Legislator Case Law & Legislation
3-14-50888/14 AI generated

3-14-50888/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-50888/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnipeetav Ken Kessel esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada jätmisega. Kaebuse kohaselt väitis vangla alusetult nagu kaebaja oleks mõnes kriminaalasjas

Legislator headnote

AI generated

3-14-50888/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebuse kohaselt väitis vangla alusetult nagu kaebaja oleks mõnes kriminaalasjas

Keywords

AI generated
application for prosecution urgent suspicion of an offence communication with defense counsel authorization for criminal prosecution insufficiently substantiated threat pleas in law
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50888

Haldusasi

Ken Kesseli kaebus Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 07.03.2014

kaebaja avavanglasse paigutamata jätmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ken Kesseli määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus muutmata ja Ken Kesseli määruskaebus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Ken Kessel esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

õigusvastaseks Tartu Vangla 07.03.2014 tegevus seoses kaebaja avavanglasse paigutamata

jätmisega. Kaebuse kohaselt väitis vangla alusetult nagu kaebaja oleks mõnes kriminaalasjas

kahtlustatav või süüdistatav ja seetõttu pole võimalik teda avavanglasse paigutada. Tartu

Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamise põhjendatud huvina on kaebaja märkinud

hilisema kahju hüvitamise taotluse esitamise soovi.

2. Tartu Halduskohus jättis 04.09.2014. a määrusega K. Kesseli kaebuse läbi vaatamata

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 koosmõjus § 121 lg 2 p-ga 1 ja 2

ning samuti riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel.

Halduskohus nõustub Tartu Vangla vastuses kohtule osundatud asjaoluga, et kaebaja ei ole

vanglale esitanud konkreetset taotlust avavanglasse ümberpaigutamiseks. Vangla poolt

keelduva vastuse saamise korral oleks kaebaja saanud seda keeldumist vaidlustada vaide

korras ja hiljem vajadusel kohustamiskaebusega halduskohtusse pöörduda. Tartu Vangla

kohtule esitatud vastuse järgi esitas kaebaja vanglale selgitustaotluse, sooviga teada saada,

millal teda avavanglasse paigutatakse ja mis põhjustel ei ole paigutatud. Taotlust avavanglasse

ümberpaigutamiseks K. Kessel vanglale esitanud ei ole. Seega ei ole K. Kessel kasutanud

eesmärgi saavutamiseks seadusega võimaldatud vahendeid, mis tähendab, et hilisem kahju

hüvitamise kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ka kohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et

kaebaja eesmärgiks oleks avavanglasse saamine, vaid ainult kahju hüvitamise taotluse

esitamine.

Kaebajal puuduks riigivastutusnõude esitamisel kaebeõigus, kuna kahju oleks olnud võimalik

vältida kohustamistaotluse esitamisega ja hüvitamiskaebus oleks seetõttu perspektiivitu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. K. Kessel esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus

tühistada ning esitatud kaebus läbi vaadata ja rahuldada.

Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu hinnang ebaõige. Eksitavad ja asjakohatud on väited,

et kaebaja jättis kasutamata võimaluse nõuda enda paigutamist avavanglasse, kuna

kinnipeetavale ei tulene seadusest õigust nõuda enda paigutamist avavanglasse. Avavanglasse

paigutamine toimub täitmisplaani alusel ja kindlatel tähtaegadel. Kaebaja on korduvalt talle

määratud inspektor-kontaktisikult taotlenud enda ümberpaigutamist avavanglasse, kuid talle

on väidetud, et tal ei ole õigust seda taotleda. Seega oleks olnud tulutu esitada kirjalik taotlus

avavanglasse paigutamiseks. Samas oli vastustajal seaduse järgi kohustus kaebaja

07.03.2014 avavanglasse ümber paigutada ja seda kohustust ei tee olematuks ka kaebaja

suhtes mitu kuud hiljem fabritseeritud kahtlustus kriminaalasjas, mis esitati kaebajale pärast

seda, kui halduskohus oli antud haldusasjas kaebuse menetlusse võtnud. Seega ei jätnud

kaebaja kasutamata seadusega võimaldatud vahendeid eesmärgi saavutamiseks, sest seadusest

tulenevalt mingeid vahendeid ei olnudki.

Kaebaja esitas tuvastamisnõude, mitte kohustamisnõude, kuna tagantjärgi ajavahemikul

07.03.2014 kuni tänaseni ei oleks enam võimalik kaebajat avavanglasse paigutada ning ka

seetõttu, et Tartu Vangla teatud ametnikel on kaebaja vastu isiklik viha, kuna kaebaja on

juhtinud tähelepanu vanglaametnike eksimustele nende ametialases käitumises.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja

K. Kesseli määruskaebus rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole

aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub määruses

toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2).

Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

5. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

käesoleval juhul oleks kaebaja poolt tõhusamaks õiguskaitsevahendiks esitada taotlus enda

avavanglasse ümberpaigutamiseks ja vastustaja keelduva vastuse korral oleks tal õigus esitada

selle peale vaie ning pärast seda kaebus halduskohtusse. Kuna kaebaja eesmärgiks on

saavutada enda avanglasse ümberpaigutamine, siis vastustaja tegevuse võimalik

õigusvastaseks tunnistamine ei aita kuidagi kaasa tema õiguste kaitsmisele, kuna ei too kaasa

ümberpaigutamist. Peale selle on halduskohus õigustatult viidanud ka RVastS § 7 lg-le 1,

mille kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-

õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise

või taastamisega. Praegusel momendil oli kaebajal võimalus esitada toimingu sooritamise

nõue.

Eeltoodu alusel on halduskohus õigustatult leidnud, et kaebajal puudub riigivastutusnõude

esitamisel kaebeõigus, kuna kahju oleks olnud võimalik vältida kohustamistaotluse

esitamisega ja hüvitamiskaebus oleks seetõttu perspektiivitu ning esineb alus kaebuse läbi

vaatamata jätmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi