1-14-7747/35 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2014, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-7747 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Pavel Gontšarov, Urmas Reinola Kriminaalasi

T.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p

1,7,8,9; § 344 lg 1; § 424 järgi; Pavel Novak süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi; Stanislav Pajevski süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8,9, järgi; Andrei Dementjev süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi; Viktor Kaljupanov süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. oktoobri 2014 aasta otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitajad

Süüdistatavad Andrei Dementjev, ik: 38305220373, T.T, ik: XXX Pavel Novak, ik: 37712225215 Prokurör Deniss Medvedev Kaitsjad Merike Allikmäe, Kadi Mägi, Milvi Söörd Arutamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andrei Dementjevi apellatsioon tervikuna ja T.T apellatsioon tsiviilhagi puudutas osas läbi vaatamata.

2. -14-7747 muutmata Jätta Harju Maakohtu 30. oktoobri 2014 aasta otsus kriminaalasjas nr 1 ja T.T ja Pavel Novaki kaebused menetluskulude väljamõistmise osas rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaad ist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Harju Maakohus tunnistas kokkuleppemenetluses T.T süüdi KarS § 199 lg

2 p 1, 7, 8, 9 järgi ja karistas vangistusega 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud,

344 lg 1 KarS § järgi ja karistas vangistusega 1 ( karist vangistusega 2 (kaks) kuud. üks) kuu, KarS § järgi ja as

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõist suurendas is liitkaristuseks vangistuse

1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud. KarS § 65 lg 1 alusel õist m is liit

karistuseks vangistuse 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud. Arvas liitkaristusest maha Harju Maakohtu 09.09.2014 kohtuotsuse e järgi ärakantud karistus , s.o 10 kuud vangistust ning luges kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel luges karistuse kandmise alguseks 05.04.2014.a.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtt T.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki is juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks e . Tõkend –

– tüh kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. i vahistamine istas

LS § 127 alusel viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest kohustas T.T arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

2. Pavel Novak

5, i tunnistas Harju Maakohus kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, talle karistuseks vangistuse

2 (kaks) kuud.

9 järgi ja mõistis

1 (üks) aasta KarS § 68 lg 1 alusel luges karistuse kandmise alguseks 10.06.2014.a. Tõkend –

– tüh kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel i vahistamine istas .

3. Andrei Dementjevi tunnistas Harju Maakohus kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, ja karistas vangistusega .

9 järgi

9 (üheksa) kuud KarS § 68 lg 1 alusel luges karistuse kandmise alguseks 10.06.2014.a. Tõkend –

– tüh kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. i vahistamine istas

4. Maakohus tunnistas süüdi veel Stanislav Pajevski ja Viktor Kaljupanovi, kuid nende osas ei ole otsust vaidlustatud.

5. Maakohus rahuldas tsiviilhagid ja VÕS § 1043, § 1045 alusel mõistis T.T-lt ja Pavel Novakilt solidaarselt

K kasuks 77,51 eurot, L kasuks 72,00 eurot, S AS välja OÜ AS kasuks 83,20 eurot.

T.T-lt mõistis välja AS L kasuks 77,00 eurot, PS (S) kasuks 350,56 eurot, MK (K kasuks 15 eurot, TP (P) kasuks 774 eurot, SP kasuks 2871 eurot, IE (E) kasuks 560 eurot, ) AR kasuks 1502 eurot, TV kasuks 2791 eurot.

T.T-lt, Pavel Novakilt, Stanislav Pajevskilt ja Andrei Dementjevilt mõistis solidaarselt TU (U) kasuks 780 eurot, TM ) kasuks 900 eurot. välja (M

Pavel Novakilt IK kasuks 192 eurot. mõistis välja

Pavel Novakilt ja Viktor Kaljupanovilt solidaarselt AA kasuks 536 euro mõistis välja t. Andrei Dementjevilt IA kasuks 510 eurot. mõistis välja

6.

riigituludesse: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel mõistis

1. T.T-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot, kaitsjatasu 1240 eurot, toimiku koopiate kulu 1 euro, asitõendi saatekulu 38,40 eurot.

2. Pavel Novakilt a kaasnev menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsuseg sundraha 532,50 eurot, kaitsjatasu 426 eurot, toimiku koopiate kulu 1 euro.

3. Stanislav Pajevskilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot, kaitsjatasu 636 eurot, toimiku koopiate kulu 1 euro.

4. Andrei Dementjevilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot, kaitsjatasu 372 eurot, toimiku koopiate kulu 1 euro.

5. Viktor Kaljupanovilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot, kaitsjatasu 516 eurot, toimiku koopiate kulu 1 euro.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätt

is -ekspertiisikulud summas 741 (ekspertiisiakt nr 14E- DNA

GE0484) DNA-ekspertiisikulud summas 627 eurot (ekspertiisiakt nr 14E-GE0486), DNA- ekspertiisikulud (ekspertiisiakt nr 14E-GE0554) summas 285 eurot, DNA-ekspertiisikulud summas 1368 eurot riigi kanda.

KAEBUSED:

7. Andrei Dementjev vaidlustab kohtuotsust väljamõistetud tsiviilhagide osas. Leiab, et summad on liiga suured. Tal puuduvad materi aalsed võimalused nende maksmiseks.

8. T.T ei nõustu kannatanute poolt esitatud tsiviilhagidega. Enamus varastatud asju oli politsei poolt ära võetud ja kannatanutele tagastatud. Ei nõustu tasuma kahju episoodis, mis oli toime pandud 26.03.-

24.03.2014. kuna tema süü selles episoodis ei ole tõendatud. Samuti ei ole nõus hüvitama tsiviilhagi 26.03 27.03.2014 toimepandud kuriteos. Tema süü pole - tõendatud. Samuti taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Puudub töökoht ja kindel sissetulek. On II grupi invaliid, puuduvad võimalused menetluskulude tasumiseks.

9. Pavel Novak vaidlustab otsust väljamõistetud menetluskulude osas. Viibib Tallinna Vanglas ja kindel sissetulek puudub. Taotleb menetluskulude osas uuesti asi läbi vaadata ja võimaldada nende tasumist 12 kuu jooksul pärast karistuse kandmiselt vabanemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

10. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et KrMS § 318 lg 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui tegemist on KrMS 9 peatüki 2 jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust sätestavaid menetlusõigusnorme üüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses . S

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Antud juhul ülalnimetatud asjaolusid pole apellatsioonides käsitatud. T.T ja Andrei Dementjev on vaidlustanud kohtuotsuse kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi suuruse ja kahjusummade väljamõistmise osas.

Vastavalt kohtuistungi protokollile on maakohus selgitanud süüdistatavatele nende õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas piiratud edasikaebeõigust. Piiratud edasikaebeõigus on kajastatud ka kohtuotsuses.

Süüdistatavad ja nende kaitsja on sõlminud kokkulepped. Kõikides kokkulepetes on kirjas d süüdistuse sisu, samuti on kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus kokkuleppes kajastatud ja samas summas on kannatanud esitanud tsiviilhagid ning kohus on samad summad ka süüdlastelt ka välja mõistnud.

Kohtuistungil on T.T ja Andrei Dementjev kinnitanud, et kokkulepe on arusaadav, sõlmitud kaitsja juuresolekul, vabatahtlikult. On taotlenud kokkuleppe kinnitamist. Maakohtu otsus vastabki sõlmitud kokkuleppele.

Maakohus on isiku te süüdimõistmisel ja tsiviilhagide väljamõistmisel järginud

kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et on süüdistatavad kohtus nõustunud kokkuleppega, sealhulgas süüdistuse mahuga ja kannatanute poolt esitatud kahjutasu nõuetega ning kokkuleppes äranäidatud summade nendelt väljamõistmisega, kuid soovivad kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik tõlgendada KrMS § 318 lg 4 ettenähtud otsuse vaidlustamise õigusena.

KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostatakse apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määrus, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

Kuna kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus pole tsiviilhagide se osas väljamõistmi

apelleeritav tuleb Andrei Dementjevi apellatsioon tervikuna ja T.T apellatsioon tsiviilhagi puudutas osas jätta KrMS § 326 lg 2 , § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 4 alusel läbi vaatamata.

11. T.T ja Pavel Novak on vaidlustanud otsust menetluskulude väljamõistmise osas.

KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse.

S

üüdistatav Pavel Novak ongi otsusega väljamõistetud menetluskulusid vaidlustanud määäruskaebe korras. T.T on samuti esitatud apellatsioonis menetluskulude väljamõistmist vaidlustanud, seetõttu kuulub ka see osa lahendamisele kui määruskaebus, milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid ja on võimalik ka kokkuleppemenetluses.

Pavel Novak , viidates vangistuses viibimisele, on määruskaebuses taotlenud võimaldada tal menetluskulude tasumist 12 kuu jooksul pärast vanglast vabanemist. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. KrMS § 410 lg 1 kehtestab üldpõhimõtte, et kohtuotsus või määrus pööratakse täitmisele kui - see on jõustunud. KrMS § 423, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 423 ja § 417 alusel algab süüdimõistetu poolt rahaliste nõuete tasumise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. Kuna KrMS § 417 kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Antud juhul on maakohus juba määranud menetluskulude tasumise tähtajaks 12 kuud.

Süüdistatavate poolt viidatud asjaolu, et vangistuses viibides neil sissetulek puudub pole menetluskulude väljamõistmisel olulise tähtsusega. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-120-

12 sedastanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist.

T.T on taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist seonduvalt invaliidsuse ja töökoha puudumisega. Kolleegium leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu.

Esmalt kolleegium peab vajalikuks osutada, et KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui hüvitamine käib üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Täielikult menetluskulude riigi kanda jätmist seadus ette ei näe. Kohus on juba pidanud põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning on määranud kriminaalmenetluse kulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Samuti on maakohus osa menetluskuludest juba

jätnud riigi kanda. Kriminaalasja materjalidest tulenevalt, sealhulgas kohtuistungi protokolli andmete alusel on T.T enne tema vahistamist olnud töökohaks AS E. Seega on ta ka viidatud invaliidsusele vaatamata võimeline töötama.

Eeltoodust tulenevalt ja j - uhindudes KrMS § dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 30.10.2014 otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja taotlused rahuldamata.

Ivi Kesküla Pavel Gontšarov Urmas Reinola (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)