3-14-52969/19 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-14-52969

1

K O H T U M Ä Ä R U S K O H T U M Ä Ä R U S K O H T U M Ä Ä R U S K O H T U M Ä Ä R U S menetlusabi taotluse lahendamise kohta

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2014, Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-14-52969 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi A. T taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja haldusmenetluses.

Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad

Taotluse esitaja Taotluse esitaja Taotluse esitaja Taotluse esitaja –A. T. RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Jätta rahuldamata A. T menetlusabi taotlus.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

28.11 28.11 28.11 28.11.2014 .2014 .2014 .2014 esitas A. T taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ning haldusmenetluses. Taotluse kohaselt vajab isik õigusabi seoses käimasoleva distsiplinaarmenetlusega Politseija Piirivalveametis. Distsiplinaarmenetluse tulemusena võidakse taotleja töölt vabastada. Taotlejal endal puudub õigusalane haridus, mistõttu on õigusabi vajalik tema õiguste kaitseks. 03.12.2014 03.12.2014 03.12.2014 03.12.2014 saabus kohtusse Politseija Piirivalveameti vastus kohtu päringule (tl 20). 03.12.2014 03.12.2014 03.12.2014 03.12.2014-09.12.2014 09.12.2014 09.12.2014 09.12.2014 saabusid kohtusse vastused pankadest vastavalt kohtu päringutele.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel

3-14-52969

2

määrata, et menetlusabi saaja: ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 111 lg-s 1 on sätestatud, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt saab halduskohus otsustada riigi õigusabi andmise juhul kui seda taotletakse kas halduskohtule esitatava kaebuse koostamiseks või halduskohtumenetluses esindamiseks. A. T taotleb riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses, so kaebuse koostamiseks ning haldusmenetluses seonduvalt käimasoleva distsiplinaarmenetlusega taotleja suhtes. Arvestades asjaolu, et taotleja sooviks on pöörduda halduskohtusse, on taotluse esitamine halduskohtusse lubatav.

RÕS § 14 lg 1 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata, taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.

Lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Lisaks eeltoodule ei anta menetlusabi juhul, kui menetlusabi taotleja saab menetluskulusid kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude (HKMS § 112 lg 1 p 2).

Taotluse ning haldusasjas kogutud tõendite kohaselt on A. Til abikaasa ja 4 alaealist last. Samuti kuuluvad taotluse kohaselt leibkonda kaks kasulast. Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt kuulub A. Tile kaasomandina 3/20 kinnistust, millele on seatud keelumärge L. J, kohtutäitur Rannar Liitmaa, ERA Liisingu Inkassoteenused AS kasuks (tl 81). Nimetatud kinnistu on kaebaja märkinud ka enda ning ülalpeetavate elukohana. Taotlusest nähtuvalt omab kaebaja järgmisi mootorsõidukeid: Audi 80, väljalaskeaastaga 1988, VW Passat väljalaskeaastaga 1991, avariiline Nissan Serena väljalaskeaastaga 1998. Muu vara puudub.

Sissetulekutena on taotleja märkinud, et alates 12.11.2014 hakkab ta saama 60% ametlikust neto sissetulekust, milleks oli u 850 eurot, elukindlustus 11 eurot.

3-14-52969

3

Abikaasa sissetulek u 356 eurot, abikaasa lapse elatisraha 100-150 eurot, abikaasa lastetoetus 76 eurot. Kohtule saabunud pankade (AS Swedbank) päringute vastustest (periood 28.07.2014- 28.11.2014) nähtuvalt on A. T saanud töötasu Rahandusministeeriumist järgmiselt: augustis 2014- 791.59 eurot 791.59 eurot 791.59 eurot 791.59 eurot (tl 59); septembris 2014 - 890.91 eurot 890.91 eurot 890.91 eurot 890.91 eurot (tl 61); oktoobris 2014 - 833.56 833.56 833.56 833.56 eurot eurot eurot eurot (tl 65); novembris 2014 - 853.97 eurot 853.97 eurot 853.97 eurot 853.97 eurot (tl 67). Lisaks on tehtud R. N poolt ülekanne igakuiselt summas 150 eurot (tl 61, tl 62, tl 66, tl 69), so kokku 600 eurot kokku 600 eurot kokku 600 eurot kokku 600 eurot ning A Ta poolt summas 70 eurot (tl 61, tl 62, tl 66, tl 69), so kokku kokku kokku kokku 280 eurot 280 eurot 280 eurot 280 eurot. Kontojääk seisuga 28.11.2014 on miinus miinus miinus miinus 582.86 eurot 582.86 eurot 582.86 eurot 582.86 eurot (tl 70). Muud regulaarsed sissetulekud puuduvad. Arvestades eeltoodud arvandmeid on taotleja 4 kuu sissetulek kokku 4250.03 eurot. kokku 4250.03 eurot. kokku 4250.03 eurot. kokku 4250.03 eurot.

Taotleja abikaasa H. G omab 552/15682 mõttelist osa kinnistust ning reaalosa eluruumina nr 24 asukohaga Järve 2, Tarbja küla, Järvamaal. AS-i Swedbank väljavõttest (periood 28.07.2014-28.11.2014) nähtuvalt omab H. G sissetulekuid järgnevalt: peretoetust 76.71 eurot (tl 32, tl 37, tl 43, tl 46), so kokku 306.84 eurot kokku 306.84 eurot kokku 306.84 eurot kokku 306.84 eurot, töötasu 103 eurot 103 eurot 103 eurot 103 eurot (tl 34) 169.43 eurot 169.43 eurot 169.43 eurot 169.43 eurot (tl 36), 189.12 189.12 189.12 189.12 eurot eurot eurot eurot (tl 44), haigushüvitis 40.65 40.65 40.65 40.65 eurot eurot eurot eurot (tl 37), 74.77 74.77 74.77 74.77 eurot (tl 41), 104.67 eurot 104.67 eurot 104.67 eurot 104.67 eurot (tl 48). Lisaks on makstud lapsele elatisraha 50 eurot (tl 35), 150 eurot (tl 38), 170 eurot (tl 47), kokku 370 eurot kokku 370 eurot kokku 370 eurot kokku 370 eurot. Muud regulaarsed sissetulekud puuduvad. Arvestades eeltoodud arvandmeid on taotleja abikaasa 4 kuu sissetulek kokku 1358.48 eurot. kokku 1358.48 eurot. kokku 1358.48 eurot. kokku 1358.48 eurot.

Vältimatute püsikulutustena on taotleja välja toonud: eluasemekulud 180 180 180 180-200 200 200 200 eurot, kulutused toidule u 300 eurot; kulutused transpordile 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot; sidekulud 40 eurot 40 eurot 40 eurot 40 eurot; kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 50 eurot; muud vältimatud püsikulutused 102 eurot elekter, kommunaalkulud 50 eurot, küttepuud 400 eurot aastas (33,33 eurot kuus). HKMS § 112 lg 1 p-st 1 lähtudes ei kuulu mahaarvatavate kulutuste hulka kulutused toidule, tervishoiule, koolikohustuse täitmisele ning taotluses nimetatud varaliselt hinnatavad kohustused (laenud ja järelmaksud). Taotleja on märkinud eluasemekuludena 180-200 eurot, kuid vältimatute püsikulutuste alla on toodud samuti kulud eluasemele, mistõttu kohus loeb, et eluasemekuludeks 200 eurot, sh küttepuud. Seega kokkuvõttes arvestades taotleja poolt toodud andmeid võib mahaarvatavate kulude hulka lugeda lugeda lugeda lugeda 390 e 390 e 390 e 390 eurot rot rot rot.

Arvestades eeltoodud andmeid on taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulek 1402.12 eurot kuus (4 kuu jooksul 5608.51eurot), mahaarvatavad kulud moodustavad keskmiselt 390 eurot kuus (4 kuu jooksul 1560 eurot). HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevaid arvutamise reegleid arvesse võttes on taotleja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek kuu sissetulek kuu sissetulek kuu sissetulek 2024.25 2024.25 2024.25 2024.25 eurot eurot eurot eurot ((5608.51-1560)/4x2). Seega ei ületa eeldatavad menetluskulud taotleja ühe kuu sissetulekut. Taotluse kohaselt omab taotleja 3 sõidukit. Igapäevaste vajaduste rahuldamiseks piisab kohtu hinnangul ka ühest sõidukist pere kohta. Seega taotlejal on võimalik realiseerida kaks sõidukit, sh ka juhul, kui üks sõiduk on avariiline. Lisaks omab taotleja abikaasa kinnistut, millist on võimalik realiseerida hüpoteegipidajaga kokkuleppel, kuna tegemist ei ole pere elukohaga.

3-14-52969

4

Lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 3 füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandusvõi kutsetegevusega ega puuduta tema majandusvõi kutsetegevusega mitteseotud õigusi. Kaebaja töötab Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonnas vanempiirivalvurina (tl 7). Politseija Piirivalveameti 03.12.2014 oma vastuses nr 1.2-2/195565-2 kinnitab, et Politseija Piirivalveameti peadirektori 10.10.2014 käskkirjaga nr 124d algatati A. T suhtes distsiplinaarmenetlus ning peadirektori 11.11.2014 käskkirjaga nr 1.3-3/141d on isik distsiplinaarmenetluse ajaks politseiteenistusest kõrvaldatud (tl 20). Seega tegemist on taotleja kutsetegevusega seotud vaidlusega. Taotleja näol on tegemist ametnikuga, kelle tööülesanded eeldavad teatud juriidiliste teadmiste olemasolu ning arvestades seda, et distsiplinaarsüütegu on teenistuskohustuse süüline rikkumine, saab distsiplinaarmenetluse asjaoludega seonduvalt kõige täpsemaid ütlusi anda taotleja ise.

Arvestades eeltoodut tuleb A. T menetlusabi taotlus jätta rahuldamata.

/digitaalselt allkirjastatud/ Annika Vendik Kohtunik