1-11-14169/80 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsembril 2014 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-14169 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Prokurör Rita Hlebnikova Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg Kriminaalasi Imre Saks süüdistuses KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 209 lg 2 p 1,2, § 2172 lg 1 järgi Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses mõistliku menetlusaja möödumisega Kohtuistungi toimumise aeg

06.03.2012; 14.08.2012; 03.03.2014; 24.03.2014; 19.05.2014; 09.06.2014; 16.06.2014; 18.08.2014; 02.09.2014; 03.09.2014; 10.10.2014; 13.10.2014; 28.10.2014; 18.11.2014

RESOLUTSIOON:

Kohus, juhindudes KrMS § 183, § 2631 lg 2, § 274 lg 4, § 2742 lg 1, 2, 383, § 384, § 386, § 387, määras:

Lõpetada kriminaalmenetlus Imre Saks süüdistuses KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 209 lg 2 p 1,2, § 2172 lg 1 järgi seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

KrMS § 2631 lg 2 alusel jätta kannatanu xxx

Kohtumääruse jõustumisel vabastada aresti alt tsiviilhagi ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud objektid: - Viru Maakohtu 05.02.2010 kohtumääruse alusel arestitud Imre Saksi arvelduskonto xxx; - Viru Maakohtu 25.02.2010 kohtumäärusega arestitud Imre Saksile kuuluv sularaha summas 5752,05 eurot (xxx

Kriminaalasja juures olevad asitõendid: xxx lähetuste originaalaruanded koos kuludokumentidega 276 lehte, asitõendite toimik nr 1, ja xxx originaalarved,-orderid, töövõtuleping, tööd-üleandmise-vastuvõtmise aktid 150 lehte, asitõendite toimik nr 2 – jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

KrMS § 183 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda, hüvitada riigieelarvelistest vahenditest:

- Imre Saksile tema poolt kantud õigusabikulud summas 12 477,84 eurot.

Menetluskulude hüvitamise osas võib Imre Saks pöörduda Rahandusministeeriumi poole vastava taotlusega.

Jätta prokurör R. Hlebnikova taotlus korduva kohtuarstliku ekspertiisi määramiseks rahuldamata.

Käesolev kohtumäärus saata teadmiseks Viru Maakohtu esimehele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja menetluses on kriminaalasi nr.1-11-14169 Imre Saksi süüdistuses KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 209 lg 2 p 1,2, § 2172 lg 1 järgi.

Kriminaalasi saadeti arutamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja 23.12.2011.

Kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt alustati 04.06.2009 Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt menetlus kriminaalasjas nr.09740000096 KarS § 2172 lg 1 tunnustel selle kohta, et ajavahemikul xxx liikmena Imre Saks, kes tema juhatuse liikmeks oleku ajal kuritarvitas äriühingu usaldust, sõlmides äriühingu nimel lepinguid oma tuttavatega ja korraldades nende poolt esitatud arvete tasumise xxx poolt, kusjuures teenuseid või tooteid, mille eest arved on esitatud, xxx või vastuvõtukulu aruandeid, mis ei ole tegelikult VKG Resins AS äritegevuse seisukohast põhjendatud. Kokku tekitas Imre Saks oma tegevusega varalist kahju xxx summas 29 210 243.98 krooni (1 866 874.74EUR).

Süüdistusakt on kohtutoimikus k 1 lk 1-188. Kohus ei refereeri siin süüdistust selle mahukuse tõttu.

06.03.2012 Viru Maakohtu määrusega taandas kohtunik Eeva Levina end kriminaalasja nr.1-11- 14169 menetlemisest.

16.08.2012 Viru Maakohtu määrusega anti Imre Saks süüdistuses KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1, §

209 lg 2 p 1,2, § 2172 lg 1 järgi kohtu alla ning kriminaalasi määrati arutamisele avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas menetlusosalistega kokkulepitud kuupäevadel ajavahemikus 03.03.2014 kuni 27.06.2014. Asja arutamise ajavahemikus lähtuti sellest, et kuigi kohtul oli võimalik alustada asja sisulise arutamisega lähiajal, oli prokuröri esimene vaba aeg märts 2014 ( k 2 lk 21 pöördel).

03.03.2014 kohtuistungile oli ilmumata jäänud süüdistatav Imre Saks seoses haigestumisega. Kohtule oli esitatud xxx perearst Lxxxi xxervisetõend selle kohta, et süüdistataval esines xxxx15 terviseseisund, mis ei võimaldanud kohtuistungile ilmuda. (k 2 tl 133) Kohus lükkas asja arutamise edasi kuni 24.03.2014.

24.03.2014 kohtuistungile oli ilmumata jäänud süüdistatav Imre Saks seoses haigestumisega. Kohtule oli xx Txx xxx selle kohta, et süüdistataval esines 24.03.2014 kell 09.00 kohtusse ilmumist takistav terviseseisund. (k 2 tl 144)

Prokurör Rita Hlebnikova oli seisukohal, et asja ei saa arutada ilma süüdistatavata ja kuna süüdistatava terviseseisund pole alates 03.03.2014 kuni 24.03.2014 võimaldanud kohtuistungile ilmuda, tuleks süüdistatavale määrata kohtumeditsiiniline ekspertiis, tuvastamaks tema tervisseisundi. Kohus määras kriminaalasjas kohtuarstliku ekspertiisi süüdistatava terviseseisundi määramiseks. Kohtuistungid olid plaanitud jätkuma 19.05.2014. (k 2 tl 148-151)

19.05.2014 kohtuistungil otsustati asja arutamine edasi lükata kuni 09.06.2014, sest 16.05.2014 teatas EKEI kohtuarst-ekspert Mxxx Vxxx, et kohtuarstlik komisjoniline ekspertiis saab valmis 2-

3 nädala pärast. (k 2 tl 153-155). Kuna süüdistataval ilmus kohtuistungile, tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku, kuivõrd hetkel süüdistatav on kohal, alustada kokkuleppemenetluseläbirääkimisi.

Menetlusosalised jätsid kohtu ettepanekule kokkuleppemenetluse kodaldamise kaalusmiseks sisuliselt reageerimata.

09.06.2014 kohtuistungil otsustati asja arutamine edasi lükata kuni 16.06.2014, sest 06.06.2014 teatas ekspert kohtule, et vajab veel vähemalt 3 tööpäeva ekspertiisi tegemiseks. (k 2 tl 156-157). Süüdistatav oli kohal. Tsiviihageja esindaja tegi ettepaneku, kuna süüdistatav on kohal, jätkata üldmenetluses. Kokkuleppemenetluse läbirääkismiste kohta ei ole pooled kohtule midagi sisulist teatanud.

12.06.2014 saabus kohtule isiku komisjoniekspertiisi akt nr.xxx, mille teostasid kohtuarst-ekspert Mihhail Vassin, kohtuarst-ekspert Mxxx Jexxx, kohtuarst-ekspert Txxx xxx Ekspertiisiakti kohaselt hinnati süüdistatava terviseseisund tal esinevate krooniliste haiguste raviks kasutatava medikamentoosse ravi foonil rahuldavaks. Isik põeb dilateerivat kardiomüopaatiat, mille tüsistusena on tekkinud kongestiivne südamepuudulikkus, rasvtõbe ning südamekahjustusega hüpertooniatõbe. Ekspertide hinnangul oli Imre Saks võimeline oma terviseseisundi tõttu astuma kohtu ette ning osalema kohtuistungil stabiilse südametegevuse korral ja ta on süüdimõistmise korral võimeline kandma reaalset vanglakaristust. Ekspertiisiakti kohaselt põdes Imre Saks 03.03.2014-29.03.2014 bronhopneumooniat, mida diagnoositi objektiivse leiu ja kliiniliste uuringutega. Haiguste simulatsioon ja agravatsioon oli välistatud. (k 2 tl 159-169)

16.06.2014 alustati kohtuliku uurimisega. Prokurör alustas süüdistusest ülevaate andmist. Selgus, et 18.06.2014 on süüdistatavale määratud plaaniline operatsioon, mille kohta esitati dokument k 2 lk 176.

Seoses süüdistatava operatsioniga 18.06.2014 lepiti kokku uued kohtuistungi ajad: 18.08.2014, 02.09.2014, 03.09.2014, 13.10.214, 14.10.2014, 28.10.2014, 29.10.2014, 12.11.2014, 18.11.2014, 19.11.2014. (k 2 tl 178-180)

18.08.2014 toimunud kohtuistungil jätkas prokurör süüdistuse avaldamist. Süüdistatav kinnitas, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, ennast süüdi ta ei tunnista. (k 2 tl 189-190)

02.09.2014 toimunud kohtuistungil avaldas kaitsja, et süüdistus ei ole põhjendatud ja alustas kaitsekõne esitamist. Prokurör alustas kirjalike tõendite avaldamisega. 03.09.2014 toimunud kohtuistungil alustati tunnistaja Pxxx Rxxxülekuulamisega kuni kella 11.50. Kell 13.00 alustati tunnistaja Ixxx Sxx ülekuulamisega. (k 3 tl 16-28).

Seega, alates märtsist 2014 kuni 03.09.2014 on kohtulik arutamine jõudnud nii kaugele, et tuvastati süüdistatava terviseseisund, mis ei takistanud tal osaleda kohtulikus menetluses, kuulati kaitsja ja prokuröri eelkõned, kuulati üle üks tunnistaja ja alustati teise tunnistaja ülekuulamisega.

10.10.2014 esitas kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg taotluse kohtuistungi aja muutmiseks seoses süüdistatava järsu tervise halvenemisega. (k 3 tl 29-32)

13.10.2014 kohtuistungile oli ilmumata jäänud süüdistatav Imre Saks seoses haigestumisega. Kohtule oli xxx selle kohta, et süüdistataval esines 02.10.2014 kell 13.15 terviseseisund, mis ei võimaldanud kohtuistungile ilmuda. Lisatud oli ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiguslugu. (k

3 tl 34-41) Kohus lükkas 13.10.2014 ja 14.10.2014 istungi edasi kuni 28.10.2014. (k 3 tl 45-46)

21.10.2014 esitas kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg taotluse kohtuistungi aja muutmiseks seoses süüdistatava haigestumisega. Taotlusele oli lisatud xxxx13.11.2014 terviseseisund, mis ei võimaldanud kohtuistungile ilmuda. (k 3 tl 47-53)

28.10.2014 kohtuistungile oli ilmumata jäänud süüdistatav Imre Saks seoses haigestumisega. Kohus lükkas 28.10.2014 ja 29.10.2014 kohtuistungid edasi. (k 3 tl 54-55)

11.11.2014 esitas kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg taotluse kohtuistungi aja muutmiseks seoses süüdistatava haigestumisega. (k 3 tl 56-59) 17.11.2014 esitas kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg taotluse kohtuistungi aja muutmiseks seoses süüdistatava haigestumisega. (k 3 tl 61-63) Taotlusele oli lisatud xx selle kohta, et süüdistataval esines 02.10.2014-01.12.2014 terviseseisund, mis ei võimaldanud kohtuistungile ilmuda. (k 3 tl 64-65)

18.11.2014 kohtuistungile oli ilmumata jäänud süüdistatav Imre Saks seoses haigestumisega.

Seega, kõik kohtuistungitepäevad, mis olid kohtu poolt planeeritud kuni 2014. aasta lõpuni, olid nö kasutatud, kuid kohtuliku arutamisega ei olnud võimalik oluliselt edasi jõuda seoses süüdistatava probleemse terviseseisundiga. Kohtule on esitatud väljavõte haigusloost k 3 lk 34-37, millest nähtub, et 30.09.2014 oli isik paigutatud haiglasse ja opereeritud, talle on paigaldatud rütmor ehk südamestimulaator, mis ei ole ravi, vaid aitab vältida äkksurma ohtu seoses süüdistataval diagnoositud südamepuudulikkusega. Väljavõttest nähtub, et võrreldes märtsiga 2014 esineb sügisel 2014 haiguse negatiivne dünaamika.

Kohus teatas, et arvestades kohtu graafikut, on Saksi kriminaalasja arutamiseks planeeritud aeg lõppenud. Kriminaalasja arutamine oli planeeritud 2014. aastale. Selle aja jooksul jõuti 65 tunnistjatest ülekuulata ainult kaks tunnistajat. Kohus palus osalisi arvestada asja arutamise võimaluku prognoosiga ja küsis poolte seisukohti. K 3 lk 67. Kohus teatas, et 2015.aastal on kohtul määratud mahukas paljuepisoodiline mitme isikute suhtes ühiskonnas huvitekitanud rahvusvahelise narkokaubanduse kriminaalasi, mille tõttu Saksi kriminaalasjaga saaks kohus jätkata alles alates märtsist 2016 ja seda paremal juhul, kui ei tekki vajadust jätkata narkoasjaga graafikuväliselt.

Prokurör leidis, et kohtu poolt määratud aega ei ole saanud ratsionaalselt kasutada seetõttu, et süüdistatava tervislik seisund ei ole seda võimaldanud. Samas oli prokurör seisukohal, et perearsti tõendid on lakoonilised ja väheinformatiivsed, mistõttu oleks vajalik teostada kohtuarstlik komisjoniline ekspertiis, et tuvastada, milline on süüdistatava tervislik seisund. Sisuliselt prokurör leidis, et mõistlik menetlustähtaega ei ole siiski ületatud ja võib jätkata edasise menetlemisega miks mitte ka 2016. aastal. Kaitsja oli seisukohal, et mõistlik menetlusaeg hakkab lõppema ja süüdistatava tervislik seisund on oluliselt halvenenud. Kaitsja selgitas kohtule, et tegelikult kohtuarstlik ekspertiis on läbi viidud ja isik on tunnistatud kohtukõlblikuks. Kaitsja selgitas kohtule, et tuleb arvestada, et korduva ekspertiisi määramiseks alust ei ole, isiku haigus ei ole muutunud, seisundi halvenemine on selle haiguse loomulik järg, mille tõttu isikule ongi paigaldatud südamestimulaator. Kaitsja leidis, et peamiseks küsimuseks on see, et süüdistatava probleemse tervise tõttu ei ole võimalik jõuda jõustunud kohtulahendini mõistliku ajal jooksul.

