3-14-51275/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 2. detsembri 2013 otsusega nr 12- 6/1050 rahuldati Meeli Tenteri 2013. aasta ühtse pindalatoetuse taotlus osaliselt ja määrati toetus
Legislator headnote
AI generated3-14-51275/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: detsembri 2013 otsusega nr 12- 6/1050 rahuldati Meeli Tenteri 2013. aasta ühtse pindalatoetuse taotlus osaliselt ja määrati toetus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number
3-14-51275
Otsuse kuupäev
17. detsember 2014
Kohtunik
Tanel Saar
Kohtuasi
Meeli
Tenteri
kaebus
Põllumajanduse
Registrite
ja
Informatsiooni Ameti 2. detsembri 2013 otsuse nr 12-6/1050
ja 20. jaanuari 2014 otsuse nr 12-6/53 osaliseks tühistamiseks
ja toetuse maksmiseks kohustamiseks.
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Resolutsioon
Kaebaja – Meeli Tenter
Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
1. Jätta Meeli Tenteri taotlus kaebuse muutmiseks
rahuldamata
2. Jätta Meeli Tenteri kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise
viimane päev on 16. jaanuar 2015. Apellatsioonkaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 2. detsembri 2013 otsusega nr 12-
6/1050 rahuldati Meeli Tenteri 2013. aasta ühtse pindalatoetuse taotlus osaliselt ja määrati toetus
2303,05 eurot.
PRIA 20. jaanuari 2014 otsusega nr 12-6/53 rahuldati Meeli Tenteri 2013. aasta ebasoodsamate
piirkondade toetuse taotlus osaliselt ja määrati toetus 529 eurot.
2. Kaebaja esitas 23. jaanuaril 2014 vaide, milles taotles PRIA 2. detsembri 2013 otsuse nr 12-
6/1050 ja 20. jaanuari 2014 otsuse nr 12-6/53 tühistamist. 22. mai 2014 vaideotsusega nr 12-
4/14/277 jättis PRIA vaide rahuldamata.
3. Tartu Halduskohtusse saabus 26. juunil 2014 Meeli Tenteri kaebus Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Ameti 2. detsembri 2013 otsuse nr 12-6/1050 ja 20. jaanuari 2014 otsuse nr 12-6/53
osaliseks tühistamiseks ja taotletud toetuse täies ulatuses väljamaksmiseks.
4. Kohus võttis M. Tenteri kaebuse 4. septembri 2014 määrusega menetlusse ja 12. november 2014
määrusega otsustas vaadata asja läbi kirjalikus menetluses.
Kaebuse põhjendused
5. M. Tenter leiab, et vaidlustatud otsused on õigusvastased osas, milles vastustaja on vähendanud
kaebajale määratud toetusi.
Kaebaja on sõlminud A. Roostaluga rendilepingu, mille alusel sai õiguse kasutada
põllumajandusliku maatükki katastritunnusega nr 14901:002:0389, s.o põllumassiivil nr
53248922254 asuvaid põlde nr 1 ja 2. 2013. aastal taotles kaebaja nimetatud põldudele
pindalatoetust ja ebasoodsamata piirkondade toetust kokku 12,5 ha eest.
Vastustaja arvas osa põldude nr 1 ja 2 pinnast toetava pindala hulgast välja põhjusel, et kaebaja on
küll maakasutusõigus, kuid ta ei ole maatükki ise harinud ega korras hoidnud. Seejuures tugineb
PRIA põhjendamatult 1. oktoobril 2013 toimunud kohapealse kontrolli aktile.
Kaebaja hinnangul on vastustaja seisukohta alusetu. Rohumaal karjatati loomi 2013. mai algusest.
Juuni lõpus alustati hooldusniitmist ning augustist septembri lõpuni toimus uuesti karjatamine.
Hiljem niitis muu maa teine isik, kes ebaseaduslikult viis heina ära. 1. oktoobril toimunud kontrolli
käigus ei saanudki tuvastada põllul toimunud karjatamist. Lisaks ei ole PRIA selgitanud miks
eelistatakse toetuse määramisel teise isiku ebaseaduslikku niitmist kaebaja teostatud karjatamisele.
Kaebaja tegevus vaidlusalusel põllul on tõendatud põlluraamatu kannetega.
6. 5. detsembril 2014 saabus kohtusse kaebaja täiendav seisukoht, milles M. Tenter taotleb, et PRIA
kaotaks kaebajast loodud halva kujundi piirkonnas ja eemaldaks arvutisüsteemist riski protsendid.
Samuti taotleb kaebaja endise olukorra taastamist, et tal oleks võimalik jätkata põllumajandusliku
tootmisega.
Vastustaja vastuväited
7. PRIA kaebusega ei nõustu ja palub selle rahuldamata jätta.
2013. aasta pindalatoetuste taotluste administratiivses kontrollis selgus, et kaebaja põldudega nr 1
ja nr 2 kattuvale alale taotles toetusi ka Aare Roostalu. Kaebaja teatas 5. juuli 2013 ületaotlemise
teatise vastuses, et tema poolt pindalatoetuste taotlusel esitatud andmed on õiged ning edastas
põldude õiguspärast kasutust tõendava rendilepingu. Ka A. Roostalu kinnitas esitatud andmete
õigust ning edastas selle kinnituseks põllumajandusliku rendilepingu.
Asjaolude selgitamiseks teostas PRIA põllumassiivil nr 53248922254 kohapealse kontrolli, mille
käigus tuvastas, et kaebaja hooldas vaidlusaluseid põlde 1,94 ha osas (põllu nr 1 lahustüki nr 1 osas),
mitte kogu põllumassiivil deklareeritud pindala, s.o 12,50 ha ulatuses. Vaidlustatud otsustega
kaebajale nimetatud pindala erinevuse (10,56 ha) eest toetusi ei määratud.
8. Kohapealses kontrollis tuvastati loomade karjatamine üksnes loomade põllule ajamise kohas, kus
oli näha üksikuid kitsejälgi ja kitsepabulaid. Vaidlusalused põllud olid niidetud ja niide koristatud.
Kaebaja esindaja Aadi Liibert näitas kontrolli ajal inspektoritele ette põllu niitmise vahepiiri,
misjärel tegi inspektor GPS seadmega kindlaks kaebaja 2013. aastal hooldatud põllumaa suuruse.
Maa hooldamine erinevate isikute poolt oli tuvastatav ka selle järgi, et kaebaja niidetud põlluosal
olid heinarullid niidetud alal laiali, sellel osal, mida hooldas A. Roostalu, aga põllu ääres reas. Ka
põlluraamatus on kaebaja märkinud niitmist, vaalutamist ja rullimist üksnes kahel hektaril.
9. Põlluraamatu kannete kohaselt on karjatamine kogu vaidlusalusel alal toimunud justkui ainult
ühel päeval, s.o 10. mail 2013. a, mistõttu ei saanudki karjatamine olla piisav tagamaks alade
hooldatust. Seda kinnitab ka kaebaja väide et teine osapool viis põllult 100 rulli heina. Kui kaebaja
oleks taganud vaidlusaluste põllumaade hooldamise asjakohase loomkoormusega ei oleks teisel
kasutajal olnud võimalik samade põllumaade hooldamise tulemusena saada 100 rulli heina.
Niitmine ja karjatamine on alternatiivsed tegevused, ning üksnes ebapiisava karjatamise korral peab
olema rohumaa üle niidetud. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väide, et vaidlusalused põllumaad on
karjatatud ja karjatatud maa pindala on vastavuses loomade arvuga (loomühikutega), paljasõnaline
ja tõendamata.
10. Kohapealse kontroll tegemine 1. oktoobril 2013 s.o kaks kuud pärast 31. juulit, ei raskendanud
kindlaks teha põllumaade kasutajaid ja nende poolt hooldatud alade pindalasid. Ka ilmastikuolud
võimaldasid adekvaatselt põllumaad kontrollida ja teostatud töid hinnata.
11. Toetuste taotlemise ja saamise õigus isikul, kes põllumajandusmaad taotluse esitamise aasta 15.
juuni seisuga kasutab. Kasutab, st omab põllumajandusmaa kasutusõigust ja hoiab maad heades
põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Toetuste saamise õigus ei teki pelgalt kasutusõigusega.
ELÜPS § 14 lg 2 p-st 3 tulenevalt ei ole toetuste saamise õigust maa suhtes, mille osas on taotlejal
olemas küll põllumajandusmaa kasutusõigus, ent mida isik ei ole ise harinud ega korras hoidnud.
12. Täiendavalt märgib PRIA, et juhul, kui kaebaja leiab, et maaomanik on andnud maa A. Roostalu
hooldada lepingutingimusi rikkudes, on tal võimalus maaomanikult nõuda lepingu rikkumisega
tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui võimalik lepingu rikkumine maaomaniku poolt on toonud
kaasa kaebajale kahju tekkimise. PRIA pädevuses ei ole hinnata sõlmitud põllumajanduslike
rendilepingute õiguspärasust ega seda, kas teise rentnikuga sõlmitud lepingu sõlmiseks vajalikud
eeldused olid täidetud. PRIA pädevuses on hinnata sellise vaidluse asjaolusid üksnes niivõrd, kui
see toetusõigussuhete raames on vajalik ja võimalik.
Kohtu seisukoht
13. Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 14 lg-
le 1 otsetoetuse taotleja täidab Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ja ELÜPS § 23 lg-s 1
sätestatud nõudeid kogu põllumajanduslikus majapidamises. Nõuetele vastavus ELÜPS tähenduses
on nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 5 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete ning
sama määruse artiklis 6 sätestatud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste, sealhulgas
püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmine.
Tulenevalt ELÜPS § 14 lg 2 p-st 3 ühtset pindalatoetust võib taotleda vähemalt 1 ha heas
põllumajanduslikus korras oleva põllumajandusmaa kohta, mida hoitakse heades põllumajandus- ja
keskkonnatingimustes ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juunil.
Kohus nõustub vastustajaga, et ELÜPS § 14 lg-d 1 ja 2 koostoimes konkreetse toetusmeetme
tingimusi reguleerivate põllumajandusministri 21. veebruari 2013. a määruse nr 10 “Ühtse
pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetuse saamise nõuded ning
toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord” §
2 lg-tega 1 ja 2 ning 6. aprilli 2010. a määruse nr 43 „Ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse
saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 3 lg-tega 1 ja 5
sätestavad kumuleeruvate tingimustena selle, et toetuse taotleja kasutab õiguslikul alusel põllumaad
toetuse taotlemise aasta 15. juunil, kui ka toetuse taotleja kohustuse hoida põllumajandusmaad kogu
toetusega hõlmatud perioodil heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Kummagi tingimuse
äralangemisel pole isikul õigust toetust saada.
14. Vaidlust ei ole selles, et M. Tenteril oli vaidlusalusel põllumassiivil asuvate põldude nr 1 ja 2
kasutamise õigus A. Roostaluga sõlmitud rendilepingust (tl 4-5) tulenevalt. Pooled on eri meelt
selles, kas kaebaja 2013 suvel ja sügisel põllumaad tegelikult kasutas, muu hulgas, kas M. Tenter
täitis kohustust hoida põllumajandusmaad kogu toetusega hõlmatud perioodil heades
põllumajandus- ja keskkonnatingimustes.
15. Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused mullaerosiooni, mulla orgaanilise aine, mulla
struktuuri, minimaalse hooldustööde taseme ning veekaitse ja -majanduse osas taotleja
põllumajandusliku tegevuse või põllumajandusmaa kohta kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega (ELÜPS § 23 lg 4).
Põllumajandusministri 17. veebruari 2010 määrusega nr 11 “Head põllumajandus- ja
keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord,
püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa
säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord” § 5 lg 2 kohaselt tuleb enne taotluse
esitamise aastat rajatud rohumaad vähemalt üks kord enne 31. juulit niita või seal loomi karjatada.
31. juuliks on niide koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutatava rohumaa hooldamine
tagatakse asjakohase loomkoormusega karjatades, kuid ebapiisava tulemuse korral niidetakse
rohumaa üle. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik
visuaalselt tuvastada.
16. Kaebusest nähtuvalt möönab M. Tenter, et ei kasutanud vaidlusalust põllumaad 2013. aastal
ainuisikuliselt ning, et samal maatükil teostas niitmist teine isik, kes viis niidetud heina põllult ära.
Maatüki omaniku A. Roostalu kirjaliku selgituse (tl 34) kohaselt oli M. Tenteril küll rendilepingust
tulenev õigus maa kasutamiseks, kuid omanik soovis rendisuhte lõpetada ning sõlmis uue
rendilepingu oma venna Aare Roostaluga.
Põlluraamatu kannetest põldude nr 1 ja 2 kohta (tl 32-33) ilmneb, et M. Tenter on korraldanud kivide
korjamise mõlemal põllul 25. aprillil 2013 ning karjatamise 10. mail 2013. Hilisemate tegevustena
on põldu nr 1 niidetud 26. juunil 2013 2 ha ulatuses ning samas ulatuses 28. juunil 2013 vaalutatud
ja rullitud.
1. oktoobril 2013 läbiviidud kohapealse kontrolli tulemusena (tl 41) tehti kaebaja esindaja Aadi
Liiberti osalusel (tl 31) kindlaks põllu niitmise vahepiiri asukoht ning mõõtmise teel tuvastati, et
kaebaja kasutas põldu nr 1 1,97 ha ulatuses. Põldu nr 2 kaebaja kontrollakti kohaselt ei harinud.
17. Kohtu hinnangul annavad loetletud tõendid piisava aluse järelduseks, et kaebaja ei ole
kontrollaktis nimetatud osas, s.o 10,56 ha ulatuses põldudel nr 1 ja 2 täitnud kohustust hoida
põllumajandusmaad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Kaebaja väited teise isiku
tegevuse kohta põldudel ja kaebaja poolt peetava põlluraamatu kanded langevad kokku kontrollakti
järeldusega maakasutuse kohta, kuna kinnitavad maa kasutamist karjatamiseks mai alguses ja põllu
niitmist ca 2 ha ulatuses. Kaebaja väited augustis ja septembris toimunud karjatamise kohta ei ole
kohapealse kontrolli käigus kinnitust leidnud. Sellesisulist väidet ei toeta ka põlluraamatu kanded.
Teisi tõendeid maakasutuse kinnituseks M. Tenter esitanud ei ole. Määruse nr 11 § 5 lg 2 ls 2
kohaselt peab kohase maakasutuse teostamine kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik
visuaalselt tuvastada. Seega on toetuse taotlejal kohustus tagada toetuskõlblikkuse tingimuste
täitmine viisil, et kontrollimisel on võimalik maakasutuse nõuete täitmine tuvastada. Käesoleval
juhul on kaebaja esindaja kontrolli ajal määratlenud maa-ala, mida kasutas teine isik. Vastustaja
väitel, mida kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud, nähtus kaebaja maakasutuse piir ka niitmisel
saadud heina pallide erinevast paigutusest põllul ja oli seega visuaalselt tuvastatav. Samuti ei ole
kaebaja kahtluse alla seadnud GPS seadmega põllu mõõtmise tulemusi. Ka kohtul ei ole põhjust
mõõtmise tulemuses kahelda, kuna see langeb kokku põlluraamatus märgitud kaebaja poolt niidetud
ala suurusega.
18. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et PRIA on vaidlustatud otsustega M. Tenterile toetuse
määramisel põhjendatult lähtunud tegelikkuses kaebaja kasutuses olnud maa pindalast ning
rahuldanud toetustaotlused vastavalt osaliselt.
Kohus nõustub siinjuures vastustajaga, et ebasoodsamate piirkondade toetuse ja ühtse
pindalatoetuse osalisel määramisel on M. Tenteri suhtes kohaldatud võimalikest leebeimat meedet,
s.t kaebaja suhtes on jäetud kohaldamata vähendamised ja väljaarvamised nagu need on sätestatud
Euroopa Komisjoni määruse nr 1122/2009 I ja II peatükis.
19. Kaebaja hinnangul on PRIA tegevus olnud õigusvastane veel seetõttu, et PRIA on
aktsepteerinud teise isiku taotlust sama maatüki eest toetuse saamiseks ning aktsepteerinud tema
ebaseaduslikku maakasutust.
Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
Tulenevalt HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse
kaitseks. Isiku õigusi iseseisvalt aga ei riiva teisele isikule toetuse määramine. M. Tenteri kaebuse
lahendamisel saab kohus hinnata üksnes seda, kas kaebajale toetuse osalisel määramisel on
vastustaja käitunud õiguspäraselt. Käesoleval juhul on PRIA toetuse osalisel määramisel tuginenud
sellele, et kaebaja ei ole toetusetaotluses deklareeritud põldusid nr 1 ja 2 osaliselt ise kasutanud,
mitte sellele, et teisel isikul on õigus sama maatüki eest toetust saada. Kohus nõustub vastustajaga,
et PRIA-l puudub pädevus kaebaja ja talle maad rentinud isiku või sama maatüki rendile saanud
teise isiku vaheliste eraõiguslike vaidluste lahendamiseks. Seega ei saa vastustaja isikutele siduvalt
kindlaks määrata maakasutusõigust. Kui M. Tenter leiab, et Aime Roostalu on rikkunud temaga
sõlmitud rendilepingut või Aare Roostalu rikub kaebaja rendilepingust tulenevat õigust maad
kasutada, siis saab M. Tenter kohaldada eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid oma rikutud õiguste
kaitseks.
Toetuste regulatsioon ei näe aga ette pindalatoetuse määramist olukorras, kus isik mitte oma süül ei
saa realiseerida teise isikuga sõlmitud lepingust tekkinud õigust põllumaa kasutamiseks. Vastustaja
on põhjendatult viidanud sellele, et toetuse otstarbeks on kompenseerida isikule maatüki
põllumajandusliku kasutamisega seotud kulutusi. Kui maa kasutus tegelikkuses ei ole aset leidnud,
oleks toetuse määramine selle otstarbega vastuolus.
20. 5. detsembril 2014 kohtule esitatud seisukohas taotleb M. Tenter, et PRIA kaotaks kaebajast
loodud halva kujundi piirkonnas ja eemaldaks arvutisüsteemist riski protsendid. Samuti taotleb
kaebaja endise olukorra taastamist, et tal oleks võimalik jätkata põllumajandusliku tootmisega.
Kohtu hinnangul on kaebaja sellega esitanud taotluse kaebuse muutmiseks, soovides kaebusele
lisada täiendavaid nõudeid. Vastavalt HKMS § 49 lg 1 ls-le 1 võib kaebaja kaebuse nõuet või alust
muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja
möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning
kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav.
Kohtule 26. juunil 2014 esitatud kaebuses on kaebaja taotlenud PRIA-lt hüvitise väljamõistmist.
Samuti on kaebaja märkinud, et soovib, et PRIA teeks teisele osapoolele olukorra selgeks. 15.
augustil 2014 (tl 15) on kaebaja kohtule teatanud, et nõude kahju hüvitamiseks esitab ta hiljem
käesolevas asjas kohtulahendi saamisel. Seetõttu on kohus menetlusse võtnud üksnes M. Tenteri
nõude PRIA 2. detsembri 2013 otsuse nr 12-6/1050 ja 20. jaanuari 2014 otsuse nr 12-6/53 osaliseks
tühistamiseks ja toetuse maksmiseks kohustamiseks. Nendes nõuetes on kaebaja läbinud ELÜPS §
98 lg-ga 1 ette nähtud kohustusliku vaidemenetluse.
5. detsembril 2014 esitatud täiendavates nõuetes vastustajale vaide esitamise kohta ei ole kaebaja
kohtule andmeid esitanud. Seega ei ole muudetud kujul kaebuse esitamine HKMS § 47 lg 1 järgi
lubatud. Pidades silmas ka, et kaebaja on varem loobunud kahju hüvitamise nõude esitamisest
käesolevas asjas, on kohus seisukohal, et kaebuse muutmine uute nõuete lisamisega ei ole
otstarbekas, kuna tooks kaasa viivituse asja lahendamisel tagamata sealjuures kaebaja õiguste
tõhusamat kaitset.
Taotlus kaebuse muutmiseks jääb rahuldamata.
21. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 2. detsembri
2013 otsus nr 12-6/1050 ja 20. jaanuari 2014 otsus nr 12-6/53 kaebajat puudutavas osas on
õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Vastavalt puudub alus ka vastustajale
ettekirjutuse tegemiseks kaebajale täiendava toetuse maksmiseks.
Kaebus jääb rahuldamata.
22. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja
ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude
nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks
menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar
Kohtunik