3-14-52777/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-52777 Haldusasi K.S. kaebus Politseija Piirivalveameti (PPA) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 650 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.S. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja K.S. Vastustaja PPA RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 09.11.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-5) PPA vastu kahju hüvitamise nõudes summas 650 eurot seoses Lääne prefektuuri Haapsalu arestimajas ajavahemikul 21.10.−28.10.2011 ja 09.12.−30.12.2011 väärikust alandavates kinnipidamistingimustes viibimisega. Kaebusele on lisatud riigilõivust vabastamise taotlus (tl 6).

2. Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega (tl 13-13p) rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu summas 19,50 eurot tasumiseks. Halduskohus selgitab määruses, et tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-st 2 tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Lähtudes eelnimetatud sättest tuleks määruskaebuse esitajale käesolevas kaebuses esitatud kahjunõudelt summas

650 eurot tasuda riigilõivu 19,50 eurot. Halduskohtu hinnangul ei ole tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st 1 võimalik määruskaebuse esitajale menetlusabi anda. Kohtule esitatud määruskaebuse esitaja vanglasisese isikuarve väljavõtte kohaselt oli tema sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul (s.o 09.07.−08.11.2014) 140 eurot, millest kuulub maha arvamisele 99,71 eurot, s.o kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi ning elektriseadme kulu. Muude määruskaebuse esitaja sellel perioodil tehtud kulutuste maha arvamiseks puudub alus. Seega on menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavaks sissetulekuks menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul 40,29 eurot (140−99,71), mis teeb määruskaebuse esitaja kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 20,15 eurot (40,29:4x2). Eelnevast nähtuvalt ei ületa menetluskulud (kaebuselt tasutav riigilõiv 19,50 eurot) määruskaebuse esitaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Järelikult esinevad asjaolud, mille puhul HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole lubatud ning kohtul tuleb määruskaebuse esitaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jätta rahuldamata. Halduskohus selgitab, et seejuures ei ole kohtul õigust arvestada asjaoluga, et määruskaebuse esitaja kontol hetkel rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks ei ole. Määruskaebuse esitaja oli teadlik talle kahju väidetavast tekkimisest juba 2011. aasta lõpus ning tal oli võimalik kaebuselt tasutava riigilõivu tarbeks raha säästa.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. 05.12.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 16-17) Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja selgitab, et on alates 2011. aastast kinnipeetav ning talle ei ole vangistuse ajal tagatud töökohta, mis oleks kindla sissetuleku allikaks. Varasemalt on määruskaebuse esitaja lähedastel olnud võimalik teda rahaliselt toetada, kuid viimastel kuudel on neil olnud suured rahalised raskused, mistõttu on nendepoolne abi välistatud. Halduskohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi ka siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Määruskaebuse esitaja leiab, et tema kaebus on edukas ainuüksi juba asjaolu tõttu, et talle ei võimaldatud Haapsalu arestimajas viibides 28 päeva jooksul mitte kordagi jalutuskäiku värskes õhus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Kohus nõustub Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks käesolevas määruses korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).

5. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks. Asjaolu, et määruskaebuse esitajal ei ole olnud viimastel kuudel sissetulekuid, ei muuda seda, et nähtuvalt tema isikukonto väljavõttest on tal menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul olnud siiski sissetulekuid 140 euro ulatuses. Nendest rahalistest vahenditest oli määruskaebuse esitajal võimalus säästa ka halduskohtule kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tarbeks. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise keelu eesmärgiks on välistada menetlusabi andmine nendele menetlusosalistele, kellel on tema majanduslikku seisundit tõendavatest dokumentidest, määruskaebuse esitaja puhul vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt riigilõivu tasumiseks piisavad rahalised vahendid olemas. Antud juhul on halduskohus õigesti arvutanud HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt arvesse võetava määruskaebuse esitaja kahekordse keskmise sissetuleku, millest nähtuvalt oli tal võimalik tasuda käesolevas asjas nõutav 19,50 euro suurune riigilõiv. Ringkonnakohus selgitab, et kuna määruskaebuse esitaja on tulenevalt tema majanduslikust seisundist võimeline riigilõivu tasuma, ei ole riigilõivu riigi kanda jätmine käesolevas asjas õigustatud ning kaebuse läbivaatamiseks tuleb tasuda seaduses ette nähtud riigilõiv. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11).

6. HKMS 12. peatükis sätestatud menetlusabi regulatsioonist tulenevalt on menetlusosalisele menetlusabi andmise esmaseks eelduseks see, et ta ei suuda oma majandusliku seisu tõttu menetluskulusid tasuda. Menetluses osalemise edukuse näol on tegemist sekundaarse tingimusega, mis peab menetlusabi andmiseks olema täidetud lisaks majanduslike eelduste täidetusele (HKMS § 111 lg 1). Kui menetlusabi andmiseks majanduslikud eeldused on menetlusosalise puhul täitmata, puudub kohtul vajadus asuda hindama kaebuse perspektiive ning menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seega ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust ka määruskaebuses esitatud väited halduskohtu poolt kaebuse edulootuste arvesse võtmata jätmise kohta.

7. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata jätnud. Juhul, kui määruskaebuse esitaja soovib tema kaebuse läbivaatamist, tuleb tal tasuda seaduses ette nähtud riigilõiv. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määrus muutmata.

Tiina Pappel Einar Vene Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/