Süüdistatav Imre Saks andis oma nõusoleku kriminaalasja lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. (k 3 tl 67-69, 71-72)

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja ning prokuröri arvamuse, on seisukohal, et menetlus käesolevas kriminaalasjas tuleb lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 tunnustel.

KrMS § 2742 kohaselt, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul KrMS § 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

KrMS § 2052 kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist kaikuja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada.

Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et Imre Saksi suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 2742 järgi, mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

Kriminaalmenetlus sai alguse 04.06.2009. Kriminaalmenetlus oli alustatud konkreetselt Imre Saksi suhtes, tema poolt toime pandud tegude uurimiseks. Veebruaris 2010 oli kahtlustatava vara arestitud.

Süüdistuses esitatud inkrimineeritavad kuriteod on toime pandud ajavahemikul 16.04.2007 kuni 19.03.2009, s.o ajal mil isik oli xxx on teise astme kuritegudega. Antud kriminaalasjas puudub juriidilisest isikust kannatanu, kes on likvideeritud alates veebruarist 2012 k 2 lk 34.

Tulenevalt EIÕK art 6 lg 1 tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja põhjal, lähtudes kohtuasja keerukusest, kaebaja käitumisest, riigivõimu käitumisest ja selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks menetluses kaalul.

Kohtuasja keerukus ja maht

Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tegemist keskmiselt keeruka, ent piisavalt mahuka kriminaalasjaga. Ainuüksi kohtusse saadetud süüdistusakt hõlmab endas 188 toimikulehekülge (kd 1). kriminaalasjas on üks süüdistatav, kuid talle esitatud süüdistuse maht on ulatuslik ja hõlmab tema tegevust alates 2007. aastast, 2008. ja 2009. aastal. Kriminaalasjas on vaja üle kuulata 65 tunnistajat. Ükski menetlusosaline ei väljendanud soovi uurimise mahu vähendamiseks, pooled on endiselt seisukohalt, et iga tunnistaja ülekuulamine on vajalik.

Alates märtsist 2014 kuni aasta lõpuni on kohus reaalselt jõudnud kahe tunnistaja ülekuulamiseni. Arvestades süüdistatava terviseseisundi võimalike kõikumisi ( kord on ta ekspertide arvamusel täiesti kohtukõlblik, kord aga vajab arstide arvamusel rütmorit äkksurma vältimiseks) ja menetluse reaalset kulgu, ei ole välistatud, et alates märtsist 2016 suudab kohus jätkata episoodiliselt üksikute tunnistajate ülekuulamisega. Kohus püüab teha tagasihoidliku ja realistliku prognoosi. Kui kohus jätkab alates märtsist 2016 üksikute kohtuistungitepäevadega aasta jooksul, näiteks 20 kohtuistungi päeva kuni 2016. aasta lõpuni, keskmiselt 2-3 kohtuistungipäeva ühes kuus kohtu jooksva töö ja teiste kohtuasjade kõrval, jõuab kohus ainult osa tunnistajate ülekuulamiseni ja sel juhul ei ole võimalik käesoleval ajal isegi prognoosida asja arutamise kulgu 2017. aastal, rääkimata maakohtu otsuseni jõudmist. 18.11.2014 kohtuistungil osutas prokurör sellele, et ta võiks kaaluda süüdistuse mahu vähendamist, mille tulemusena ilmselt väheneks tunnistajate arv ja kirjalike tõendite lehekülgede arv, see kergendaks teatud määral olukorda ja võib olla oleks võimalik arutada asja ilma selleta, et otsuseni jõudmise perspektiiv oleks nii ebaselge, nagu praegu.

Samas ei teinud prokurör kohtuistungil ühtegi konkreetset ettepanekut vaid hoopis taotles menetluse jätkamist uue kohtuarstliku ekspertiisi määramisega. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et prokurörile oli mõistliku menetlustähtaja ületamise probleem juba ette teada, sellele osutas kohtuasja kogu kulg. Kuni 18.11.2014 ei teinud prokuratuur ühtegi reaalset sammu asja mõistlikuks lahendamiseks, ei kasutanud menetluse koosseisuga lõpetamise või kokkuleppemenetluse võimalust, kogu menetluse käigus ei olnud tehtud ühtegi sammu süüdistuse mahtu vähendamiseks.

Kohus ei näe seoses konkreetse kohtuasjaga prokuratuuripoolset selget perspektiivi hindamist ega tegutsemise soovi. Lähtudes sellest, ei ole kohtul alust arvata, et nüüd hakkab prokuratuur vähendama süüdistuse mahtu sel määral, et tagada menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul, sest prokuratuur ei selgitanud kohtule mõistlikult, miks senini ei olnud see tehtud, kuigi oli selgelt nähtav, et menetlemine venib olulisel määral seoses isiku terviseseisundiga.

Süüdistatava käitumine

Süüdistatava käitumist ei saa kohus hinnata pahatahtlikuna. Kuigi süüdistatava seisukohal on ta niivõrd haige, et sellise haigusega ei saa osaleda kohtumenetluses, on kohtuarstlik komisjon jõudnud seisukohale, et, kuigi isikul esineb haigus ja simulatsioon ja argravatsioon on välistatud, on haigus sellise iseloomuga, et isik võib osaleda kohtuistungitel ja kanda karistust, haigus on kontrolli all ja ravi on määratud ja sellise haigusega ei vaja isik erilist kohtuistungite režiimi. Tuleb tunnistada, et süüdistatava käitumine oli pigem korrektne kogu kohtumenetluse käigus. Ekspertiisi tegemise ajal oli süüdistatav ilmunud kahele istungile ja oli valmis kokkuleppele minna. Pärast seda, kui ekspertiisi käigus oli tuvastatud süüdistatava terviseseisund, et ta võib olsaleda kohtuistungitel, oli süüdistatav kohtuistungitele korrapäraselt ilmunud ja kohus sai jätkata sisulise arutamisega. Septembris 2014 oli süüdistatav opereeritud ja järgnes postoperatsiooniline periood, mille kohta igale kohtuistungile olid esitatud vastavad arstitõendid. Kohus nõustub, et ei ole alust kahelda selles, et postoperatsioonilisel perioodil ei ole isikule meditsiiniliselt soovitatud kohtumenetluses osalemine. Kohtul ei ole süüdistatava käitumisele teha sisulist etteheidet.

Riigivõimu tegutsemine

Kui hinnata riigivõimu käitumist, peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu järgmistele momentidele. Kriminaalmenetlus on alustatud 04.06.2009. Kriminaalasi saadeti arutamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja 23.12.2011. Seega kohtueelne uurimine kestis 2 ja pool aastat. Kohus leiab, et kohtueelse uurimise teostamisega seoses ei saa riigivõimule teha etteheidet. Arvestades asja keskmist keerukust samuti olulist mahukust, kestis kohtueelne uurimine 2 ja pool aastat, mis kohtu arvates ei ole ebamõistlik pikk aeg. Asja menetlenud kohtunik tegi enesetaanduse 06.03.2012, sest esimene prokuröri vaba aeg oli alates märtsis 2014 ja enne seda pidi kohtunik siirduma pensioonile. Süüdistatav anti kohtu alla 16.08.2012, teises kohtukoosseisus. Asja kohtulik sisuline uurimine algas alles 16.06.2014 seoses süüdistatava haigestumisega. Seega alates jaaniarist 2012 kuni märtsini 2014 ( a 2 aastat 3 kuud) ei olnud riigivõim valmis alustama sisulise arutamisega. Kohus märgib, et tegelikult pole vahet, kas sisuline arutamine hakkas venima seoses prokuratuuri või kohtu hõivatusega, mõlema puhul on tegemist riigivõimu esindajatega, kohtuvõim ja täitevvõim. Peamine on see, et riigi poolt on kohtumõistemine korraldatud nii, et vahendite puudumisel ei saa riik endale lubada kohtuasja kohtusse esitamisel alustada selle sisulise arutamisega mõistlikuu ajavahemiku jooksul. Kohus ise ei pea õigustatuks, et kohtuasi lihtsalt seisab järjekorras 2 aastat ja 3 kuud enne, kui kohtukoosseis ja menetlusosalised lähevad esimest korda saali põhiistungile. Alates jaanuarist 2012 kuni märtsini 2014 kohtu asja venimine ei ole kohtu arvates millegagi põhjendatud, Riigivõim ei teinud antud juhul mitte midagi olukorra lahendamiseks, kuigi maakohus on probleemi lahendamiseks pöördunud juhtivprokuröri poole k 2 lk 15, millele jättis prokuratuur lihtsalt reageerimata.

