pea kohus vajalikuks

seda küsimust pikemalt käsitleda.

13. Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusaktid õiguspärased ning nende tühistamiseks

puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud

kaebaja kanda.

HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja

menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega tema kantud menetluskulusid

tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik