3-14-52835/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-52835

Haldusasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) taotlus riigi õigusabi

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomäe määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu poolt 08.12.2014 menetlusse võetud ja rahuldamata jäetud

määruskaebus Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määruse peale läbi vaatamata.

2. Edastada J. Reinomäe 30.11.2014. a taotlus Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a

määrusele määruskaebuse esitamiseks riigi õigusabi saamiseks lahendamiseks Tartu

Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. J. Reinomägi esitas vandeadvokaat E. Bulattšiku tegevuse peale kaebuse

Justiitsministeeriumile, kes edastas kaebuse lahendamiseks Eesti Advokatuuri aukohtule.

Eesti Advokatuuri aukohtu 25.09.2014. a otsusega nr 18-5 määrati mitte algatada

aukohtumenetlust vandeadvokaat E. Bulattšiku tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo

puudumisega. 03.11.2014 esitas J. Reinomägi Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi

saamiseks Eesti Advokatuuri aukohtu 25.09.2014. a otsuse nr 18-5 vaidlustamiseks. Viru

Maakohus keeldus 07.11.2014. a määrusega tsiviilasjas 2-14-60376 J. Reinomäe taotluse

menetlusse võtmisest ning edastas taotluse kohtualluvuse korras Tallinna Halduskohtule.

11.11.2014 edastas Tallinna Halduskohus J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse koos toimikuga

Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale.

2. Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse

rahuldamata.

Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 7 lg 1 ps 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, mille kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. J. Reinomägi on ka varasemalt

esitanud halduskohtule nii faktiliselt kui õiguslikult arusaadavalt põhjendatud kaebuse Eesti

Advokatuuri otsuse vaidlustamiseks koos taotlusega menetlusabi saamiseks, teabenõude ja

taotluse riigi õigusabi saamiseks. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et ta on

halduskohtumenetluses osalenud ka varem, esitanud kohtule kaebusi sh ka määruskaebusi.

Tulenevalt eeltoodust on J. Reinomäe puhul tegemist isikuga, kes on võimeline ise kaitsma

oma õigusi. Halduskohtu hinnangul ei ole käesolev haldusasi loomu poolest keeruline ega

kohtupraktikas ennenägematu. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades

kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada.

3. 30.11.2014 esitas J. Reinomägi halduskohtule Tartu Halduskohtule adresseeritud ja

pealkirja „Taotlus riigi õigusabi saamiseks“ kandva avalduse (tl 27), milles märgib, et soovib

Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määruse suhtes käitada riigi õigusabi osutaja vahendusel

õigusi kuni Euroopa Inimõiguste Kohtuni, kui see peaks osutuma vajalikuks.

4. Tartu Halduskohus võttis 08.12.2014 J. Reinomäe 30.11.2014. a avalduse menetlusse

määruskaebusena Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määruse peale, jättis selle rahuldamata

ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg-st 1 kontrollib

ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on

määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis

seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207 lg 2 sätestab, et kui määruskaebus on

ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse

määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on käesolevas asjas

ebaõigesti käsitlenud J. Reinomäe 30.11.2014. a avaldust määruskaebusena ning võtnud selle

menetlusse. Nimetatud avalduses on J. Reinomäe sõnaselgelt märkinud soovi käitada Tartu

Halduskohtu 24.11.2014. a määruse suhtes oma õigusi riigi õigusabi osutaja vahendusel.

Ringkonnakohtu hinnangul on J. Reinomäe 30.11.2014. a avalduse näol tegemist taotlusega

riigi õigusabi määramiseks Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määruse peale määruskaebuse

esitamiseks ning sellest ei tulene otsest soovi vaidlustada nimetatud halduskohtu määrust ka

ilma riigi õigusabi korras määratud esindajata. Seega ei ole J. Reinomäe 30.11.2014. a

avalduse näol tegemist määruskaebusega, vaid riigi õigusabi taotlusega. Kuivõrd eeltoodust

tulenevalt on halduskohus 08.12.2014. a kirjaga selle taotluse ebaõigesti määruskaebusena

menetlusse võtnud, tuleb ringkonnakohtule edastatud määruskaebus jätta HKMS § 207 lg 2

alusel läbi vaatamata.

6. RÕS § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või

väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle

pädevuses oleks asja menetleda. Tulenevalt HKMS § 204 lg-st 1 esitatakse määruskaebus

ringkonnakohtule kirjalikult selle halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega

vaidlustatakse. HKMS § 206 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt otsustab halduskohus

määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist ning kontrollib,

kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud

seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Seega on määruskaebuse

nõuetekohasuse kontrollimine ja menetlusse võtmine või sellest keeldumine halduskohtu

kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eelnevast, et ka määruskaebuse esitamiseks riigi

õigusabi saamise taotlus tuleb esitada halduskohtule ja selle läbivaatamine on halduskohtu

pädevuses. Seetõttu edastab ringkonnakohus J. Reinomäe 30.11.2014. a riigi õigusabi taotluse

menetlemiseks halduskohtule.

7. HKMS § 235 lg 1 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus esitada ringkonnakohtu

eraldi dokumendina vormistatud määruse peale määruskaebus, kui määruskaebuse esitamine

on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Halduskohtumenetluse

seadustikus ei ole sõnaselgelt sätestatud edasikaebevõimalust juhuks, kui ringkonnakohus

jätab HKMS § 207 lg 2 alusel määruskaebuse läbi vaatamata põhjusel, et määruskaebus on

halduskohtu poolt ebaõigesti menetlusse võetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista

käesolevas määruses otsustatu ka edasist menetlust. Nimelt nähtub J. Reinomäe 30.11.2014. a

avaldusest, et ta soovib talle riigi õigusabi korras esindaja määramist määruskaebuse

esitamiseks Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määrusele. Selle taotluse edastab aga

ringkonnakohus käesoleva määrusega menetlemiseks Tartu Halduskohtule ega takista seega

selle menetlemist. Kuivõrd J. Reinomäe 30.11.2014. a avalduse näol ei ole tegemist

määruskaebusega, ei saa asuda ka seisukohale, et käesoleva määrusega selle avalduse

määruskaebusena läbi vaatamata jätmine takistaks mingil viisil Tartu Halduskohtu

24.11.2014. a otsuse vaidlustamiseks esitatud määruskaebuse menetlemist. Eeltoodust

tulenevalt ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/