3-14-51003/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51003

Haldusasi

Ken Kesseli (Kessel) kaebus Tartu Vangla tegevuse

õigusvastaseks tunnistamiseks taotlusele vastamisel ning

iseloomustuse koostamisel ja Tartu Vangla

kohustamiseks uue inspektor-kontaktisiku määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.09.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ken Kesseli määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Ken Kessel

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.09.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1.

02.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2-4), milles ta

nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist tema poolt 01.04.2014 vanglale

esitatud pöördumisele nr 2-3/1782-1 (tl 6) vastamata jätmisel ning 27.03.2014 inspektor-

kontaktisik M. Ilumetsa koostatud iseloomustuse (tl 17-18p) koostamisel. Samuti nõuab ta

Tartu Vangla kohustamist uue inspektor-kontaktisiku määramiseks. Kaebuse kohaselt esitas

määruskaebuse esitaja taotluse nr 2-3/1782-1 uue inspektor-kontaktisiku määramiseks juba

01.04.2014, kuid 01.06.2014. a seisuga polnud seda veel lahendatud. 27.03.2014

iseloomustuses süüdistatakse teda vanglaametniku laimamises, kuid sellega rikutakse

määruskaebuse esitaja hinnangul süütuse presumptsiooni. Õigusvastasuse tuvastamise nõuete

esitamist põhjendab ta preventiivse huviga ning sooviga esitada tulevikus kahjunõue.

2. Tartu Vangla teatas 08.07.2014 kohtule edastatud vastuses teabenõudele (tl 13), et

määruskaebuse esitaja pöördumine nr 2-3/1782-1 on lahendatud 29.04.2014. a kirjaga

nr 23/1782-2 (tl 15), ta ei ole esitanud vaiet seoses uue kontaktisiku määramisega ning Tartu

Vangla alustas 01.08.2013 kriminaalmenetlust muuhulgas seoses sellega, et määruskaebuse

esitaja poolt 06.06.2013, 07.06.2013 ning 10.06.2013 koostatud märgukirjades esitati

inspektor-kontaktisik T. Lille suhtes valesid faktiväiteid, mis võisid halvendada tema mainet

avalikkuse silmis. Tartu Vangla selgitas, et nimetatud kriminaalasjas esitati 20.06.2014

määruskaebuse esitajale kahtlustus karistusseadustiku § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises. Samuti selgitas vangla, et 27.03.2014 koostati määruskaebuse esitajale

iseloomustus seoses tingimisi enne tähtaega vabanemise võimaluse avanemisega ning kohtule

materjalide ettevalmistamisega.

3.

27.08.2014 esitas Tartu Vangla kohtule 29.04.2014. a kirja nr 2-3/1782-2 (tl 22) koos

kinnipeetava sama kuupäeva kättesaamiskinnitusega. Halduskohtu poolt kirja uurimisel

selgus, et tegemist on ekslikult sama numbrit kandva muu kirjaga. 08.09.2014 edastas Tartu

Vangla kohtule üksuse juhi N. Haljaste 03.09.2014. a õiendi (tl 24), millest nähtuvalt anti

vastus määruskaebuse esitaja uue kontaktisiku määramise taotlusele talle kätte dokumentide

numbritega tekkinud eksituse tõttu alles 03.09.2014 (tl 25).

4. Tartu Halduskohus tagastas 09.09.2014. a määrusega (tl 28-29p) kaebuse määruskaebuse

esitajale.

Halduskohtu hinnangul kuuluvad kõik kaebuses esitatud nõuded (taotlusele nr 23/1782-1

vastamata jätmise õigusvastaseks tunnistamise nõue, Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks

tunnistamise nõue seoses sellega, et 27.03.2014 iseloomustuses süüdistatakse teda

vanglaametniku laimamises, ning Tartu Vangla kohustamise nõue talle uue inspektor-

kontaktisiku määramiseks) tagastamisele.

Nõue tuvastada määruskaebuse esitaja 01.04.2014. a taotlusele nr 2-3/1782-1 vastamata

jätmise õigusvastasus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121

lg 2 p 1 alusel. On tuvastatud, et Tartu Vangla ei olnud kaebuse esitamise seisuga

määruskaebuse esitaja taotlusele nr 2-3/1782-1 vastanud, kuna ekslikult anti talle kätte vale

sisuga dokument. Vastuse oma taotlusele sai määruskaebuse esitaja allkirja vastu kätte

03.09.2014. Olukorras, kus vangla on rikkumise avastanud ning kõrvaldanud, ei ole aga kohtu

hinnangul määruskaebuse esitajal alust karta selle kordumist. Ka võimalikku hüvitamisnõuet

tuleb pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuna olukorras, kus Tartu Vangla jättis tähtaegselt

määruskaebuse esitaja pöördumisele vastamata, ei saanud talle tekkida riigivastutuse seaduse

alusel hüvitatavat kahju. Seetõttu puudub kohtu hinnangul määruskaebuse esitajal ilmselgelt

kaebeõigus tema taotlusele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kohus leiab, et määruskaebuse esitaja suhtes 27.03.2014 koostatud iseloomustuses esitatud

andmete õigusvastasuse tuvastamise nõude osas puudub tal HKMS § 45 lg-st 2 ja 3 tulenevalt

kaebeõigus ning kaebus selle nõude osas kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 76 lg-st 1 ja justiitsministri 12.08.2010. a määruse

nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“

(Määrus nr 28) §-st 9 koostatakse kinnipeetava iseloomustus otseselt tema karistuse

kandmisest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse jaoks ning sellel iseloomustusel ei

ole väljaspool antud menetlust iseseisvat tähendust. Määruse nr 28 § 6 lg 2, § 7 lg 4, § 9 lg 5

ning § 11 lg 1 viitavad selgelt, et iseloomustuse koostamine on üks menetlustoiming

menetlustoimingute ahelas, mis on suunatud konkreetse toimingu sooritamisele ehk

materjalide kohtule esitamisele. Menetlustoimingu vaidlustamine on HKMS § 45 lõike 3

kohaselt lubatud üksnes siis, kui see rikuks kaebaja mittemenetluslike õigusi. Tingimisi enne

tähtaega vabastamise menetluses on isikul võimalik juhtida kohtu tähelepanu ebatäpsustele

iseloomustuses ning esitada tõendeid, mis lükkaksid iseloomustuses esitatud väited ümber.

Samuti on tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 383 lg-st 1 tingimisi enne

tähtaega vabastamata jätmise määrus vaidlustatav. Seega on isikule tagatud tõhusad

õiguskaitsevahendid väljaspool halduskohtumenetlust. Kindlas menetluses maakohtule

esitatud materjalid saavad rikkuda isiku õigusi eelkõige siis, kui kohus langetab nendele

tuginedes ebaõige otsustuse. Lisaks saab järeldada, et ennetähtaegse vabastamise menetluses

iseloomustuse andmetele vastuväidete ja tõendite esitamise võimaluse tõttu ei saa

vaidlusalune iseloomustus määruskaebuse esitaja isikuõigusi vahetult rikkuda. Seega puudub

määruskaebuse esitajal antud tuvastamisnõude osas kaebeõigus. Täiendavalt märgib kohus, et

lisaks kaebeõiguse puudumisele võib iseloomustuse koostamist puudutava tuvastamisnõude

puhul kahelda ka halduskohtu pädevuses niisugust vaidlust lahendada. Riigikohus on sarnast

menetlust puudutavas haldusasjas nr 3-3-1-52-12 märkinud, et kuigi kriminaalmenetlusõigus

ei näe ette menetlusreegleid kaebuse lahendamiseks, mis on esitatud vangla tegevuse peale,

mis seisnes maakohtule kinnipeetava taotluse ja nõusoleku edastamisest keeldumises, on

tegemist pigem karistusõigusliku küsimusega.

Määruskaebuse esitajale uue inspektor-kontaktisiku määramiseks kohustamise nõue kuulub

halduskohtu hinnangul tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna selles nõudes ei ole

määruskaebuse esitaja läbinud VangS § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset

menetlust. Kuigi seoses vangla eksitusega sai määruskaebuse esitaja inspektor-kontaktisiku

vahetamisest keelduva Tartu Vangla otsuse kätte alles 03.09.2014, oli tal võimalik vaie esitada

ka varem, kuna haldusmenetluse seaduse § 72 lg 3 p-d 1 ja 2 lubavad vaidlustada ka

haldusorgani viivitust ja tegevusetust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5.

12.09.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 33-33p) Tartu Halduskohtu 09.09.2014. a

määrusele, milles määruskaebuse esitaja palub määruse tühistada ja rahuldada tema kaebus

Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks.

Määruskaebuse esitaja sõnul ei lahendanud Tartu Vangla sihilikult ja pahatahtlikult viie kuu

jooksul tema taotlust selleks, et takistada tal kontaktisiku väljavahetamist. Alles siis, kui

määruskaebuse esitaja pöördus vangla poole, proovis vangla oma õigusvastast tegevust

parandada ning vastas talle viiekuulise hilinemisega. Määruskaebuse esitaja leiab, et ebaõige

on halduskohtu hinnang tema iseloomustuses esitatud andmete õigusvastasuse tuvastamise

nõudes kaebeõiguse puudumise osas. See, et määruskaebuse esitaja võib ennetähtaegse

vabastamise menetluses kohtule öelda, et ametniku jutt ei vasta tõele, ei tee olematuks süütuse

presumptsiooni rikkumist, mis on juba ametniku poolt toime pandud ning talle ja tema

mainele pöördumatut kahju tekitanud. Samuti ei ole välistatud, et see kallutas kohut tegema

määruskaebuse esitaja suhtes tingimisi enne tähtaega mittevabastamise otsust. Vangla

õigusvastast tegevust ei õigusta hilisem alusetu kahtlustuse esitamine määruskaebuse

esitajale.

6. Tartu Vangla palub vastuses määruskaebusele (tl 50) jätta määruskaebus rahuldamata.

Tartu Vangla nõustub halduskohtu järeldustega ning leiab, et määruskaebuses esitatud väited

ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et

määruskaebuse esitaja taotlusele vastamise viibimine oli tingitud asjaolust, et talle oli

ekslikult kätte antud vale sisuga dokument. Määruskaebuses esitatud väide, nagu oleks

tegemist sihiliku takistamise ning viivitamisega, on paljasõnaline. Digitaalse allkirja

kinnituslehest nähtub, et dokument allkirjastati juba 29.04.2014. Seega on halduskohus õigesti

leidnud, et tegemist oli eksitusega, selle kordumine ei ole tõenäoline ning kaebeõiguse

puudumine on ilmselge. Halduskohus on õigesti märkinud, et HMS § 72 lg 3 p-d 1 ja 2

annavad isikule õiguse vaidlustada ka haldusorgani viivitust ja tegevusetust. Tulenevalt

sellest, et määruskaebuse esitaja ei ole vaiet esitanud, on tal kohustuslik kohtueelne menetlus

läbimata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea neid vajalikuks käesolevas määruses

täies ulatuses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Määruskaebuses on määruskaebuse

esitaja esitanud vastuväiteid üksnes tema tuvastamisnõuete tagastamise kohta. Seega võtab ka

ringkonnakohus seisukoha üksnes nende nõuete tagastamise õiguspärasuse osas, nõustudes

halduskohtu põhjendustega kohustamisnõude tagastamise osas.

8. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti selgitanud halduskohtule

tuvastamiskaebuse esitamise võimalusi. Tegemist on täiendavate sisunõuetega kaebuse liigiga,

mille esitamiseks peab kaebajal esinema põhjendatud huvi ehk selle esitamine peab olema

vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). HKMS § 45 lg 2 esimese lause kohaselt

võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid. HKMS § 45 lg 2 teine ja kolmas lause täpsustavad võimalusi esitada

tuvastamiskaebuse hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil sellise haldusakti või

toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Nimelt ei anna

hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui

hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtupraktika on täpsustanud, milles võib

põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks seisneda ning leidnud, et kaebajal on

põhjendatud huvi eelkõige kolmel juhtumil: kui isikul on kavatsus hiljem esitada kahju

hüvitamise nõue või kui tal on rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid (vt ka

RKHKo 19.03.2002, nr 3-3-1-11-02, p 15). Antud juhul on halduskohus õigesti leidnud, et

käesoleva haldusasja asjaoludel ei esine ühtegi eelnimetatud asjaolu, mis aitaks kaasa

määruskaebuse esitaja õiguste kaitsele.

9. Määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et Tartu Vangla ei lahendanud määruskaebuse

esitaja taotlust kontaktisiku väljavahetamiseks sihilikult ja pahatahtlikult ning soovis sellega

takistada tal kontaktisiku väljavahetamist, ei anna alust selles osas määruskaebuse

rahuldamiseks. Kohtule esitatud materjalide pinnalt on tuvastatav, et 29.04.2014 anti

määruskaebuse esitajale kätte ekslikult tema poolt 01.04.2014 esitatud kontaktisiku

vahetamiseks esitatud taotluse numbrit kandev otsus, mille sisu käsitles aga teisi asjaolusid

ning oli seetõttu ebaõige. Määruskaebuse esitaja sai 29.04.2014 kuupäeva kandva vastuse

tema 01.04.2014 esitatud taotlusele kätte 03.09.2014 (tl 25). Asja materjalidest nähtub ka see,

et tegelikult on 29.04.2014. a otsus kontaktisiku vahetamiseks esitatud taotluse lahendamise

kohta samal päeval Tartu Vangla üksuse juhi P. Peemoti poolt digitaalselt allkirjastatud (tl 48).

Viimane nähtub selgelt kohtule e-posti teel saadetud vangla vastava otsuse digitaalselt

allkirjastatud ümbrikust. Seega on alusetud määruskaebuse esitaja väited, et Tartu Vangla on

tema taotluse lahendamisega pahatahtlikult ja sihilikult venitanud., vaid tegemist on olnud

ilmselge eksitusega dokumentide nummerdamisel. Eelnevast annab tunnistust ka vangla poolt

esmasele kohtunõudele esitatud vastusest nähtuv, et vangla ise ei olnud eksimusest ning

taotlusele antud vastuse määruskaebuse esitajani mittejõudmisest teadlik. Kuivõrd

määruskaebuse esitajale 29.04.2014 üle antud ebaõige sisuga dokument kandis 01.04.2014

vanglale esitatud taotluse numbrit, oli raskendatud ka eksimuse avastamine dokumendi kätte

andnud ametiisiku poolt.

10. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab esinema reaalne oht, et

haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKm17.03.2014, nr 331-

61-13, p 21). Antud juhul on Tartu Vangla 03.09.2014. a õiendis oma eksimust määruskaebuse

esitajale tema 01.04.2014. a taotluse kätteandmisel tunnistanud ning samal päeval õige

vastuse talle ka kätte andnud. Seega on vastustaja oma rikkumist möönnud, selle sisuliselt

omaks võtnud ning poolte vahel ei ole vaidlust rikkumise toimumise üle. Käesoleva juhtumi

asjaoludel puudub igasugune alus eeldada, et vangla paneb tulevikus toime sarnaseid

rikkumisi ehk teeb sarnaseid eksimusi. Haldusorganitel on kohustus järgida seaduses

sätestatut ning kohtul puudub alus eeldamaks, et antud juhul vangla need järgimata jätaks

ning oma viga kordab. Seega ei annaks antud juhul toimingu õigusvastasuse tuvastamine

määruskaebuse esitajale mingisugust reaalset eelist, mis muudaks tema tuvastamisnõude

kohtus menetlemiseks lubatavaks. Eelnevast tulenevalt puudub määruskaebuse esitajal selle

tuvastamisnõude esitamisel kaebeõigus ning halduskohus on selle õigesti HKMS § 121 lg 2 p

1 alusel tagastanud.

11. Ringkonnakohus leiab, et ka iseloomustuses esitatud andmete õigusvastasuse tuvastamise

nõude on halduskohus määruskaebuse esitajale õigesti tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu. Kuigi halduskohus on viidanud, et tegemist võib olla

vaidlusega, mille lahendamiseks puudub halduskohtul pädevus, ei ole see seisukoht

ringkonnakohtu hinnangul antud juhul asjakohane. Halduskohus on Riigikohtu lahendi pinnalt

haldusasjas nr 3-3-1-52-12 viidanud võimalikkusele, et antud asjas võib tegemist olla

KrMS §s 431 ette nähtud menetluskorrale alluva vaidlusega. KrMS §-s 431 sätestatu kohaselt

lahendab KrMS §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi

täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele

pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Seega reguleerib nimetatud säte kohtulahendi

täitmisel tekkivate küsimuste lahendamist. Ka halduskohtu poolt viidatud haldusasjas

lahendas Riigikohus olukorda, kus kinnipeetava ning vangla vahel oli vaidlus kinnipeetava

tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamise üle ehk olemuslikult kohtuotsuse

täitmise küsimustega. Käesolevas asjas puudub aga menetlusosaliste vahel vaidlus, mis

puudutaks määruskaebuse esitaja suhtes tehtud süüdimõistva kohtulahendi täitmise küsimusi.

Määruskaebuse esitaja poolt vaidlustatavad andmed on esitatud küll VangS § 76 ja

justiitsministri 12.08.2010. a Määruse nr 28 alusel läbiviidava kinnipeetava tingimisi enne

tähtaega vabastamise menetluse raames koostatavas iseloomustuses, kuid ei puuduta mingil

viisil kriminaalmenetluse tulemusel määruskaebuse esitaja suhtes tehtud kohtulahendist

tulenevaid õigusi ja kohustusi. Halduskohtule esitatud kaebust tuleb kohtu hinnangul pidada

kahju hüvitamise kaebust ettevalmistavaks tuvastamiskaebuseks. Kinnipeetavale tema suhtes

läbiviidavale tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses tekitatud kahju hüvitamise

tarbeks ei ole seaduses ette nähtud vastavat menetluskorda. Riigikohus on möönnud

kirjeldatuga sarnases olukorras, täpsemalt kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud kahju

hüvitamise nõude lahendamiseks pädevuse olemasolu halduskohtul (vt RKHKo 22.03.2011,

nr 3-3-1-85-09, p-d 70-71; RKHKo 31.08.2011, nr 331-35-10. p 55). Ringkonnakohtu

hinnangul on see Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka käesolevas asjas ning teistsuguse

menetluskorra puudumise tõttu tuleb jaatada halduskohtu pädevust kinnipeetava tingimisi

enne tähtaega vabastamise menetluse raames talle tekitatud kahju hüvitamise nõude

läbivaatamiseks. Kuivõrd käesolevas asjas esitatud tuvastamisnõude näol on tegemist kahju

hüvitamise nõuet ettevalmistava nõudega, tuleb ka selle läbivaatamiseks pädevaks kohtuks

pidada just halduskohut kui põhinõude läbivaatamiseks pädevat kohut.

12. Ka selle tuvastamisnõude, so määruskaebuse esitaja kohta koostatud iseloomustuses

väidetavalt süütuse presumptsiooni rikkuvate andmete esitamise õigusvastasuse tuvastamise

nõude osas kehtivad käesoleva määruse p-s 8 kirjeldatud nõuded. Teisisõnu peab ka selle

nõude esitamiseks määruskaebuse esitajal esinema põhjendatud huvi (HKMS § 38 lg 4,

HKMS § 45 lg 2 ls 2 ja 3) ning esineda ei tohi tuvastamiskaebuse esitamist välistavaid

asjaolusid ehk tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatud, kui õiguste kaitseks leidub

tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2 ls 1). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ka

iseloomustuses väidetavalt süütuse presumptsiooni rikkuvate andmete esitamise

õigusvastasuse tuvastamise nõude osas puudub määruskaebuse esitajal kaebeõigus, eelkõige

põhjusel, et hilisema võimalikult esitatava hüvitamiskaebuse näol oleks antud juhul tegemist

perspektiivitu kaebusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja väited

tema õiguste rikkumise kohta põhjendatud. Vaidlusaluses iseloomustuses on märgitud, et

määruskaebuse esitaja suhtes algatatud kriminaalmenetlus vanglaametniku laimamise eest

viitab kalduvusele kasutada emotsionaalset vägivalda ning negatiivsele suhtumisele

ametnikesse. KrMS § 7 lg 1 kohaselt seisneb süütuse presumptsioon selles, et kedagi ei

käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Iseloomustuses esitatud andmetega ei ole määruskaebuse esitajat käsitatud süüdi olevana

mõnes kuriteos, vaid nenditud on üksnes kriminaalmenetluse algatamise aluseks olnud

käitumise toimepanemist ning seda, mida selle käitumise pinnalt on võimalik kinnipeetava

iseloomuomaduste ning hoiakute osas järeldada. Kuivõrd ei ole tuvastatav vangla

õigusvastane tegevus, oleks tuvastamiskaebusele võimalikult järgnev hüvitamiskaebus

ilmselgelt perspektiivitu ning määruskaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi

tuvastamiskaebuse esitamiseks.

13. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti viidanud, et kinnipeetava iseloomustus

koostatakse otseselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse jaoks ning sellel ei ole

väljaspool seda menetlust iseseisvat tähendust. Ka määruskaebuses märgib määruskaebuse

esitaja, et üheks tema enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamata jätmise põhjuseks võis

olla iseloomustuses märgitu. Kohtute infosüsteemi andmetel on määruskaebuse esitaja

maakohtus tema tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses 09.06.2014 toimunud

kohtuistungil (kaebuse käesolevas asjas esitas ta 01.06.2014) kohtu tähelepanu

iseloomustuses esitatud andmetele ka juhtinud. Seega oli määruskaebuse esitajal võimalus

oma õigusi kaitsta ning iseloomustuses esitatud väidete ebaõigsuse korral sellele viidata

halduskohtuväliselt toimuvas menetluses maakohtus.

14. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti määruskaebuse esitaja kaebuse talle

tagastanud ning Tartu Halduskohtu 09.09.2014. a määruse peale esitatud määruskaebus tuleb

jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.09.2014. a määrus muutmata.

Tiina Pappel

Einar Vene

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/