Kokku on alates jaaniarist 2012 toimunud neli kohtuistungit, kus on toimunud asja sisuline arutamine – avakõnede pidamine, kahe tunnistaja ülekuulamine, uuritud olid ka teatud kirjalikud tõendid. Käesoleva ajal on teada, et nüüd kohtu hõivatuse tõttu võib isntugitega jätkata alles alates märtsist 2016 ja sedagi üksikute kohtuistungite päevadega nii nagu see oli kohaldatud alates augustist 2014 kuni november 2014. Selle kohtuasja kõrval, millele plaanitud aeg on juba kulutatud, peab kohus tagama ka teiste, tihtipeale tähtsamate, prioriteetsemate kohtuasjade arutamist võimalikult efektiivselt ja kiiresti ( vahistatutega asjad, alaealiste asjad, kõrget avalikku huvi omavad asjad - rahvusvaheline narkokaubandus ja vms).

Seega, ei pea kohus põhjendatud planeerida 2016. aastale Saksi asjas istungied nii, nagu see oli tehtuid alates märtsis kuni juuni 2014 ehk planeerida asja arutamist algusest ja lõpuni. Praktika näitas, et sel viisil raisatakse riigiressursse põhjendamatult, kohtsiseselt tehakse ümberkorraldusi, kohtunik vabastatakse valvenädalatest, seega kasvab teiste kollegide koormus, mis omakorda moonutab kohtusisest koormust, sisulist tulemust aga ei saa kohtunik pakkuda, asi on arutamata ja selle lõpp ei paista välja. Süüdostusakti ja kohtus uuritud materjalide alusel märgib kohus, et antud kriminaalasjas ouudub avalik huvi, kõik kuriteod on teise astme kurietod, antud kriminaalasjas puudub kannatanu, kes vajaks kohtulikku kaitset ( kannatanu on likvideeritud).

Lähtuvalt sellest suhtub kohus kohtuasjade planeerimisse vastutustundlikult, arvestab prioriteete ( vahistatutega asjad, alaealiste asjad, rahapesu, rahvusvaheline narkokaubandus, organiseeritud kuritegevuse asjad, esimese astme rasked isikuvastased kuriteod) ja selgitab, et käesolev kriminaalasi ei ole kohtule prioriteetne, et selle arutamist tähtsustaks kohus teistest kohtuasjadest rohkem. Vastupidi, avaliku menetlushuvi puudumine, kannatanu puudumine, fakt, et kõik kuriteod on teise astme kuriteod, julgustab maakohut tõdeda, et tulevikus tegeleks maakohus käesoleva kriminaasjaga nii palju, kui palju aega oleks võimalik sellele eraldada, kahjustamata teiste kriminaalasjade efektiivset kulguteisisõnu üksikud kohtuistungitepäevad ajal, mil menetlusosaistel ( kaitsjal, prokuröril ja kohtul on võimalik koos põhiistungile minna).

Kohtusiseselt on selle asja planeerimisele, läbiviimisele, arutamisele ettenähtud ressurss ammendatud. Asja arutav kohtunik ei näe reaalseid võimalusi, kuidas edaspidi saaks asja arutada mõistliku aja jooksul. Nagu nähtub, just riigivõimu tegutsemise tõttu on asja arutamine ei ole võimalik mõistliku aja jooksul. See on asja venimises oluline aspekt.

Kaebaja ehk ohvri huvi

Kohtupraktika kohaselt tuleb kaaluda ka seda, milline on mõistliku aja ületamise mõju kaebaja huvidele. Kohus märgib, et nii kannatanul kui ka süüdistataval on õigus oodata, et kohtuasi arutatakse efektiivselt, kiiresti, kvaliteelselt ja mõistliku aja jooksul. Paraku riigi vahendite ebapiisavuse tõttu ei ole see alati võimalik. Maakohus kordab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole enam kannatanut, kelle huvisid tuleks kaaluda ja kes vajaks kohtulikku kaitset kriminaalasja raames. kJuriidilisest isikust annatanu on likvideeritud. Kahjunõuet on omandanud loovutamise lepingu alusel muu äriühing, kes ei ole antud kriminaalasjas kannatanu. Süüdistatava puhul on olulise tähendusega tema kõikuv terviseseisund, mille ebastabiilsust ei olnud võimalik isegi kohtuarstliku ekspertiisi kaudu prognoosida. Kohus nõustub sellega, et süüdistatava huvi oleks, et kohtuasi oleks lahendatud kiiresti ja mõistliku aja jooksul, et ta saaks rohkem pühenduda oma tervisele. Kohus leiab, et et kui võtta isikule esitatud süüdistuse mahtu, seda, et kõik toime pandud kuriteod on teise astme kuriteod, et viimane tegu oli väidetavalt toime pandud 2009.a alguses ehk peaaegu 6 aastat tagasi, kannatanut, kelle huve tuleks kaitsta, ei ole, on antud juhul süüdistatava huvi hoida haigus kontrolli all ja vältida tervist kahjustavaid tegevusi ülekaaluka tähendusega, võrreldes talle esitatud süüdistusega.

Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses mõistliku menetlusaja möödumisega on üks võimalikke lahendusi reageerimaks menetluse ebamõistlikule kestusele, mis tuleb kõne alla siis, kui menetluse kestus on ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes isiku karistamisega avalikes huvides. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, mille tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi võimaliku süüdlase karistamiseks ja isiku õigust mõistlikule menetlusajale tema süüasja läbivaatamisel.

Kriminaalmenetlus hakkas Imre Saksi olukorda mõjutama (st tema suhtes algas kriminaalmenetlus EIÕK art 6 lg 1 mõttes) juba 15.12.2009, s.o kahtlustuse esitamisest ja elukohast lahkumise keelu määruse kohaldamisest, mis tähendab, et tema suhtes on kriminaalmenetlus 17.12.2014 seisuga väldanud juba ligi 5 aastat. See ongi kohtu arvates ajaline alguspunkt, millest tuleb arvestada mõistliku menetlustähtaja kulgema hakkamist. Kui kohus jätkab menetlusega kuni 2016. aasta lõpuni ( ja maakohtu kohtuotsuseni jõudmine ei ole selleks ajaks sugugi kindel), siis kestaks menetlus seisuga detsember 2016 juba 7 aastat ja maakohtu kohtuotsuseni jõudmise perspektiiv oleks endiselt ebaselge, rääkimata kõrgemalseisvate kohtute kohtuotsusteni jõudmist.

Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr.3-1-1-43-10 leiab kohus, et kuna süüdistatava menetluses olevas kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud (sündmusest on möödunud üle 5 aasta) ja seda rikkumist ei ole võimalik muul viisil (näiteks mõistetavat karistust kergendades) hüvitada, siis tuleb KrMS § 2 p 2 ja EIÕK art 6 lg 1 esimese lause alusel Imre Saksi suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis asja lahendamine kohtus parajasti on. Samuti osundab kohus Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-63-13 p.18, mille kohaselt olukorras, kus on tuvastatud, et süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, tuleb hinnata, millise aja jooksul on selles asjas tõenäoliselt võimalik jõustunud kohtuotsuseni jõuda. Juhul kui eksisteerib arvestatav tõenäosus, et kriminaalasja lahendamine lähiajal ei ole võimalik, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, vältimaks olukorda, kus süüdistatava õiguste juba alanud rikkumine jätkub veel pikka aega. Kohus on analüüsinud olukorda Riigikohtu praktikaga kooskõlas, arvestades, süüdistatava käitumist, riigivõimu tegutsemist, süüdistuse keerukust ja mahtu, kannatanu huvisid ja ka sedagi, milline on käesoleva kohtuasja arutamise võimalik prognoos ja millal oleks võimalik jõuda vähemalt maakohtu kohtuotsuseni.

Pidades silmast senist menetluse kulgu, leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas ei ole mõistliku aja jooksul võimalik jõuda kohtulahendini. Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et kohtunikul on 2015. aastaks broneeritud üldmenetluses kriminaalasi, mille graafik hõlmab peaaegu tervet kalendriaastat. Selles asjas on selge avalik huvi ja tegemist on vahistatutega asjaga. Sellele asjale suunab kohtunik oma ressurssi ja vajadusel jätkab selle asja arutamisega 2016.aastal.

Tõkend, elukohast lahkumise keeld, on aegunud.

Kriminaalasja raames esitas kannatanu xxx

Prokurör esitas taotluse süüdistatava suhtes kohtuarstliku komisjoniekspertiisi määramiseks. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, kuna käesolevas kriminaalasjas on juba ühel korral määratud kohtuarstlik ekspertiis süüdistava suhtes, millega tuvastati, et isik põeb krooniliste haigustena dilateerivat kardiomüopaatiat, mille tüsistusena on tekkinud kongestiivne südamepuudulikkus, rasvtõbe ning südamekahjustusega hüpertooniatõbe. Kohus leiab, et käesoleval hetkel puudub alus korrata Imre Saksi terviseseisundi hindamiseks kohtuarstlikku komisjonekspteriisi. Kohtule selliseid asjaolusid ei nähtu, mis annaksid aluse ekspertiisi määramiseks. Isiku tervislikust seisundist on olnud tingitud kohtuistungite toimumise viibimine. Samas puudub kohtul alus arvata, et süüdistatav Imre Saks oleks tervislikust seisundist tingitud kohtuliku arutamise edasilükkamise taotlustega püüdnud kriminaalmenetlust

pahatahtlikult venitada. Ekspertiisiaktist nähtub, et Imre Saksi poolt haiguste simulatsioon ja agravatsioon on välistatud. Isiku terviseseisund on kontrollitud ja tuvastatud, et ole alust arvata, et isiku terviseseisundiga seoses oleks alust rääkida muust uuest haigusest vms. Kahtlust ei ole, et südamepuudulikkuse tõttu isik oli opereeritud. Selle fakti tuvastamiseks ei vaja kohus ekspertiisi. On tuvastatud, et operatsioonile järgneb postoperatsiooniline periood. Selle fakti tuvastamiseks ka ei ole vaja ekspertiisi. Kohtu arvates prokuröri taotluse rahuldamine ja korduva kohtuarstliku ekspertiisi määramine pikendaks veelgi kohtmenetlust ja riivaks sellega jätkuvalt isiku õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul.

Igal juhul kohus saaks sisuliselt jätkata alles märtsis 2016 ja sedagi üksikute kohtuistungitepäevadega. Selles mõttes ei ole kohtu jaoks tähendust asjaolul, kas näiteks järgmise poole aasta jooksul on isik kohtukõlblik või mitte. Kohus ei kujuta ette, et kohtuarstliku ekspertiisi kaudu saaksid arstid anda ekspertarvamusel, kas isik on terviseseisundi tõttu võimeline osalema kohtumenetluses 2016. või 2017. aastatl. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et prokuröri taotluse tegelikuks eesmärgiks tundub kohtule olevat soov vältida menetluse lõpetamist mõistliku menetlustähtaja ületamise tõttu.

Prokurör näeb viimase võimalusena, et uus kohtuarstlik ekspertiis annaks arvamuse, et isik ei saa osaleda kohtumenetluses, sel juhul võiks asja lõpetada isiku raske haigestumise tõttu. Kohus selgitab, et seda, et süüdistatava haigus ei ole ravitav, on teada juba läbiviidud ekspertiisi kaudu. Eksperdid selgitasid veenvalt, miks süüdistatav võib osaleda kohtumenetluses. Loomulikult ka ilma kohtuarstliku ekspertiisita nõustuks kohus sellega, et haiguse hoogu ajal või postoperatsioonilisel perioodil on arst pidanud vajalikuks tuvastada menetlustoimingule ilmumise takistust.

Kohus selgitab, et kohus ei saa menetluse hindamisel ja planeerimisel lähtuda sellest, kuidas saaks menetluse lõpetada nö „viisakamal“ alusel. Kohus ei näe käesoleval ajal ühtki mõistlikku põhjust, miks tuleks jätkata käesolevas kriminaalasjas menetlust ja vältida menetluse lõpetamist mõistliku menetlustähtajas ületamise tõttu. Märkusena prokuröri argumendile, et esitatud arstitõendid on väheinformatiivsed, selgitab maakohus, et arstitõendid on välja antud täielikus vastavuses sotsiaalministri määrusega sätestatuga ja arstile ei saa ette heita väljaantud arstitõendite lakoonilisust, sest arst ei ole ekspert ega pea oma järeldust põhjendama.

Imre Saksi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg on esitanud taotluse Imre Saksi poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks summas 12 477,84 eurot k 3 lk 73-74. Taotluses on eraldi toodud osutatud õigusabi liigid ja ajad, näidatud, milles seisnes konkreetsemalt osutatud abi Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Küllike Namm arved. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg poolt tehtud kulutused õigusabile summas 12 477,84 eurot on mõistliku suurusega, tunni hind vastab mõistlikule turuhinnale, ei ole andmeid, et kulud oleksid kunstlikult suurendatud, kulud on esitatud kogu menetlemise perioodi eest kuni november 2014 ning kuuluvad hüvitamisele.

KrMS § 183 alusel kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud, milleks käesolevas asjas on käekirjaekspertiisikulud kogusummas 528,49 eurot, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemise kulud 271 eurot ja kaitsja poolt õigusabi osutamise eest kantud kulud, jäävad riigi kanda.

Arestitud vara kuulub lõpetamisel vabastamisele aresti alt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik