3-12-1812/36 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-1812 Otsuse kuupäev

15. november 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Helena Mileiko kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse Koidula tollipunkti juhataja 27.07.2012 otsuse nr 12.1-4/00082 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Helena Mileiko Vastustaja Maksuja Tolliamet

Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17. detsember 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 02.07.2012 sisenes Helena Mileiko sõidukiga Ford Excursion reg nr 37 ZKV Vene Föderatsioonist Koidula tollipunkti kaudu Eesti Vabariiki. Tollipunktis allutati reisija ja sõiduk tollikontrollile, ning tuvastati, et sõiduki kütusepaagis oli bensiini 201,8 liitrit.

2. 14.07.2012 väljastas MTA H.Mileikole teate nr 10.1-2/036990, milles teatati, et reisija poolt tasumisele kuuluv imporditollimaksu summa tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91582977 alusel on 134,26 € ning et nimetatud summa tuleb tasuda 5 päeva jooksul alates teate kättesaamisest.

3. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse Koidula tollipunkti juhataja (MTA) 27.07.2012 kauba hõivamise otsusega nr 12.1-4/00082 otsustati hõivata MTA tolliläbivaatuse aktiga nr 12-12.1-5/13/2031 hoiule võetud kaup, s.o bensiin koguses 201,8 l. Ühtlasi märgiti otsuses, et Ühenduse tolliseadustiku art 53 lg 2 alusel tuleb nõuda Helena Mileikolt sisse kauba tolli valduses hoidmise kulud, hõivatud kauba hävitamise korral nõuda kauba hävitamise kulud TS § 97 lg 4 alusel Helena Mileikolt.

4. 27.08.2012 saabus Tartu Halduskohtusse Helena Mileiko kaebus Maksuja Tolliameti 27.07.2012 otsuse nr 12.1-4/00082 tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused

5. Kaebaja leiab, et maksude tasumise nõudmiseks ja kauba hõivamiseks puudub õiguslik alus. Tema kasutuses olevas sõidukis oli kogu kütus standardses kütusepaagis ning vajalik sõiduki sihipäraseks kasutamiseks vastavalt alkoholitubaka-, kütuseja elektriaktsiisiseaduse § 68 lg 1 nõuetele. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi nr 2007/74 artiklis 11 on sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad aktsiisivabastuse mis tahes sõiduki standardses kütusepaagis ja kaasaskantavas konteineris oleva kütuse suhtes, mis ei ületa 10 liitrit. Kuna kaebuse esitaja sõidukis olev kütuse kogus ega väärtus ei ületa kehtestatud norme, siis ei tulene seadusest ega tollieeskirjadest kohustust sellise kütuse eest riigile täiendavalt makse tasuda. Kauba hõivamine ning sellele järgnevad tegevused saavad olla õiguspärased vaid juhul, kui isikule on määratud tollimaks õiguslikul alusel ning ta on jätnud sellise maksu õigeaegselt tasumata.

6. Kaevatav haldusakt seaduse nõuetele ei vasta ning seega ei ole kaebuse esitajale teada, millise seaduse alusel määrati talle importtollimaks kogu sõidukis olnud kütuselt. Vaidlustatud otsuses on paljasõnaliselt märgitud, et kütus kuulub importtollimaksudega maksustamisele viitamata sealjuures sellise tegevuse õiguslikule alusele. Käesoleval juhul ei võimalda otsus kauba hõivamise kohta mingil viisil kontrollida, milline on maksuja tolliameti töötajate tegevuse faktiline ja õiguslik aluse.

7. Kaebuse täiendavates põhjendustes märgib H.Mileiko, et ainuüksi piiriületuste arvust ja sagedusest ei saa järeldada, et kaebuse esitaja oleks tegelenud kütuse sisseveoga kaubanduslikul eesmärgil. Kaebaja on ostnud kütust nii Eestist kui Vene Föderatsioonist ning seda on tehtud vaid samas mootorsõidukis kasutamiseks ning oma sõitude sihtkohta jõudmiseks, mitte aga kaubanduslikul eesmärgil. Kaebajal on teisel pool piiri hulgaliselt sugulasi ja tuttavaid, kaebaja käib Petseris tihti juuksuris, hambaarsti vastuvõttudel, kasutab muid teenuseid, mis on soodsamad kui Eestis.

8. Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1186/2009 artikkel 109 p 1 „b“ lubab piirata tollivaba kütuse kogust erasõidukil, mis kuulub isikule, kelle elukoht on piirialal. Sama artikli p 2 kohaselt tuleb piiriala all mõista ala, mis linnulennult ei jää kaugemale kui 15 km liikmesriigi piirist. H. Mileiko elukoht on Võru linnas, mida ei saa eeltoodud määrusest tulenevalt pidada piirialaks ning seega on väited tema eelisolukorras oleku kohta ilmselgelt asjakohatud.

9. Kaebajale kuuluv kütus peeti kinni 02.07.2012, s.o vahetult pärast nn „uue praktika“ kohaldamise algust. Isik, kes õigusnormide ja nende rakendamise varasema praktika põhjal teadis, et ta ei ole rikkunud kehtivaid seadusi ning toimib nende piires, ei saanud ette näha MTA juhtkonna poolt ametnikele antud ilmselt ebaseaduslikke juhiseid ning vastutada selle tagajärgede eest.

Vastustaja vastuväited

10. Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja väited väljuvad kaebuse eseme raamidest ning kaebuses esitatud nõude – tühistada kauba hõivamise otsus – rahuldamine ei tooks kaasa sõiduki kinnipidamise ega tollimaksu arvestamise õiguspärasusele hinnangu andmist. Sõiduki paagis oleva kütuse koguse kindlakstegemise järel on vormistatud tollideklaratsioon, mis on kehtiv ning deklaratsioonil esitatud andmete alusel tehtud arvestus on õige. Kaebaja ei ole eeltoodut ka vaidlustanud. Seega isegi juhul, kui kauba hõivamise otsus tühistatakse, ei too see kaasa tollideklaratsioonil deklareeritud andmete pinnalt arvutatud tollimaksu tühistamist.

11. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt 02.07.2012 Vene Föderatsioonist Eesti vabariiki sisenemisel tema kasutuses olnud sõiduki paagis olnud kütusele aktsiisivabastus ei kohaldu ning tolliinspektorite tegevus on olnud igati seadusega kooskõlas. Kaebaja on seejuures jätnud tähelepanuta mitmed asjakohased sätted. Nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ (20.12.2007) kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta artikkel 4 kohaselt kehtestavad liikmesriigid rahaliste piirmäärade või koguseliste piirangute alusel käibemaksuvõi aktsiisivabastuse reisijate isiklikus pagasis imporditavate kaupade suhtes, tingimusel, et kõnealune import ei ole kaubanduslikku laadi. Ühenduse õigusega liikmesriikidele ette nähtud kohustus kehtestada aktsiisivabastus on EestiVabariigi poolt ka täidetud.

12. Direktiivi 2007/74/EÜ eesmärki täidab alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg 1 nõue sihtkohani vajaliku kütuse aktsiisivabastuse osas. Direktiivi sõnastus „kaupade kogus ei või olla selline, mis näitab, et kaubad imporditakse kaubanduslikuks otstarbeks“ on täpsustatud ATKEAS-es tingimusega „kütus peab olema kasutamiseks samas sõiduki ja sihtkohta jõudmiseks vajalik“, mis välistab impordi kaubanduslikul eesmärgil. Kogu standardpaagis oleva kütuse maksuvabastuse korral saaksid põhjendamatu eelise piiri lähedal elavad inimesed. Piirist kaugele sisemaale sõitvate inimeste puhul välistab sõidule kuluv aeg ja sellele kuluv kütusekogus aktsiisivabastuse väärkasutamise võimaluse.

13. ATKEAS § 68 lg 4 täpsustab, et aktsiisivabalt sisse veetud kütust ei tohi kasutada muus sõidukis, kui selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sõidukist välja võtta ja ladustada, seda ei tohi tasu eest ega tasuta üle anda. Vastustaja hinnangul ilmneb kaebaja tegevusest, et kütust veetakse kaebaja poolt sisse regulaarselt. Kaebaja on väga sagedane piiriületaja, sõites näiteks ajavahemikul 01.05.– 02.07.2012 Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel korduvalt, kokku 71-l korral, mõnel päeval ka mitu korda. Kaebaja on üle piiri sõitnud ajavahemikul 01.05.–02.07.2012 kolme sõidukiga, s.o Ford Excursion reg.nr 37ZKV, 44ZKV ja 47ZKV. Nimetatud sõidukite kütusepaaki mahub ligikaudu 200 l bensiini ja sõidukite keskmine kütusekulu on 15 l / 100 km. Arvestades isiku regulaarset piiri ületust, seda, et sõidukite standardses paagis on võimalik korraga tuua üle piiri ligikaudu 200 liitrit küttust ning arvestades ka isiku elukohta (Võru linn), siis on vastustajal põhjendatud kahtlus, et isik toob kütust Eesti Vabariiki ärilisel eesmärgil ning pärast Eesti Vabariiki jõudmist kütus eemaldatakse sõiduki kütusepaagist. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kuivõrd kaebaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil.

14. Käesoleval juhul reisija ja sõiduk allutati tollikontrollile, mille tulemusena tuvastati, et sõiduki paagis olev kütus kuulub imporditollimaksudega maksustamisele. Toll jättis kauba vabastamata ja võttis selle hoiule kooskõlas rahandusministri 22.06.2009 määruse nr 42 § 10 lg-ga 1, kuna reisija ei tasunud tollivõlast tulenevat maksusummat kohapeal. Tekkinud tollivõla kohta väljastati isikule teade. Kuna isik siiski summat ei tasunud, siis tegi toll otsuse kauba hõivamise kohta. Eeltoodust nähtuvalt on kauba hõivamine toimunud õiguspäraselt ning vaidlustatud otsuses on selgesõnaliselt selle alusele ka viidatud.

Kohtu põhjendused ja otsus

15. Kohus on seisukohal, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

16. Asjas ei ole vaidlust selles, et Helena Mileiko sisenes Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki 02.07.2012 Koidula piiripunkti kaudu sõidukiga Ford Excursion, registreerimisnumbriga 37ZKV. Samal kuupäeval on H.Mileiko esitanud tollile reisija deklaratsiooni (tlk.34). 02.07.2012 on MTA ametnike poolt koostatud veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/2031, milles on märgitud, et sõiduki kontrolli tulemusena on veok kinni peetud kuni pädeva kütusekoguse mõõtja saabumiseni (tlk.19). AS Metroserti poolt 05.07.2012 läbi viidud kütuse mõõtmise ja sama kuupäeva kandva mõõteprotokolli kohaselt oli kaebajale kuuluva sõiduki paagis kütust 201,8 liitrit. Kaebaja eelpool toodud faktilisi asjaolusid vaidlustanud ei ole. 14.07.2012 on koostatud tollideklaratsioon nr 12EE4800EE91582977, mille kohaselt on deklareeritud bensiinikoguselt 201,8 liitrit arvestatud imporditollimaksu summas 134,26 eurot (tlk.21). Samal päeval, so 14.07.2012 väljastas toll kaebajale teate, milles teavitati kaebajat, et tema poolt tasumisele kuuluv imporditollimaks tollideklaratsiooni alusel on 134,26 eurot ning et antud summa tuleb tasuda 5 päeva jooksul teate saamisest arvates. Samas teates teatati ka, et kaup hõivatakse tolliseaduse § 45 lg 1 alusel juhul, kui imporditollimaksud ei ole tähtaegselt tasutud või kui kaupa ei ole ära viidud 5 päeva jooksul pärast tollimaksu tasumist (tlk.22). Kuna kaebaja tollimaksu ei tasunud, hõivati bensiin koguses 201,8 liitrit MTA 27.07.2012 kauba hõivamise otsusega nr 12.1-4/00082 (tlk.5). Nimetatud otsusega on Lõuna maksuja tollikeskuse Koidula tollipunkti juhata kt. otsustanud: 1) hõivata MTA tolliläbivaatuse aktiga nr 12-12.1-5/13/2031 hoiule võetud kaup - bensiin koguses 201,8 liitrit, 2) nõuda H.Mileikolt sisse kauba hoidmise kulud, 3) kauba hävitamise korral nõuda sisse kauba hävitamise kulud.

