1-14-1500/116 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-1500

Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 4. detsembri 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu

H.P

kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 4. detsembri 2014 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo kaudu 48 eurot (s.h käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Matti

Reinsalule määruskaebemenetluses H.P-le riigi õigusabi

osutamise eest.

4.

Mõista H.P-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu

vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. H.P tasuda väljamõistetud summa Maksuja Tolliameti arveldusarvele

SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700042258 ja selgitus „H.P 1-14-1500 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.P tunnistati süüdi Viru Maakohtu 28.03.2014 otsusega KarS § 199 lg

2 p-de 5, 7, 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust; KarS § 213 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust; KarS § 266 lg 2 lg 1, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aastat ja 6 kuud vangistust.

2. Viru Maakohtu 04.12.2014 määrusega jäeti H.P tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalseid aluseid analüüsides leidis kohus kokkuvõtlikult järgmist.

2.1 Vangla materjalidest nähtub, isik on ohtlik avalikkusele ning risk ühiskonnas on olemas. Isiku oht avalikkusele seisneb selles, et kinnipeetav on valmis majandusliku kasu ja sõltuvusainete saamiseks toime panema kuritegusid.

2.2 Vangla iseloomustusest nähtub, et H.P suhtes üldise korduva kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 77%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 27%. Tegemist on kõrgete riskiprotsentidega ning kinnipeetava puhul on reaalne oht, et ta paneb toime uue kuriteo.

2.3 Isiku kõik varasemad kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ta soovib vabanedes küll tööle minna vanasse kohta, kuid garanteeritud see talle ei ole. Tasumata võlanõudeid on kinnipeetaval umbes 6 600 eurot. Kohus leidis, et isik võib panna toime uusi kuritegusid, kui satub vabanedes majanduslikult keerulisse olukorda ning tal ei õnnestu tööd leida.

2.3 Isiku korduv väärja kriminaalkorras karistatus viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Varasemalt on esinenud vägivaldset käitumist. Vangla materjalide kohaselt on isiku käitumine impulsiivne, tal on puudulik probleemide lahendamise oskus ning puudulikud oskused teiste mõistmisel. Korduv karistatus viitab sellele, et isikul on mingil määral välja kujunenud kriminaalsed hoiakud ning tal on negatiivne suhtumine ühiskonna reeglitesse. Kuigi isikul on pikaajalised eesmärgid, ei pruugi need täituda, kui isik jätkab endist eluviisi.

2.4 Samuti on H.P diagnoositud narkosõltuvus. Isik ei soovi minna rehabilitatsioonikeskusesse ravile, leides, et saab ise oma sõltuvusest jagu. Kõik kuriteod on süüdimõistetu toime pannud grupis, mistõttu võib järeldada, et tema suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud. Kohus leiab, et kui H.P satub taas suhtlema kriminaalse taustaga isikutega, võib ta hakata taas tarvitama narkootikume ning panna toime uusi kuritegusid.

2.5 H.P on vangistuses üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus leidis, et süüdimõistetu suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudus veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ning kaaluda H.P tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1 H.P soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta asub elama vanemate juurde. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga, mis on korralikult sisustatud ning võlgnevusteta. Vanemad on nõus poega igati toetama. Samuti on kinnipeetav kindel, et saab vabanedes tööle oma vanasse töökohta, kust garantiikiri kahjuks puudub.

3.2 H.P on alates 03.06.2014 osalenud regulaarselt psühholoogilisel nõustamisel ning alates 18. septembrist osaleb ta sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Ta on sellest palju kasu saanud. Distsiplinaarkaristuse põhjenduseks on H.P väitnud, et vanglasse tulles ei olnud talle täpselt teda sisekorraeeskiri. Sõltuvusrehabilitatsioonist on

H.P keeldunud, kuna on ise kõigega toime tulnud ning ei soovi olla koos sõltuvushäiretega inimestega. Samas on ta nõus täitma kontrollnõudeid, mis kaasnevad ennetähtaegse vabastamisega. Ka mittevabastamise puhul on ta kinnitanud oma positiivse tee jätkamise lubadust. Ta on aru saanud oma varasematest rikkumistest, kahetseb tehtut ning on alust arvata, et ta suudab vabanedes käituda seaduskuulekalt ning täita kõiki kontrollnõudeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud süüdimõistetu käitumist selle terviklikkuses, mille põhjal on teinud ka järelduse, et H.P ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtu kaalutlustest nähtub, et maakohus on analüüsinud riskifaktoreid (kuritegude toimepanemise asjaolud, vangla seisukoht seoses isiku probleemilahendusoskusega,

sõltuvushäiretega

ning

majanduslike

riskidega, distsiplinaarkaristuse olemasolu). Kaitsja on positiivsete asjaoludena välja toonud elukoha olemasolu ja hüpoteetilise võimaluse asuda tööle endisesse elukohta, kust, tõsi küll, garantiikiri puudub. Apellatsioonikohtule esitatud materjalidest oli tööja elukoht kinnipeetaval ka varem, ent see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panemast. Selles valguses tuleb kahtlemata pidada tunnustamisväärseks, et H.P on alates 3. juunist regulaarselt käinud psühholoogilisel nõustamisel ning alates 18. septembrist osaleb ta sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Eeltoodu aitab tal loodetavasti ja arvestades ka kinnipeetava enda kindlat tahet õiguskuulekaks eluks, edaspidi lahendada probleeme õigusrikkumisi toime panemata. Kuna aga KarS § 76 lg-st 3 tulenevaid kriteeriume tuleb hinnata nende kogumis ja arvestades asjaolu, et praegusel juhul praktiliselt puuduvad süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud, nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et H.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

6. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

7. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks kokku 1 tund. Kaitsja taotleb tasu summas 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel tuleb H.P hüvitada vandeadvokaat

M. Reinsalu kaitsjatasu 48 eurot.

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau