3-14-51647/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51647 Haldusasi T.T.e (T) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja süüdimõistetud kinnipeetava kõikide Euroopa Parlamendi või Riigikogu valimistel hääletajana osalemise piirangute põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.T.e määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja T.T. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määruse resolutsioon muutmata, muutes kaebuse tagastamise alusena märgitud sätet, kuid jättes määruse põhjendused muus osas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 25.04.2014 esitas Tartu Vanglas kinnipeetavana viibiv määruskaebuse esitaja vanglale taotluse (tl 4) võimaldada anda tal oma hääl saabuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

2. 19.05.2014. a otsusega (tl 5) jättis Tartu Vangla määruskaebuse esitaja 25.04.2014. a taotluse rahuldamata, selgitades, et määruskaebuse esitaja on süüdimõistetud kinnipeetav, kellel puudub seadusest tulenev alus hääletusel osalemiseks.

3. 09.06.2014 esitas määruskaebuse esitaja vangla 19.05.2014. a otsuse peale vaide, milles taotleb Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 4 lg-st 3 ja § 20 lg 3 p-st 1 tulenevate piirangute põhiseadusevastaseks tunnistamist. Tartu Vangla tagastas 08.07.2014. a kirjaga nr 1-11/265-2 (tl 6) määruskaebuse esitajale tema vaide põhjendusel, et vaidemenetluses ei saa iseseisva nõudena taotleda õigusvastasuse tuvastamist.

4. 04.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2-3p), milles ta taotleb kõigi niisuguste piirangute põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist, mis takistavad kinnipeetaval osaleda Euroopa Parlamendi või Riigikogu valimistel hääletajana. Eraldi toob ta välja EPVS § 4 lg 3 ja § 20 lg 3. Määruskaebuse esitaja märgib, et on pöördunud valimistel osalemise võimaldamiseks taotlusega vangla poole. Vangla selgitas määruskaebuse esitajale küll, et puudub seaduslik alus tema valimistel osalemiseks, jättes aga selgitamata, kuidas taotleda enda nime kandmist valimisnimekirja, ning edastamata tema taotlust pädevale organile – linnasekretärile. Määruskaebuse esitaja esitas vangla vastuse peale küll vaide, aga vangla tagastas selle. Määruskaebuse esitaja taotleb, et kohus võtaks tema poolt vanglale esitatud vaides toodud taotluste osas seisukoha.

5. Tartu Halduskohus tagastas 03.10.2014. a määrusega (tl 10-10p) kaebuse. Kohus selgitab, et kehtiv õigus ei näe ette võimalust pöörduda kohtusse lihtsalt mingi regulatsiooni põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Mõne sätte põhiseadusevastaseks tunnistamine ei saa olla halduskohtusse pöördumise eesmärgiks omaette, vaid see saab olla ainult mõne halduskohtumenetluse reeglitele vastava kaebuse läbivaatamise kõrvaltulemus. Valimistel osalemise õigust puudutavad sätted muutuvad asjassepuutuvaks näiteks menetluses, milles isik vaidlustab tema hääletajate nimekirja kandmisest keelduvat vallavõi linnasekretäri otsust. Kui isik ei ole taotlenud oma rahvastikuregistrijärgse kohaliku omavalitsuse üksuse vallavõi linnasekretärilt enda valijate nimekirja kandmist, ei saa ta ka tuvastamiskaebust esitada, kuna ei ole haldusakti või toimingut, mille õiguspärasust saaks hinnata. Kui isik soovib vaidlustada Tartu Vangla tegevust, ei ole kohtul võimalik hääletamisõigust puudutavate sätete põhiseaduspärasust kontrollida, sest Tartu Vanglal ei ole pädevust lubada või keelata määruskaebuse esitaja osalemist valimistel, mistõttu poleks hääletamisõigust puudutavad sätted niisuguses vaidluses asjassepuutuvad. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebuses sisalduvad puudused antud juhul kõrvaldatavad, kuna määruskaebuse esitaja eesmärgi – kinnipeetavate hääletamispiirangute kaotamine – saavutamine on käesoleval ajal kaebuses esitatud asjaoludest tulenevalt halduskohtumenetluses võimatu. Määruskaebuse esitajal puudub õigus seda otse nõuda ning tal ei ole praegusel ajal võimalik ka kaebust niisugusel viisil muuta, et hääletamispiirangute põhiseaduspärasuse kontrollimine muutuks võimalikuks. Seega tagastab kohus kaebuse HKMS § 120 lg 2 p 2 alusel. Ühtlasi märgib kohus, et vastavalt õiguskantsleri seaduse § 15 lõikele 1 saab isik pöörduda õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. 08.10.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 14−14p) Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määruse peale. Määruskaebuses märgib määruskaebuse esitaja, et sisuliselt on ta esitanud kohtule tuvastamisnõude, paludes võtta kohtul seisukoht vanglale esitatud vaides toodud seisukohtade osas. Määruskaebuse esitaja selgitab, et vangistuses viibivatel isikutel puudub võimalus saata margita (postimaksuta) kiri vallasekretärile. Samuti laieneb vangistuses viibivatele isikutele vangistusseaduse (VangS) § 41, millega on pandud vanglale kohustus tagada vangistatule nii põhiseadusest kui Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevad õigused. Arvestades Riigikohtu määruses haldusasjas nr 3-4-1-58-13 esitatud seisukohti, põhiseaduse (PS) § 11 ja § 18 ning VangS § 41, on määruskaebuse esitajal õigustatud ootus sellele, et vangla juhtkond teeb samme kinnipeetavate põhiõiguste rikkumise lõpetamiseks. Just VangS § 41 ja võimatus margi olemasoluta teavitada vallasekretäri oma soovist osaleda valimistel annab vangidele võimaluse seda teha vangla vahendusel. Määruskaebuse esitaja palub tema kaebust menetleda, kuna tegemist on päevakajalise probleemiga ning 2015. aasta kevadel on tulemas uued valimised. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on oma praktikas leidnud, et täielik valimiskeeld rikub vangide põhiõigusi.

7. Tartu Vangla palub 10.11.2014 määruskaebusele esitatud vastuses (tl 28) jätta määruskaebus rahuldamata. Tartu on Vangla leiab, et halduskohus on asunud õigele seisukohale, et kaebuse asjaoludest tulenevalt on kaebuse eesmärgi saavutamine halduskohtus võimatu. Määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses vaidlustanud ühtegi haldusorgani haldusakti või toimingut, vaid on taotlenud kõikide piirangute, mis takistavad süüdimõistetul Euroopa Parlamendi ja/või Riigikogu valimistel hääletajana osaleda, põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. Seega puudub antud juhul haldusorgani tegevus või haldusakt, mis määruskaebuse esitaja õigusi võis rikkuda ja mille õiguspärasust halduskohus saaks hinnata. Halduskohus ei saa olematut põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määruse resolutsiooni tühistamiseks puuduvad alused, kuid muuta tuleb Tartu Halduskohtu määruses märgitud kaebuse tagastamise alust. Nimelt on halduskohus ekslikult märkinud kaebuse tagastamise alusena HKMS § 120 lg 2 p 2 HKMS § 121 lg 2 p 2 asemel, mille sisu vastab halduskohtu poolt esitatud põhjendustele. Seega tuleb määruse põhjendusi muuta üksnes kaebuse tagastamise aluseks oleva sätte osas.

9. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks. Käesoleva haldusasja materjalide põhjal saab järeldada, et määruskaebuse esitaja on esitanud kohtule nõude tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus seoses sellega, et vangla ei võimaldanud tal anda valimistel oma häält, jättes tema 25.04.2014. a vastava taotluse rahuldamata. Seda, et tegemist on Tartu Vangla tegevuse peale esitatud tuvastamiskaebusega, kinnitab määruskaebuse esitaja ka määruskaebuses. Samuti annab tuvastamiskaebuse esitamisest tunnistust see, et määruskaebuse esitaja on kaebuses märkinud, kuidas õigusvastasuse tuvastamine tema õiguste kaitsmisele kaasa aitab (see on talle oluline nii menetluspraktika seisukohalt kui ka võimaliku tulevase kahjunõude esitamiseks). Kaebuse esitamise üldisemaks eesmärgiks saab aga pidada määruskaebuse esitaja soovi, et tulevikus oleks temal kui süüdimõistetul võimalus osaleda valimistel. Halduskohus on asunud õigele seisukohale, et määruskaebuse esitaja poolt esitatud nõudega ei ole tal võimalik kaebusega soovitud eesmärki saavutada ning sellest tulenevalt esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks. Riigikohus on selgitanud, et hääletamisõiguse tagamise tõhusaks õiguskaitsevahendiks on võimalus vaidlustada isiku valijate nimekirja kandmata jätmist, tehes esmalt avalduse valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks vallavõi linnasekretärile (RKPJKm 22.01.2013, nr 3-4-1-26-12, p 31). Samasugusele seisukohale asus Riigikohus kinnipeetavate kaebust lahendades ka seonduvalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osalemise keeluga (RKPJKm 14.11.2013, nr 3-4-1-58-13 p 34). Seega saab määruskaebuse esitaja tagada tõhusalt enda hääletamisõigust ning saavutada kaebusega soovitud eesmärk sellega, kui esitab enne valimiste toimumist registrijärgse elukoha vallavõi linnavalitsusele avalduse tema kandmiseks valijate nimekirja ning vaidlustab seejärel tema valijate nimekirja kandmata jätmist.

10. Riigikohus on selgitanud, et isiku valimisnimekirja kandmiseks kohustamiseks esitatud kaebuse menetlemisel on halduskohtul PS § 15 lg 2 järgi muu hulgas õigus tunnistada seaduses sisalduv valimisõiguse piirang põhiseadusvastaseks ning seeläbi kaebus rahuldada ja teha vallavõi linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid (vt RKPJKm 22.01.2013, nr 3-4-1-26-12, p 32). Seega saaks ka asjassepuutuvate seadusesätetete põhiseadusevastaseks tunnistamiseks esitatud taotluste lahendamine kõne alla tulla just isiku valijate nimekirja kandmata jätmise vaidlustamise asjas. Halduskohus on õigesti märkinud, et valimisõiguse piiranguid ettenägevate sätete põhiseadusevastaseks tunnistamist ei ole võimalik nõuda iseseisvalt ning tulenevalt PS § 15 lg 1 ls-st 2, § 15 lg-st 2, § 152 lg-st 1 ja HKMS § 158 lg-st 4 saab kohus kontrollida asjassepuutuvate sätete põhiseaduspärasust üksnes siis, kui kohtu menetluses on mõni HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõue ning selle nõude läbivaatamise tulemus sõltub sellest, kas vaidlusalust normi kohaldada või mitte. Kuivõrd antud juhul kuulub määruskaebuse esitaja poolt esitatud kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastamisele, puudub ka menetlus, mille raames oleks kohtul võimalik asjassepuutuvate sätete õiguspärasust kontrollida.

11. Määruskaebuses esitatud väidetest saab järeldada, et määruskaebuse esitaja ei ole rahul sellega, et kinnipeetavatel tuleb esitada valimisnimekirja kandmise avaldus oma registrisse kantud aadressi järgsele kohalikule omavalitsusele. Tema hinnangul võiks kinnipeetavad saada valimisõigust teostada vangla vahendusel, sest selleks, et edastada kohalikule omavalitsusele avaldus valimisnimekirja kandmiseks, peavad kinnipeetavad tingimata kasutama postiteenust ning ostma margi. Määruskaebuse esitaja hinnangul tuleb vanglale kohustus kinnipeetavate valimisõiguse kasutamise tagamiseks VangS §-st 41. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja eeltoodud väidetega ei nõustu. Asjaolu, et kinnipidamises viibival isikul ei ole võimalik esitada kohalikule omavalitsusele avaldust tema valimisnimekirja kandmiseks muul viisil kui postiteenusega kirja saatmise teel, tuleneb vangistusega paratamatult kaasnevatest piirangutest, so antud juhul kinnipeetavalt tema vabaduse võtmisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole postiteenuse kasutamise näol tegemist takistusega, mis välistaks kinnipeetavatel valimisnimekirja kandmise avalduste esitamise või piiraks nende õigusi ebaproportsionaalselt. Valimisnimekirja koostamine on seadusega pandud ülesandeks just kohalikele omavalitsustele ning vanglal puudub selleks pädevus. Selleks, et tagada enda õigust osaleda valimistel, tuleb kinnipeetavatel järgida seaduses (Euroopa Parlamendi valimise seadus, Riigikogu valimise seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus) selleks ette nähtud korda.

12. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuse esitajal võimalik saavutada kaebusega soovitud eesmärki − kaotada kinnipeetavate hääletamispiirangud − käesolevas asjas esitatud tuvastamiskaebusega ning praegusel ajal ei ole võimalik kaebust ka selles efektiivsema nõude esitamise teel muuta. Seega kuulub kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastamisele ning Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määruse peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd halduskohus on ekslikult märkinud kaebuse tagastamise alusena HKMS § 120 lg 2 p 2, tuleb halduskohtu määruse põhjendusi selles osas muuta ning asendada halduskohtu poolt märgitud kaebuse tagastamise alus HKMS § 121 lg 2 p-ga 2. Muus osas jääb Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määrus muutmata.

Maili Lokk Tiina Pappel Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/