3-14-52332/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-52332

Haldusasi

Zinaida Jungholzi (Jungholz) kaebus Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tegevusele

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.10.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Zinaida Jungholzi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Zinaida Jungholz

Vastustaja PRIA

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.10.2014. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 07.10.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1), milles ta

palus tühistada PRIA 21.08.2014. a vaideotsuse nr 12-4/14/68-2 ning rahuldada PRIA-le tema

poolt esitatud taotlused ja vaided. Kaebuses viitas määruskaebuse esitaja PRIA õigusvastasele

tegevusele, tema inimõiguste rikkumisele ja talle kahju põhjustamisele. Lisaks taotles

määruskaebuse esitaja talle riigi õigusabi korras esindaja määramist.

2. Tartu Halduskohus jättis 21.10.2014. a määrusega (tl 6-7p) määruskaebuse esitaja taotluse

riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata ning kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

Halduskohus selgitab määruses, et mõistab kaebuses esitatud soovi riigi kulul õigusabi ja

kaitsja saamiseks riigi õigusabi taotlusena määruskaebuse esitaja esindamiseks

halduskohtumenetluses. Halduskohtu hinnangul ei kuulu see taotlus tulenevalt riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-st rahuldamisele, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Halduskohus hinnangul on määruskaebuse esitaja võimeline ise oma õigusi kaitsma, kuna on

ka varem korduvalt kohtu poole pöördunud ning riigi õigusabi on talle määratud vaid

keerukama, s.o maa erastamisega seotud kohtuvaidluse menetlemiseks. Määruskaebuse esitaja

on esitanud käesolevas asjas iseseisvalt kaebuse, milles on küll teatud puudused, kuid mis on

tema enda poolt kohtu kaasabil kõrvaldatavad. Varasemates kohtumenetlustes (asi nr 3-07-15)

on määruskaebuse esitaja suutnud edukalt kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Samuti on

määruskaebuse esitaja iseseivalt esitanud menetletava vaide PRIA-le. Tulenevalt

uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata

ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kohtusse pöördunud isikul

oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda

initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku

kohtupraktika. Seega on antud asja lahendamine võimalik ilma määruskaebuse esitajale riigi

õigusabi korras esindajat määramata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. 24.11.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 10) Tartu Halduskohtu 21.10.2014. a

määrusele.

Määruskaebuse esitaja leiab, et tal kui Eesti Vabariigi kodanikul on seaduslik õigus riigi kulul

õigusabi ja kaitsja saamisele. Halduskohus on arusaamatutel põhjustel tema taotluse

rahuldamata jätnud ning loonud sellega kohtumenetluses ebavõrdse olukorra. Ka halduskohtu

poolt vaidlustatud määruses esitatud põhjendused on umbmäärased ning kallutatud.

Määruskaebuse esitaja taotleb halduskohtu kohtuniku taandamist ning talle riigi kulul

õigusabi ja kaitsja määramist.

4. Tartu Halduskohtu esimees jättis 02.12.2014. a määrusega (tl 13-13p) rahuldamata

määruskaebuse esitaja taotluse asja menetlenud kohtuniku taandamiseks. 08.12.2014. a

määrusega (tl 28-28p) jättis halduskohus läbi vaatamata määruskaebuses esitatud taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks kui korduva taotluse ning edastas Tartu Halduskohtu 21.10.2014. a

määrusele esitatud määruskaebuse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

21.10.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus peab vajalikuks

selgitada, et määruskaebuse saab lugeda esitatuks üksnes määruse vaidlustatava osa peale, so

määruse resolutsiooni p-i 1 peale. Muus osas on tegemist edasikaebamisele mittekuuluva

määrusega ning selles osas jõustus määrus koheselt selle tegemisest. Seega hindab

ringkonnakohus üksnes halduskohtu poolt 21.10.2014. a määruse resolutsiooni p-ga 1

määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasust, andmata

hinnangut nimetatud määruses kaebuses esinevate puuduste ja nende kõrvaldamise vajaduse

kohta märgitule.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib menetlusabina

kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras

määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.

HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest

tasumisel halduskohtumenetluse seadustiku menetlusabi andmist reguleerivas peatükis

(12. peatükis) sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Erinevalt halduskohtumenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatust sisaldab riigi

õigusabi seadus täiendavaid kriteeriume menetlusosalisele advokaadi õigusabis seisneva

menetlusabi andmisel. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

ning ühe või mitme selles sätestatud aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud

ning seda ka juhul, kui tõendatud on menetlusabi taotleja maksejõuetus.

7. RÕS § 7 lg 1 p-i 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja on kohtu

abiga võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on määruskaebuse

esitaja varasemalt korduvalt pöördunud kaebustega halduskohtu poole (haldusasjad

nr 306976, nr 3-06-980, nr 3-06-1495, nr 3-06-1736, nr 3-07-15, nr 3-07-399), mistõttu saab

eeldada, et tal on piisavalt kogemusi seoses halduskohtumenetluses osalemisega.

Halduskohtumenetluses on kohtutel kohustus tagada omal algatusel asja lahendamiseks

oluliste asjaolude väljaselgitamine, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende

esitamise kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4). Ka halduskohus on põhjendatult

halduskohtumenetluses valitsevale uurimispõhimõttele ning sellest tulenevale halduskohtu

selgitamis- ja abistamiskohustusele viidanud. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et ka

õiguslikult kogenematu kaebaja esitaks kohtumenetluse käigus kõik asja õigeks

lahendamiseks vajalikud taotlused, tõendid ja selgitused (vt RKHKm 19.03.2012, nr 3-3-1-

87-11, p 14). Antud juhul saab määruskaebuse esitaja enda kogemuste ning tema poolt

haldusorganile ning kohtule esitatud avalduste põhjal järeldada, et ta on võimeline kohtu

abiga enda õigusi kaitsma.

8. RÕS § 7 lg 3 kohaselt võib riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta

üksnes siis, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse

tagamiseks või arvestades asja keerukust. Ringkonnakohus leiab, et vaidlus PRIA poolt

ebaõigete toetuste maksmise üle ei ole oma tehiolude ega asjassepuutuvate õigusnormide

poolest märkimisväärselt keerukas ning määruskaebuse esitaja õigused ei jääks antud asjas

menetluses kaitseta üksnes seetõttu, et tal puudub advokaadist esindaja. Halduskohtul on

endal võimalik välja selgitada kõik antud asjas tähtsust omavad asjaolud, koguda

asjassepuutuvaid tõendeid ning suunata määruskaebuse esitajat vajalike taotluste esitamisele.

Haldusasja toimikust nähtuvalt on halduskohus eeltoodut ka teinud ning selgitanud

määruskaebuse esitajale põhjalikult kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise vajadust ja

seda, mil viisil puudusi kõrvaldada. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus arvata, et

määruskaebuse esitaja ei oleks võimeline kohtu poolt talle antud selgitusi ja juhiseid järgima.

Seega ei saa asuda ka seisukohale, et määruskaebuse esitaja jääks vajalikku hoolsust

rakendades ja kohtu selgitusi järgides käesolevas menetluses vastustajaga võrreldes

ebavõrdsesse olukorda ning tema õigused jääksid talle advokaadist esindaja määramiseta

kaitseta.

9. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud 21.10.2014. a määruse reolustiooni

pga 1 määruskaebuse esitajale riigi õigusabi osutamata. Selle määruse peale esitatud

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.10.2014. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

Einar Vene

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/