3-12-1181/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-1181

Haldusasi

Luhtase Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) 1. veebruari 2012. a otsuse

nr 12-6/361 osaliseks tühistamiseks ja 17. mai 2011. a

taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. oktoober 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Luhtase Talu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Luhtase Talu, esindaja v. adv Ljudmila Tamar

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2012. a

otsus muutmata.

2. Tagastada Luhtase Talule apellatsioonkaebuse lisadena esitatud põllumassiivide kaart

(2002) ja põldude mõõtejoonte kaardid (2011).

3. Jätta Luhtase Talu menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 15. jaanuar 2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Luhtase Talu esitas 17. mail 2011 PRIA-le pindalatoetuse taotluse nr 11011110915, milles taotles

muuhulgas mahepõllumajandusliku tootmise toetust „Põllukultuuride“ grupis 49,28 ha-le ning

„Rohumaade“ grupis 71,24 ha-le, kokku 120,52 ha-le.

PRIA viis 30. augustil 2011 Luhtase Talu majandusüksuses läbi kohapealse kontrolli, mille käigus

mõõdeti taotlusel deklareeritud põldude pindalasid ning kontrolliti toetusnõuete täitmist, sealhulgas

rohumaade vanuseid.

PRIA 1. veebruari 2012. a otsusega nr 12-6/361 määrati Luhtase Talule 2011. a eest

mahepõllumajanduslikku toetust osaliselt, summas 5416,61 eurot. Nimetatud otsusega jäeti

rahuldamata Luhtase Talu taotlus „Põllukultuuride“ grupis, kuna nimetatud grupi osas moodustas

taotletud pindala (49,28 ha) ja kindlaksmääratud pindala (40,49 ha) erinevus 21,7%

kindlaksmääratud pindalast.

Luhtase Talu esitas vaide PRIA 1. veebruari 2012. a otsuse nr 12-6/361 kehtetuks tunnistamiseks

osas, millega jäeti rahuldamata toetuse taotlus „Põllukultuuride“ grupi osas. PRIA 8. mai 2012. a

vaideotsusega nr 12-4/291 jäeti vaie rahuldamata.

2. Luhtase Talu esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse eelnimetatud PRIA otsuse

osaliseks tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse põhjenduste

kohaselt:

2.1. Kaebaja leiab, et ta oleks pidanud toetust saama ka põllu nr 16 eest. PRIA on vääralt leidnud, et

põld ei ole toetusõiguslik. Tegemist on põlluga, mille pindala on 12,97 ha. Rohumaa rajati 2010. a

allakülviga, mistõttu on tegemist kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaaga.

2.2. Kaebaja ei nõustu ka sellega, et PRIA on mõõtmiste tulemusena põllu nr 18 pindalaks saanud

0,25 ha, kuna põllu tegelik pindala on 0,32 ha. PRIA otsusest ei selgu, miks põllu pindala vähendati.

PRIA on kaebajale väljastanud dokumendi, millest nähtuvalt on põllu suuruseks 0,30 ha.

2.3. PRIA otsusest ei selgu, miks jäeti põllukultuuride grupist välja põld nr 21, kuigi selle pindala

on tervenisti 19,7 ha.

2.4. Kaebaja ei nõustu PRIA-ga, et põllumassiivid nr 59544282835, nr 59544092283,

nr 59644003308, nr 59644045128 ja nr 59644216045 olid kaetud võsaga.

2.5. Kuna PRIA ei lahendanud kaebaja vaiet tähtaegselt, pani ta toime haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 84 olulise rikkumise.

3. Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis

järgnevat:

3.1. Tulenevalt põllumajandusministri 8. aprilli 2010. a määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku

toetuse tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“

§ 8 lg-st 1 ja komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art-is 16 tuleb kaebaja poolt toetuse saamise

taotluses deklareeritud põllud jaotada taotluses toodud andmete alusel vastavatesse gruppidesse, st

käesoleval juhul „Põllukultuuride“ gruppi. Samuti peavad nimetatud gruppi kuuluvad põllud

vastama määruse nr 44 § 2 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele, st tegemist peab olema esiteks külvikorras

oleva rohumaaga ja teiseks kuni kaheaastase rohumaaga. Kuna PRIA tuvastas kontrolli käigus, et

kaebaja poolt „Põllukultuuride“ rühmas deklareeritud põldude pindala ja PRIA poolt samas grupis

kindlaksmääratud põldude pindala erinevus moodustab 21,7%, keeldus PRIA õigustatult

„Põllukultuuride“ rühmas toetuse määramisest.

3.2. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga, et põld nr 16 oli külvikorras olev rohumaa. Kontrolli

käigus leidis tuvastamist, et põllu nr 16 osasid kasutati eelmistel aastatel erinevalt, mistõttu oli

põhjendatud põllu jagamine kaheks osade kasutamisest tulenevalt. Põllu nr 16 esimesele osale

(5,96 ha) oli rohumaa rajatud allakülvina 2010. a, millest tulenevalt oli nimetatud põlluosa 2011. a

kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa, mis kuulus „Põllukultuuride“ gruppi. Põllu nr 16

teisele osale (7,02 ha) oli rohumaa rajatud allakülvina 2007. a, mistõttu oli tegemist nelja-aastase

rohumaaga, mida ei saanud seetõttu liigitada „Põllukultuuride“ gruppi.

3.3. Halduskohus leidis, et põllu nr 18 osas oli õigesti tuvastamist leidnud, et selle pindala oli alla

0,30 ha, mistõttu ei saanud määruse nr 44 § 3 lg 1 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse (ELÜPS) § 14 lg 2 p 1 kohaselt sellele toetust taotleda. Komisjoni määruse

(EL) nr 65/2011 art 15 lg 5 kohaselt määratakse pindalad kindlaks vastavalt komisjoni määruse

(EÜ) nr 1122/2009 art 34 lg-dele 1–5 ja art-le 35. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 34 lg 2

kohaselt võib põllu kogupindala arvesse võtta tingimusel, et seda kasutatakse tervikuna asjaomase

piirkonna või liikmesriigi kohalike tavade kohaselt. Muudel juhtudel võetakse arvesse tegelikult

kasutatavat pindala. Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole tõendanud, et põld nr 18 oleks tervikuna,

st 0,32 ha ulatuses kasutatav asjaomase piirkonna või kohalike tavade kohaselt, seega tuli

toetusõiguslike pindalade mõõtmised teostada mööda reaalselt põllumajanduslikult kasutatava ala

piiri. Mõõtmiste tulemusel selgus, et põllu nr 18 pindala on 0,25 ha. Kaebaja ei ole väitnud ka seda,

et põllu mõõtmisel oleks rikutud mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 regulatsiooni, st et mõõtmise

oleks teostanud ebapädev mõõtja, kes kasutas nõuetele mittevastavat mõõtevahendit või oleks

rikkunud mõõtemetoodikat.

3.4. Kuigi PRIA poolt väljastatud põllumassiivide kaardilt nähtub, et põllu nr 18 pindala on 0,32 ha,

ei tulene seadusest, et PRIA väljastatavatel dokumentidel märgitud põldude suuruse õigsust

eeldatakse või et märgitud pindalade suurus oleks PRIA jaoks toetuse määramisel siduv. Järelikult

tuleb toetuse andmise otsustamisel mõõta põldude suurus mööda reaalselt põllumajanduslikult

kasutatava ala piiri ja seetõttu võib põllu tegelik suurus ja toetuskõlbuliku põllu pindala suurus

erineda.

3.5. Kuigi kaebaja PRIA-le esitatud taotluses oli küll märgitud, et põllul nr 21 kasvatatakse ristikut

ja rohumaa rajati 2011. a, ei ole taotluses märget selle kohta, et põllu nr 21 puhul oleks tegemist

kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaaga, mistõttu on asjakohatu kaebaja väide, et PRIA on

antud põllu õigustamatult „Põllukultuuride“ grupist välja jätnud.

3.6. Põllumassiivide nr 59544282835, nr 59544092283, nr 59644003308, nr 59644045128 ja

nr 59644216045 piire muudeti 2010. a, kuna nimetatud alad ei olnud 2003. a heas

põllumajanduslikus korras, st need olid võsastunud ja ELÜPS § 14 lg 2 p 2 kohaselt ei loeta

selliseid maid toetusõiguslikeks. Põllumassiivide muudatusest teavitati kaebajat 26. oktoobril 2012.

Kuna kaebaja ei ole PRIA põllumassiivide pindala suuruse muutmise toimingut tähtaegselt

vaidlustanud, ei kuulu kaebaja põllumassiividega seotud väited käesoleva vaidluse esemesse,

mistõttu jättis halduskohus need tähelepanuta.

3.7. Kuigi PRIA rikkus kaebaja vaide lahendamisel selleks ettenähtud tähtaega, leidis halduskohus,

et see ei too kaasa PRIA 1. veebruari 2012. a otsuse nr 12-6/361 tühistamist osas, millega jäeti

rahuldamata kaebaja taotlus määrata toetus „Põllukultuuride“ grupis. Antud juhul on tegemist

menetlusliku rikkumisega, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Luhtase Talu apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

4.1. Kaebaja esitas vaide PRIA teatisele, millega muudeti 2010. a põllumajandusmassiivide piire,

kuid PRIA jättis vaide lahendamata. Vaide lahendamine toimus alles pärast kaebaja esindaja

kirjalikku järelepärimist 6. detsembril 2012 ning ka siis ei lahendanud PRIA vaiet vaideotsusega,

vaid vastusega. Jättes vaide lahendamata, langetas PRIA otsused toetuste määramise ja määramata

jätmise kohta. Käesoleva asja lahendamise perspektiivikus sõltub ka 2010. a tehtud otsustest, mille

osas on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse, mida menetletakse haldusasjana nr 3-12-2394.

4.2. Kaebaja hinnangul oli mõlema põllu nr 16 kaheksjagatud põllumassiivi suuruseks 6,40 ha,

mitte 5,96 ha ja 7,02 ha. Seega ei ole PRIA mõõtmistulemused usaldusväärsed. Seda kinnitab ka

asjaolu, et 31. augustil 2011 tuli PRIA põldu nr 16 uuesti üle mõõtma. Teistkordsel mõõtmisel

poolitati põld loomade poolt sissekäidud karjatee järgi, kuigi tegelikult toimus põllu nr 16 harimine

kahte põldu eraldava kraavi järgi.

4.3. Põllu nr 18 pindala 0,32 ha vastab tegelikult kasutatava põllumajandusmaa suurusele. Kaebaja

ei nõustu põllu pindala vähendamisega, kuna PRIA otsusest ei selgu selle vähendamise põhjus. Seda

enam, et PRIA väljastatud dokumendi „Maaelu arengukava pindalapõhiste ja loomapõhiste toetuste

2011. aasta kohustuste andmed“ kohaselt on selle pindalaks 0,30 ha. Põllumassiivide kaardi

kohaselt on põllu nr 18 pindala 0,32 ha.

4.4. Põllu nr 21 osas jättis kaebaja ekslikult taotluses märkimata, et tegemist on kuni kaheaastase

külvikorras oleva rohumaaga. PRIA on kontrolli käigus tuvastanud, et põld on külvatud

sertifitseeritud seemnega 2011. a. PRIA oleks pidanud kaebaja tähelepanu juhtima taotluse

täiendamise vajadusele, kuid ei teinud seda.

4.5. Kaebaja palub apellatsioonkaebuses võtta asja materjalide juurde järgmised täiendavad tõendid:

põllu nr 16 deklaratsioon (2002), põldude nr 16 ja nr 18 mõõtejooned (2011).

5. PRIA vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:

5.1. Kuna antud kohtuasjas on vaidluse all PRIA 1. veebruari 2012. a otsuse nr 12-6/361

õiguspärasus, mitte 2010. a tehtud toimingu õiguspärasus, millega muudeti põllumassiivide suurust,

ei saa nimetatud toimingule käesoleval juhul õiguslikku hinnangut anda.

5.2. Apellatsioonkaebuses on kaebaja esmakordselt väitnud, et põllu nr 16 lahustükkide pindalad on

mõõdetud ebaõigesti ning kummagi lahustüki pindala on tegelikult 6,40 ha. Põllu nr 16

lahustükkide pindalad on määratletud tulenevalt nende lahustükkide erinevast maakasutusest.

Kontrollaruande nr 110032-84-014 kohaselt viidi kohapealne kontroll läbi 30. augustil 2011 ning

põllu nr 16 mõõtmine 1. septembril 2011. Põllu mõõtmine nimetatud kuupäeval ei olnud tingitud

pindalade erinevusest, varasematest vigadest vms.

5.3. PRIA 2011. a dokumendis „Maaelu arengukava pindalapõhiste ja loomapõhiste toetuste

2011. aasta kohustuste andmed“ toodud 2010. a kindlakstehtud kohustuste andmed ei tähenda, et

PRIA oleks 2010. a või varem kohustustealuseid pindu mõõtnud vms. Seda ei ole antud

dokumendis ka väidetud. Kohustuste andmed väljendavad üldjuhul taotleja enda poolt taotlustel

deklareeritud andmeid ning vaid juhul, kui PRIA on teostanud kontrolli, arvestatakse kohustuste

andmete kuvamisel PRIA enda poolt tuvastatud pindaladega. Dokumendis esitatu ei tähenda, et

PRIA on veendunud nende pindalade õigsuses vms.

5.4. PRIA-le jääb arusaamatuks, kuidas põllu nr 18 mõõtejooned tõendavad, et põllu nr 18 pindala

ei ole mõõdetud mööda reaalselt põllumajanduslikult kasutatava ala piiri.

5.5. Kaebaja põldude mõõtmisel on järgitud MõõteS § 5 lg-st 1 tulenevaid nõudmisi.

5.6. Kuigi kaebaja on taotluses märkinud, et põllul nr 21 kasvatatakse ristikut ning rohumaa rajati

2011. a, ei ole ta taotluses teinud märget selle kohta, et tegemist oleks kuni kaheaastase külvikorras

oleva rohumaaga, mistõttu ei ole kaebaja ise deklareerinud põldu nr 21 „Põllukultuuride“ gruppi

kuuluvana. Lisaks leiab PRIA, et põld nr 21 ei vasta tervikuna ka määruse nr 44 § 2 lg 1 p-s 2 ette

nähtud ajamääratlusele. Nimelt tuvastas PRIA inspektor kohapealse kontrolli käigus, et põllu nr 21

pinnast oli poolele põllule 2008. a rajatud kaer allakülviga ning alates 2009. a kasvatati sellel põllu

osal heintaimi. Seega oli põld nr 21 selles osas 2011. a kolmanda aasta rohumaa.

5.7. PRIA on seisukohal, et ta ei pidanud juhtima kaebaja tähelepanu taotluse täiendamise

vajadusele põllu nr 21 osas. Pindalatoetuste taotlusel esitatud andmete õigsuse eest vastutab taotleja

ise. Tegemist ei olnud ka puudusega HMS § 15 lg 2 mõttes. Lisaks ei saa ega peagi PRIA teadma,

kas konkreetne põld vastab määruse nr 44 § 2 lg 1 p-s 2 antud määratlusele. Isegi juhul, kui selgub,

et tegemist on kuni kaheaastase rohumaaga, puuduvad PRIA-l andmed selle kohta, kas selline

rohumaa on külvikorras.

5.8. PRIA-le jääb arusaamatuks, mida soovib kaebaja tõendada 2003. a esitatud maade

deklaratsiooniga ja 2011. a pindalatoetuste kohapealses kontrollis mõõdetud põldude mõõtejoonte

kaartidega. Nimetatud dokumendid ei tõenda põldude nr 16, nr 18 ja nr 21 maakasutust 2011. a ega

seda, et nende põldude kindlaksmääratud pindalad oleksid väärad. Lisaks ei ole kaebaja esitanud

põhjendusi ka selle osas, miks ta ei saanud nimetatud dokumente esitada varasemalt

(halduskohtumenetluse seadustik – HKMS § 182 lg 2). Esitatud dokumendid tuleb seega jätta

tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2012. a otsuses esitatud põhjendustega

ega pea neid tulenevalt HKMS § 201 lg-st 4 vajalikuks korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgnevat.

8. Käesolevas haldusasjas on kaebaja vaidlustanud PRIA otsust osas, millega jäeti talle välja

maksmata toetus „Põllukultuuride“ grupis. Kaebaja on soovinud, et kohus kohustaks PRIA-t

taotlust uuesti vastavas osas läbi vaatama. Kuna kaebaja on sõnaselgelt esitanud tühistamis- ja

kohustamisnõude eelnevalt välja toodu osas, ei ole õige kaebaja väide, et kaebuse esemesse peaks

kuuluma ka PRIA poolt 2010. a läbi viidud toimingutele, mille käigus muudeti kaebajale kuuluvate

põllumassiivide suurust, õigusliku hinnangu andmine. Seega on asjakohatu ka kaebaja väide, et

PRIA-le esitatud vaiet põllumassiivide suuruste muutmise osas ei lahendatudki vaideotsusega,

mistõttu on PRIA käesoleval juhul eksinud toetuse määramata jätmisel. Ringkonnakohus rõhutab

veel kord, et kohus ei vaata kaebust läbi osas, mille suhtes ei ole kaebaja esitanud konkreetset

nõuet. Lisaks ei saa ringkonnakohus teise astme kohtuna asuda võtma seisukohta asjaolude suhtes,

millele ei ole hinnangut andud esimese astme kohtuna haldusasju lahendav halduskohus.

9. Antud juhul on kohtus vaidlus selle üle, kas PRIA toimis õiguspäraselt, kui jättis rahuldamata

kaebaja taotluse „Põllukultuuride“ grupis, kuna põllud nr 16, nr 18 ja nr 21 ei olnud

toetusõiguslikud. Nimelt leidis PRIA, et Põllukultuuride“ grupis moodustas taotletud pindala

(49,28 ha) ja kindlaksmääratud pindala (40,49 ha) erinevus 21,7% kindlaksmääratud pindalast.

Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 16 lg 5 kohaselt ei anta asjaomasele põllukultuurirühmale

toetust, kui erinevus on üle 20% kindlaksmääratud pindalast.

10. Kaebaja leiab, et PRIA on põhjendamatult vähendanud põllu nr 18 pindala ning PRIA tuvastatud

0,25 ha asemel on põllu pindalaks 0,32 ha. ELÜPS § 14 lg 2 p 1 kohaselt võib ühtset pindalatoetust

taotleda vähemalt 1 ha põllumajandusmaa kohta, mida hoitakse heades põllumajandus- ja

keskkonnatingimustes ning mille pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt

0,30 ha, sealhulgas kuni 2 m laiune hekk, kraav, piire või muu traditsiooniline maastikuobjekt

komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 34 lg 2 kohaselt. Asjaolu, et põllumassiivide kaardil on

põllu pindalaks märgitud 0,32 ha ja „Maaelu arengukava pindalapõhiste ja loomapõhiste toetuste

2011. aasta kohustuste andmed“ kohaselt on selle pindalaks 0,30 ha, ei tähenda, et tegemist ongi

vastavas osas toetusõigusliku pinnaga. Põldude pindalade määramisel saab arvesse võtta ainult selle

tegelikult kasutatavat pindala. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 34 lg 1 kohaselt

määratakse põldude pindala kindlaks selliste vahendite abil, mis tõendatult tagavad ühenduse

tasandil koostatud kohaldatavate tehniliste standarditega vähemalt samaväärse mõõtmiskvaliteedi.

Kaebaja ei ole kontrollaruande koostamise järgselt, mil tal avanes võimalus selles esitatud

andmetega tutvuda, esitanud mitte ühtegi märkust selles tuvastatu osas. Kaebaja ei ole kasutanud ka

võimalust esitada 10 kalendripäeva jooksul pretensioone kohapealse kontrolli läbiviimise või

kohapealse kontrolli tulemuste kohta (vt tl 34p). Eelnevast tulenevalt ei kahtle ringkonnakohus

põldude mõõtmistulemuste õiguspärasuses. Ka varasemad dokumendid, kus põllu pindalaks on

märgitud nii 0,30 ha kui ka 0,32 ha, ei lükka esitatud väite õigsust ümber. Ringkonnakohus nõustub

vastustajaga, et varasemates dokumentides esitatu ei ole siduv, seda enam, et vastavate pindalade

õigsuses ei ole PRIA varasemalt ise veendunud, st PRIA ei ole vastavaid mõõtmisi teostanud.

11. Apellatsioonkaebuses on kaebaja põllu nr 16 osas leidnud, et PRIA on mõõtmised valesti

teostanud ning tegelikult on kaheksjagatud põllumassiivi puhul mõlema osas suuruseks 6,40 ha.

PRIA leidis, et kaheaastase külvikorras rohumaana on nimetatud põllust määratletav 5,96 ha,

ülejäänud 7,02 ha osas leiti, et tegemist on nelja-aastase rohumaaga. Siinkohal kordab

ringkonnakohus eelnevas lõigus sedastatut, et haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks

kontrollijärgselt ja pärast mõõtmistulemuste selgumist nende õigsust kahtluse alla seadnud.

Ringkonnakohtule ei nähtu, et mõõtmisel oleks eksitud MõõteS § 5 lg 1 vastu. Ringkonnakohus

jagab PRIA seisukohta, et mõõtmistulemused on saadud lähtudes põldude erinevast maakasutusest.

Asjaolu, et põllu nr 16 mõõtmine toimus 1. septembril 2011, mitte kontrollaruande koostamise

päeval 30. augustil 2011, ei viita sellele, et varasemal mõõtmisel oleks eksitud ning see annaks alust

kahelda mõõtmistulemuste õigsuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja enda seisukohad põllu

nr 16 pindala osas vastuolulised. Taotluse esitamisel leidis kaebaja, et tegemist on ühe tervikliku

põllumassiiviga, mille toetusõiguslikuks pindalaks on 12,97 ha. Apellatsioonkaebuses on kaebaja

nentinud, et tegemist on kahe põllumassiiviga, millel on olnud erinev maakasutus, kuid ei ole

seejuures nõustunud PRIA kindlaksmääratud pindaladega, vaid märkinud, et kummagi põlluosa

pindalaks on 6,40 ha, samas suutmata oma väite õigsust tõendada.

12. PRIA-le esitatud taotluses märkis kaebaja, et põllul nr 21 kasvatakse ristikut alates 2011. a,

samas jäi tal tegemata märge lahtrisse „Kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa“. Kaebaja

heidab PRIA-le ette, et viimane jättis kaebaja tähelepanu vastavale asjaolule pööramata ning ei

andnud võimalust taotlust täiendada. Taotluse määramiseks on vajalik, et oleks tõendatud, et

tegemist on tõepoolest kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaaga (määruse nr 44 § 2 lg 1 p 2,

komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 16 lg 2). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et

olukorras, kus haldusmenetlus algab taotleja enda algatusel taotluse esitamisega, peab viimane

vastutama ka selle eest, et esitatud andmed oleksid õiged ja täielikud. Olukorras, kus esitatud

asjaolude osas valitseb suur ebakõla, peaks haldusorgan sellele taotleja tähelepanu pöörama ning

andma võimaluse ebaselge olukorra kõrvaldamiseks. Kuna pindalatoetuste saamiseks taotluste

esitamisel on eelkõige taotleja see, kellel on taotluse esitamise ajal ülevaade toetusõiguslikest

pindaladest, peab ta enda kanda võtma ka riski, et mingisuguse tähendust omava asjaolu taotlusesse

märkimata jätmine võib kaasa tuua taotluse rahuldamata jätmise. Ringkonnakohus leiab, et PRIA ei

pidanud kaebaja tähelepanu juhtima sellele, et vastavasse lahtrisse oli jäänud märge tegemata. Seda

enam, et PRIA on tuvastanud, et osaliselt on põllu nr 18 puhul tegemist esimese aasta rohumaaga

ning osaliselt kolmanda aasta rohumaaga (vt kontrollaruanne nr 110032-84-018, tl 37p). Seega ei

oleks PRIA saanud põldu nr 21 nii või teisiti toetusõiguslikuna kvalifitseerida.

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohtumenetluses on varasemalt antud hinnang

põldude nr 16, nr 18 ja nr 21 toetusõiguslikkuse osas. Tartu Ringkonnakohtu 3. detsembri 2013. a

otsuses nr 3-12-1180 on leitud, et PRIA seisukohad nimetatud põldude pindalade ja

toetusõiguslikkuse osas on õiguspärased. Nimetatud otsus jõustus 26. veebruaril 2014. Kuna

jõustunud otsusega on tuvastatud eelnevalt mainimist leidnud põldude mittevastavus toetuse

saamise nõuetele, on seda enam küsitav PRIA seisukohtade kahtluse alla seadmine.

14. Koos apellatsioonkaebusega esitas kaebaja põllumassiivide kaardi (2002) ja põldude

mõõtejoonte kaardid (2011). Nimetatud dokumendid on kaebaja palunud võtta asja materjalide

juurde. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb apellatsioonkaebuse lisadena esitatud dokumendid

kaebajale tagastada, sest need ei kummuta vastustaja järelduste õigsust, mistõttu ei ole neil asja

lahendamisel tähtsust.

15. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb Luhtase Talu apellatsioonkaebus rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2012. a otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene