3-14-52543/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohtule saabus 22.10.2014 V.A. kaebus Tartu Vangla 30.07.2014. a käskkirja nr 6-2/907 tühistamiseks. Tartu Halduskohus jättis 28.10.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. V. A. l tuli kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta või taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
Legislator headnote
AI generated3-14-52543/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 150 eurot. Seega on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 51,75 eurot, s.o (345-241,5)/4x2. Kuna see sissetulek ületab eeldatavat menetluskulu (15 eurot), ei ole seega kaebajale menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud. Kuigi halduskohus tegi kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel vigu, on halduskohtu 19.11.2014. a määruse resolutsioon lõpptulemusena siiski õige ning puudub alus määruse tühistamiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-52543 Haldusasi V.A. kaebus Tartu Vangla 30.07.2014. a käskkirja nr 6- 2/907 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.11.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus V.A. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja V.A. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus rahuldamata.
2. Muuta Tartu Halduskohtu 19.11.2014. a määruse põhjendusi, asendades need käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Halduskohtule saabus 22.10.2014 V.A. kaebus Tartu Vangla 30.07.2014. a käskkirja nr 6-2/907 tühistamiseks.
2. Tartu Halduskohus jättis 28.10.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. V. A. l tuli kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta või taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
3. V. A. esitas 06.11.2014 Tartu Halduskohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
4. Tartu Halduskohus jättis 19.11.2014. a määrusega V. A. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata. Määruse kohaselt esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks 06.11.2014. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (06.07.2014 - 05.11.2014) sissetulek 240 eurot, millest vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 kuulub maha arvamisele 150 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 45 eurot, s.o (240-150)/4x2. Riigilõivuseaduse § 571 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Antud asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega ei ole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. V. A. esitas 02.12.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.11.2014. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt viibib kaebaja vanglas alates 16.06.2011, ta ei oma töökohta ega kindlat sissetulekut ning ta sõltub tuttavate ja lähedaste annetustest. Kaebaja majanduslik olukord ei võimalda tal riigilõivu tasuda ning seetõttu võivad tema õigused kaitseta jääda. Riigilõivust vabastamise eesmärk on tagada kohtusse pöördumise õigus. Kaebaja kaebus pole perspektiivitu ega läbimõtlematu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta.
7. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu tehtud arvutustega, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 45 eurot, s.o (240-150)/4x2. Kaebaja sissetulek perioodil 06.07.2014-05.11.2014 oli tegelikult 345 eurot (tl 26, sh pöördel), mitte 240 eurot. Sellest sissetulekust kuulub HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel mahaarvamisele 241,5 eurot, mitte
150 eurot. Seega on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 51,75 eurot, s.o (345-241,5)/4x2. Kuna see sissetulek ületab eeldatavat menetluskulu (15 eurot), ei ole seega kaebajale menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud. Kuigi halduskohus tegi kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel vigu, on halduskohtu 19.11.2014. a määruse resolutsioon lõpptulemusena siiski õige ning puudub alus määruse tühistamiseks.
8. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 on imperatiivne, mis tähendab, et kui selles sättes nimetatud tingimused menetlusabi andmisest keeldumiseks on täidetud, puudub kohtul kaalumisruum, kas isik riigilõivu tasumise kohustusest vabastada või mitte. Kohtul on sel juhul kohustus HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata jätta. Samuti ei nõua HKMS § 112 lg 1 p 1 kohtult lisaks kaebuse perspektiivikuse hindamist.
Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/