17. Helena Mileiko on antud kaebuses vaidlustanud MTA 27.07.2012 kauba hõivamise otsuse nr 12.1-4/0008, taotledes selle tühistamist. Kaebaja on seisukohal, et MTA nimetatud otsus on ebaseaduslik, rikub tema õigusi, kuna maksude tasumise nõudmiseks ning kauba hõivamiseks puudus õiguslik alus. Oma õiguste rikkumise osas märgib kaebaja, et kaevatav haldusakt rikub tema õigust vabalt kasutada tema seaduslikus valduses olevat vara ning et temalt nõuti alusetult maksude tasumist.

18. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna kaebaja on vaidlustanud ainult kütuse hõivamise otsuse, puudub antud haldusasjas kaebajal õigus vaidlustada sõiduki kinnipidamisega või tollimaksu arvestamise ja määramisega seotud küsimusi. Sõiduki paagis olnud kütuse hõivamise otsusega ei ole kaebajale kuuluvat vara, so sõidukit kinni peetud ega pole selle otsusega ka kaebajalt imporditollimaksu määratud ega sisse nõutud. Poolte selgitustest järeldub, et kaebaja ei ole eelnevalt vaidlustanud tema poolt koostatud või tema nimel 14.07.2012 koostatud tollideklaratsiooni, mis on olnud aluseks nii tolli poolt saadetud teatele kui kauba hõivamise otsusele.

19. Tolliseaduse (TS) § 45 tuleneb, et juhul kui deklarant ei ole tolli poolt määratud tollimaksu tähtajaks tasunud, hõivab toll kauba. TS § 45 lg-st 2 tuleneb, et kaupa ei hõivata ainult juhul, kui deklarant on teates esitatud nõuded täitnud. Kuna kaebuse esitaja teates määratud tähtajaks tollimaksu ei tasunud, tuli tollil kaup hõivata, tollil puudub kaalutlusõigus antud olukorras otsustada, kas kaup hõivata või mitte hõivata. Kohus on seisukohal, et MTA 27.07.2012 kauba hõivamise otsus on seaduslik, selles on piisava selgusega välja toodud otsuse aluseks olevad nii faktilised kui õiguslikud alused. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks rahuldamata.

20. Samas võib kaebusest aru saada, et kaebaja varjatud eesmärgiks on aktsiisi määramise maksmise kohustuse vaidlustamine. Kaebaja on märkinud, et kauba hõivamine ja sellele järgnevad tegevused saavad olla õiguspärased juhul, kui isikule on tollimaks määratud õiguslikul alusel ning ta on jätnud selle tähtaegselt tasumata. Seega on kaebaja kütuse hõivamise otsuse vaidlustamise kaudu soovinud vaidlustada tollimaksu määramist ja tasumise kohustust. Kaebaja seisukoht on siin ekslik. Maksuja Tolliamet ei ole vaidlusaluse otsusega kaebajale tollimaksu määranud ega kohustanud seda summat tasuma. 14.07.2012 on koostatud vormikohane tollideklaratsioon, millele on kaebaja alla kirjutanud. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Tollideklaratsioonis on deklareeritud kaubaks märgitud bensiin 201,8 liitrit ning arvutatud tollimaksuks 134,26 eurot.

21. Aktsiisi tasumise kohustuse seisukohalt olulised asjaolud on kirjas kaebaja poolt esitatud tollideklaratsioonis, milles esitatud andmete õigsuse eest vastustab TS § -st 38 tulenevalt kaebaja. Nimetatud tollideklaratsiooni vaidlustatud ei ole ja see on kehtiv ning õiguslikke tagajärgi toov. Kui kaebaja on seisukohal, et tollideklaratsiooni ei tulnud koostada või et seal olevad andmed on ebaõiged, oleks tulnud kaebajal vaidlustada deklaratsiooni. Vastav taotlus tuleb esitada maksuja tolliametile, ning juhul kui tolliasutus jätab taotluse rahuldamata, on isikul õigus pöörduda vaidega Maksuja Tolliametile või kaebusega halduskohtusse.

22. Tollideklaratsiooni kohtueelse kohustusliku vaidlustamise nõue tuleneb Euroopa Liidu õigusest. Nimelt Nõukogu määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik art 66 lg 2, sätestab, et pärast kauba vabastamist saab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada ainult komiteemenetlusega määratletud juhtudel. Komisjoni määruse nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele nr 2913/92, art 251 võimaldab deklaratsiooni kehtetuks tunnistada juhul, kui on kindlaks tehtud, et kauba teisele tolliprotseduurile suunamise asemel on need ekslikult deklareeritud tolliprotseduurile, mille puhul tuleb tasuda imporditollimaksud.

Täiendavad juhised tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks on TS § 49 lg 2 alusel sätestatud rahandusministri 02.05.2006 määruses nr 32, mille § 2 lg 1 kohaselt esitab deklarant pärast kauba vabastamist tollideklaratsiooni muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks kirjaliku taotluse kas omal algatusel või määruse §-s 7 nimetatud teatise alusel.

23. Eelnevaga seoses osundab kohus Euroopa Kohtu 15.09.2011 otsusele kohtuasjas C-138/10 DP grup EOOD versus Direktor na Agentsia „Mitnitsi“, mille kohus on asunud seisukohale, et Liidu tollialaseid õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist, kui toll on selle aktsepteerinud. Siiski võib see deklarant nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006) artiklis 66 ette nähtud tingimustel taotleda tollilt selle deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja seda isegi pärast kauba vabastamist tolli poolt. Hindamise lõpuks peab toll kas deklarandi taotluse põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või deklaratsiooni vastavalt taotlusele kehtetuks tunnistama. Seega juhul, kui kaebuse esitaja on seisukohal, et deklaratsioonis olevad andmed on ebaõiged, on tal võimalik taotleda tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja maksude tagasimaksmist. Juhul kui tolliasutus jätab taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbivaatamata, võib taotluse esitanud isik esitada tollile vaide või pöörduda kaebusega halduskohtusse.

Eeltoodust lähtudes tuleb asuda seisukohale, et kaebusega tegelikult silmas peetud eesmärki ei ole kaebajal kauba hõivamise otsuse vaidlustamisega võimalik saavutada. Aktsiisi tasumise kohustus tuleneb kehtiva deklaratsiooni alusel. Deklaratsiooni vaidlustamise õiguse puudumise tõttu ei ole kaebajal käesolevas asjas võimalik deklaratsioonis märgitu ümberlükkamist ega deklareeritud kauba käsitamist kaubana, millele kohaldatakse aktsiisivabastust. Seetõttu puudub vajadus ka kaebuse muutmiseks.

24. Kaebaja on palunud panna kõik menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja kantud kuludeks on riigilõiv 15.0 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahuldanud, jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole.

Eda Muts kohtunik