3-14-52044/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS m e n e t l u s a b i t a o t l u s e l a h e n d a m i s e j a k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-52044 Määruse kuupäev 17.12.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.P. kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 477 eurot ja 40 senti

Asja läbivaatamise kuupäev 17.12.2014 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta M.P. taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks rahuldamata;

2. Tagastada M.P. kaebus haldusasjas nr 3-14-52044;

3. Määrus saata kaebajale;

4. Kaebus koos lisadega tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 11.09.2014 saabusid Tartu Halduskohtusse edastatuna Tartu Maakohtust kinni peetava isiku M.P. avaldus, kaebus, riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ja muud lisadokumendid. Nimetatud materjalidest nähtus, et M. P. soovib esitada kaebust Tartu Vangla peale. Kaebaja viitas sellele, et teda on pikemat aega hoitud ilma arstliku läbivaatuseta ja tervislike probleemide olemasolu arvestamata kinni keevitatud aknaluugiga kartserikambris, mille tagajärjel on ta saanud terviserikke, mida meditsiiniosakond ei ole dokumenteerinud. Samas on ta osaliselt ravi saanud. Kaebaja väitis ka, et teda on kartserikambris hoitud (40+77 ööpäeva) väljamõeldud karistuste pärast. Kuus ööpäeva on teda hoitud kartserikambris ebaseaduslikult ja 16.06.2014 esitatud vaiet vangla ei registreerinud ega ole sellele vastanud.

Tartu Halduskohus jättis 17.10.2014 määrusega M. P. kaebuse käiguta. Kohus palus kaebajal esitada kohtule konkreetne nõue vastavalt HKMS § 37 lg-le 2 ning palus täpsustada nõudega seotud asjaolusid.

24.10.2014 saabus kohtusse kaebaja vastus pealkirjaga „Kahjuhüvitamis kaebus“. Kaebaja palub vastuses võtta vastu tema kaebus Tartu Vangla administratiivtöötajate vastu seoses tema hoidmisega kartseri-tüüpi kambris 140 ööpäeva, mille õhuluuk oli kinni keevitatud. Kahjuhüvitise suuruseks märgib kaebaja 477,40 eurot. Koos vastusega esitas M. P. kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Nimetatud taotluse punktist 6 nähtub, et kaebaja soovib õigusabi, sest tema 140 ööpäeva kinni keevitatud aknaluugiga kartserikambris hoidmisega on talle tekitatud terviserike.

Kohtu seisukoht

2. M. P. on esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse. Kohus leiab, et kuna riigi õigusabi taotlus on esitatud haldusasja nr 3-14-52044 raames ja selle sisust nähtuvalt soovib kaebaja endale esindajat hüvitamiskaebuse menetlemisel kohtus, siis tuleb taotlust käsitleda taotlusena esindaja saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja märked teiste riigi õigusabi liikide osas.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3). HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 alused, mil riigi õigusabi ei anta.

RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

Kuna kaebuse asjaoludest nähtuvalt soovib kaebaja riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, siis ei ole antud juhul riigi õigusabi andmine lubatud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa avaliku huvi M. P. kaebuse menetlemisel.

Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 6 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 110 lg 2 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 6 leiab kohus, et M. P. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ei kuulu rahuldamisele.

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et M.P. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

Hinnates kaebaja kohtule esitatud pöördumisi, leiab kohus, et M. P. eesmärgiks käesolevas asjas on Tartu Vanglalt hüvitise saamine. Kaebaja on 24.10.2014 kohtusse saabunud pöördumise pealkirjastanud kahju hüvitamise kaebusena ja on toonud välja nõutava summa 477,40 eurot. Kohus leiab, et kaebaja 24.10.2014 vastusest ning vastusega koos esitatud riigi õigusabi taotlusest nähtub, et kaebaja soovib hüvitist seetõttu, et talle tekitati tervisekahjustus, kui teda hoiti 140 ööpäeva kinni keevitatud aknaluugiga kartserikambris.

Kohus edastas 06.11.2014 Tartu Vanglale teabenõude, paludes teatada, kas M. P. on esitanud vanglale kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et teda hoiti 140 ööpäeva kinni kartseri-tüüpi kambris, mille õhuluuk oli kinni keevitatud ja mille tagajärjel sai ta tervisekahjustuse.

Tartu Vangla 10.11.2014 vastusest nähtub, et M.P. esitas vanglale kahjunõude alusetult kartseris viibimise eest. Vangla edastas kohtule kaebaja kahjunõude ja 04.08.2014 otsuse nr 1-13/784-3 kahjunõude rahuldamata jätmise kohta. Nimetatud kahjunõudest ja vangla vastusest nähtub, et kaebaja soovis hüvitist seoses sellega, et teda on ekslikult hoitud kartseris, kuigi ta on kartserikaristused ära kandnud. Seega ei taotlenud kaebaja vanglalt hüvitist seetõttu, et talle oleks 140 ööpäeva kinni keevitatud aknaluugiga kartserikambris hoidmisega tekitatud tervisekahju, vaid kaebaja leidis, et teda oli kartseris hoitud alusetult.

HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kohus asub seisukohale, et kaebajal on tervisekahjustuse tekitamisega seotud kahjunõudes kohtueelne menetlus läbimata ja seetõttu ei ole M. P. kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Kuna M. P. kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus võtta seisukoht riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik