3-14-51979/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51979 Määruse kuupäev

16. detsember 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 50 eurot Resolutsioon

1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus.

2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Määruse ärakiri saata kaebajale. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. 4. septembril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamiseks summas 50 eurot. Kaebaja selgitab, et sai Tartu Vanglalt 3. septembril 2014 vastuse nr 1-13/890-2 ning märgib, et ei ole nõus vangla vastusega. Kaebuse juurde oli lisatud Tartu Vanglale adresseeritud venekeelne kahju hüvitamise nõue, mis on vanglas registreeritud 25.08.2014 nr-ga 1-13/890-1.

2. Tartu Halduskohtu 7. oktoobri 2014 määrusega jäeti A. Maksimovi kaebuse käiguta ja kaebajale anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 10 päeva alates määruse kättesaamisest. A. Maksimov sai halduskohtu 7. oktoobri .2014 määruse kätte 21. oktoobril 2014.

3. 23. oktoobril 2014 saabus kohtusse A. Maksimovi vastus. Vastuses selgitab A. Maksimov, et sai kohtu 7. oktoobri 2014 määruse, siiani ei ole võimaldatud kaitsjat, rikutud on võrdsuse põhimõtet ja ootab kaitsjat.

Kohtu seisukoht

4. Kaebaja märgib oma 23. oktoobril 2014 kohtusse saabunud vastuses, et ta ootab kaitsjat. Sellist kaebaja pöördumist on võimalik tõlgendada riigi õigusabi taotlusena. Kohus mõistab taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika, kuid see ei tähenda seda, et kaebaja ei peaks kaebuse menetlemiseks vajalike asjaolude väljaselgitamisele kaasa aitama. Kohus leiab, et kaebaja oli võimeline iseseisvalt vastama halduskohtu 7. oktoobri 2014 määrusele, milles kaebajal paluti kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Aleksei Maksimovi kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kaebaja sai halduskohtu 7. oktoobri 2014 määruse kätte 21. oktoobril 2014 ning tal oli kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva, s.o puudused pidi ta kõrvaldama hiljemalt

31. oktoobril 2014.

Kuigi A. Maksimov on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajaperioodil kohtule vastanud, leiab kohus, et kaebaja ei kõrvalda esitatud vastusega kaebuses esinevaid puuduseid. Kaebaja on oma kohtule edastatud vastuses esitanud sisuliselt riigi õigusabi taotluse, kuid ei ole välja toonud ühtegi kahjunõude aluseks olevat asjaolu. See taotlus on käesoleva määrusega jäetud rahuldamata ja kohus on seisukohal, et kaebaja oli võimeline ise kõrvaldama kaebuses esinevaid puuduseid. Kohtule ei ole selge milles kaebajale tekitatud väidetav kahju seisnes ning kohus ei saa ise kaebust sisustada kaebusele lisatud kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud millega seoses talle kahju on tekitatud, ei ole toonud välja asjaolusid, millist liiki kahjuga tegemist on ega ole esitanud vastavaid tõendeid, siis leiab kohus, et esitatud kujul ei ole A. Maksimovi kaebus selles esinevate puuduste tõttu kohtus menetletav. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale veelkord võimalust kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik