3-14-53185/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-53165, 3-14-53185 Määruse kuupäev

16. detsember 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksei Maksimovi kaebus Resolutsioon Tagastada Aleksei Maksimovi kaebused kahju hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Tartu Vangla kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas 09.12.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse haldusasi nr 3-14-53165 (pealkirjastatud avaldus), milles teatas, et pöördub kohtusse kahju hüvitamiseks HKMS § 43 lg 2 alusel. Pöördumisele on lisatud A. Maksimovi 06.05.2014 avaldus, millel on Tartu Halduskohtu 07.05.2014. a tempel ja registreerimisnumber 3-14- 50741/1.

2. Tartu Vangla kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas 11.12.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse haldusasi nr 3-14-53185 (pealkirjastatud avaldus), milles teatas, et pöördub kohtusse kahju hüvitamiseks HKMS § 43 lg 2 alusel. Pöördumisele on lisatud A. Maksimovi 28.04.2014 avaldus, millel on Tartu Halduskohtu 29.04.2014. a tempel ja registreerimisnumber 3-14- 50673/1.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Teisisõnu näeb seadus ette, et halduskohtusse on võimalik pöörduda üksnes siis, kui isik on seisukohal, et tema subjektiivset õigust on rikutud. Isikul ei ole halduskohtusse õigust pöörduda mõnel muul eesmärgil, näiteks mõnele probleemile tähelepanu juhtimiseks ega kohtu või riigiasutuste survestamiseks. Kohus saab kaebeõiguse olemasolu jaatada vaid siis, kui kaebusest nähtub subjektiivne õigus, mille kaitseks on kaebus esitatud. Ettevalmistavas menetluses kaebeõiguse hindamisel ei saa kohus võtta siduvat seisukohta, kas kaebaja õigusi on tegelikkuses rikutud või mitte, kuid kohus saab tuvastada kaebeõiguse puudumise, kui on ilmselge, et kaebus ei ole esitatud kaebaja subjektiivse õiguse kaitseks või on ilmselge, et kaebaja õiguste riive on välistatud. Analoogset seisukohta kaebaja enda õiguste kaitse hindamisest on väljendanud ka Riigikohtu halduskolleegium (vt 22.03.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-11-13, p 17).

4. Kaebustest ei nähtu ühegi kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine. Kaebaja on kaebustes märkinud üksnes viite HKMS § 43 lõikele 2, s.o seaduse viite kaebuse korduvalt esitamise võimalikkusele. Kaebustele lisatud dokumentide registreerimismärke järgi kandsid kaebaja esitatud kaebused eelneval kohtusse pöördumisel haldusasjade numbreid 3-14-5041 ja 3-14-

673. Kohtute infosüsteemist nähtub, et nendes haldusasjades tagastati A. Maksimovi kaebused HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebustes esinenud puuduseid, mis takistasid asja menetlust. Kaebaja ei ole ka käesolevates asjades kaebusi esitades püüdnud kõrvaldada neid samasid puuduseid, mis eksisteerisid esialgsetes kaebustes.

5. Kohtu hinnangul väljendab korduvate kaebuste esitamine samade puudustega kaebaja pahatahtlikkust, kuna kaebaja ei ole püüdnudki kohtu varasemates määrustes osundatud puudusi kõrvaldada, vaid on pelgalt postitanud uuesti kohtu poolt tagastatud dokumendid. Tegemist ei ole kaebaja juhusliku tegevusega, kohtute infosüsteemist nähtub kaebaja poolt samadel asjaoludel mitmete, et mitte öelda kümnete kaebuste korduvat postitamist.

6. Kohtule on teada, et A. Maksimovi tegelikuks eesmärgiks on suure hulga kaebuste ja muude pöördumiste esitamisega survestada nii kohut kui ka teisi riigiasutusi. A. Maksimovi poolt 02.11.2014 kuupäevaga dateeritud Tartu Halduskohtu esimehele saadetud pöördumisse (registreeritud Tartu Halduskohtus nr 3-1/14/1909-1) on A. Maksimov märkinud, et kavatseb

500 päevaga esitada 15 000 kirjalikku pöördumist. A. Maksimov on perioodil 01.09.2013 kuni 30.11.2014 esitanud Tartu Halduskohtule 334 kaebust või riigi õigusabi taotlust. Seejuures on kohtule esitatud kaebused reeglina sarnaste puudustega: kaebuste nõuded on ebaselged või kaebusi ei ole põhjendatud ning arusaadava nõudega kaebuste puhul ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtu hinnangul nähtub A. Maksimovi eelviidatud kirjast Tartu Halduskohtu esimehele ning tema Tartu Halduskohtusse pöördumise statistikast, et

A. Maksimov ei esita kaebusi oma subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid selleks, et kohut koormata ja survestada. Võttes arvesse selle kohtule teadaoleva teabe ning asjaolu, et käesolevas asjas on A. Maksimov esitanud kaebuse, millest ei nähtu ühegi tema subjektiivse õiguse rikkumine, asub kohus seisukohale, et kaebused on esitatud kohtu koormamiseks, mitte mõne kaebaja subjektiivse õiguse kaitseks.

7. HKMS § 28 lg 1 kohustab menetlusosalist kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kui isik esitab kohtule korduvalt kohtu poolt tagastatud kaebusi püüdmatagi midagi selles muuta, siis on kaebaja tegelik eesmärk kohut lihtsalt koormata. Tähendab ta ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. Lisaks sellele, et sel viisil ei ole tal võimalik oma õiguslikke probleeme lahendada, takistab ta seejuures ka heausksete kaebajate juurdepääsu õigusemõistmisele mõistliku aja jooksul, kuivõrd kohtu menetluslik ressurss on piiratud. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lõike 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Riigikohtu üldkogu on asjas nr 3-3-1-38-00 määruse punktis 15 selgitanud, et see on põhiõigus, mis peab tagama õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-68-03 määruse punktis 15 märkinud, et õigus pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud haldussuhetes avaliku võimu kandja poolt. Nii nimetatud Riigikohtu seisukohtadest kui ka põhiseaduse § 15 lõike 1 esimese lause keelelisest tõlgendamisest nähtub selgelt, et põhiseadus kaitseb isiku õigust pöörduda kohtusse, kui tal on tegelik kahtlus, et tema subjektiivset õigust on rikutud. Põhiseadus ei kaitse isiku õigust pöörduda kohtusse pahauskse kaebusega selleks, et kohut koormata või survestada.

8. Kuna kohus on tuvastanud, et kaebused on esitatud kohtu koormamiseks ning HKMS § 44 lõiked 1 ja 2 ega põhiseaduse § 15 lõike 1 esimene lause ei kaitse isiku õigust pöörduda niisugusel eesmärgil kohtusse, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul puudub A. Maksimovil ilmselgelt kaebeõigus ning kaebused tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, et vältida kohtu koormamist pahauskselt esitatud kaebustega. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et see ei tähenda kindlasti A. Maksimovi halduskohtusse pöördumise õiguse kui niisuguse eitamist. A. Maksimovil on analoogiliselt teiste isikutega õigus pöörduda oma subjektiivsete avalike õiguste kaitseks halduskohtusse. Selleks peab ta aga suutma põhistada, millist tema subjektiivset avalikku õigust on rikutud ning kuidas seda on tehtud. Teisisõnu, halduskohus ei tee kaebeõiguse osas eri isikutel vahet ning kui kaebus ei ole ilmselgelt esitatud kohtu koormamise eesmärgil, jaatab kohus ka A. Maksimovi kaebeõigust.

9. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik