3-14-50888/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKinnipeetav Ken Kessel esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada jätmisega. Kaebuse kohaselt väitis vangla alusetult nagu kaebaja oleks mõnes kriminaalasjas
Legislator headnote
AI generated3-14-50888/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebuse kohaselt väitis vangla alusetult nagu kaebaja oleks mõnes kriminaalasjas
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
17.12.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-50888
Haldusasi
Ken Kesseli kaebus Tartu Vangla tegevuse
õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 07.03.2014
kaebaja avavanglasse paigutamata jätmisega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ken Kesseli määruskaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus muutmata ja Ken Kesseli määruskaebus
rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva
määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1. Kinnipeetav Ken Kessel esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada
õigusvastaseks Tartu Vangla 07.03.2014 tegevus seoses kaebaja avavanglasse paigutamata
jätmisega. Kaebuse kohaselt väitis vangla alusetult nagu kaebaja oleks mõnes kriminaalasjas
kahtlustatav või süüdistatav ja seetõttu pole võimalik teda avavanglasse paigutada. Tartu
Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamise põhjendatud huvina on kaebaja märkinud
hilisema kahju hüvitamise taotluse esitamise soovi.
2. Tartu Halduskohus jättis 04.09.2014. a määrusega K. Kesseli kaebuse läbi vaatamata
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 koosmõjus § 121 lg 2 p-ga 1 ja 2
ning samuti riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel.
Halduskohus nõustub Tartu Vangla vastuses kohtule osundatud asjaoluga, et kaebaja ei ole
vanglale esitanud konkreetset taotlust avavanglasse ümberpaigutamiseks. Vangla poolt
keelduva vastuse saamise korral oleks kaebaja saanud seda keeldumist vaidlustada vaide
korras ja hiljem vajadusel kohustamiskaebusega halduskohtusse pöörduda. Tartu Vangla
kohtule esitatud vastuse järgi esitas kaebaja vanglale selgitustaotluse, sooviga teada saada,
millal teda avavanglasse paigutatakse ja mis põhjustel ei ole paigutatud. Taotlust avavanglasse
ümberpaigutamiseks K. Kessel vanglale esitanud ei ole. Seega ei ole K. Kessel kasutanud
eesmärgi saavutamiseks seadusega võimaldatud vahendeid, mis tähendab, et hilisem kahju
hüvitamise kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ka kohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et
kaebaja eesmärgiks oleks avavanglasse saamine, vaid ainult kahju hüvitamise taotluse
esitamine.
Kaebajal puuduks riigivastutusnõude esitamisel kaebeõigus, kuna kahju oleks olnud võimalik
vältida kohustamistaotluse esitamisega ja hüvitamiskaebus oleks seetõttu perspektiivitu.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. K. Kessel esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus
tühistada ning esitatud kaebus läbi vaadata ja rahuldada.
Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu hinnang ebaõige. Eksitavad ja asjakohatud on väited,
et kaebaja jättis kasutamata võimaluse nõuda enda paigutamist avavanglasse, kuna
kinnipeetavale ei tulene seadusest õigust nõuda enda paigutamist avavanglasse. Avavanglasse
paigutamine toimub täitmisplaani alusel ja kindlatel tähtaegadel. Kaebaja on korduvalt talle
määratud inspektor-kontaktisikult taotlenud enda ümberpaigutamist avavanglasse, kuid talle
on väidetud, et tal ei ole õigust seda taotleda. Seega oleks olnud tulutu esitada kirjalik taotlus
avavanglasse paigutamiseks. Samas oli vastustajal seaduse järgi kohustus kaebaja
07.03.2014 avavanglasse ümber paigutada ja seda kohustust ei tee olematuks ka kaebaja
suhtes mitu kuud hiljem fabritseeritud kahtlustus kriminaalasjas, mis esitati kaebajale pärast
seda, kui halduskohus oli antud haldusasjas kaebuse menetlusse võtnud. Seega ei jätnud
kaebaja kasutamata seadusega võimaldatud vahendeid eesmärgi saavutamiseks, sest seadusest
tulenevalt mingeid vahendeid ei olnudki.
Kaebaja esitas tuvastamisnõude, mitte kohustamisnõude, kuna tagantjärgi ajavahemikul
07.03.2014 kuni tänaseni ei oleks enam võimalik kaebajat avavanglasse paigutada ning ka
seetõttu, et Tartu Vangla teatud ametnikel on kaebaja vastu isiklik viha, kuna kaebaja on
juhtinud tähelepanu vanglaametnike eksimustele nende ametialases käitumises.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja
K. Kesseli määruskaebus rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole
aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub määruses
toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2).
Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
5. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste
kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et
käesoleval juhul oleks kaebaja poolt tõhusamaks õiguskaitsevahendiks esitada taotlus enda
avavanglasse ümberpaigutamiseks ja vastustaja keelduva vastuse korral oleks tal õigus esitada
selle peale vaie ning pärast seda kaebus halduskohtusse. Kuna kaebaja eesmärgiks on
saavutada enda avanglasse ümberpaigutamine, siis vastustaja tegevuse võimalik
õigusvastaseks tunnistamine ei aita kuidagi kaasa tema õiguste kaitsmisele, kuna ei too kaasa
ümberpaigutamist. Peale selle on halduskohus õigustatult viidanud ka RVastS § 7 lg-le 1,
mille kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-
õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud
võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise
või taastamisega. Praegusel momendil oli kaebajal võimalus esitada toimingu sooritamise
nõue.
Eeltoodu alusel on halduskohus õigustatult leidnud, et kaebajal puudub riigivastutusnõude
esitamisel kaebeõigus, kuna kahju oleks olnud võimalik vältida kohustamistaotluse
esitamisega ja hüvitamiskaebus oleks seetõttu perspektiivitu ning esineb alus kaebuse läbi
vaatamata jätmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Madis Ernits
Agu Timmi