4-14-9273/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsembril 2014. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-14-9273 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Merilaid Saava kaebus Lõuna Prefektuuri 31.10.2014. a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,14,004267 Menetlusalune isik Merilaid Saava isikukood: 44109100218; elukoht: XXXX Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht: Tartu, Riia 132

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg-st 1 ja § 132 p-st 3, kohus

otsustas:

1. Tühistada Lõuna Prefektuuri 31.10.2014. a otsus väärteoasjas nr 2780,14,004267.

2. Lõpetada käesolevas väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Merilaid Saava teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

3. Saata kohtuotsuse koopia menetlusalusele isikule Merilaid Saavale ning Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioon esitatakse Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Menetluse käik Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 31.10.2014. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,14,004267 karistati Merilaid Saavat karistusseadustiku (edaspidi KarS) §

218 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot selle eest, et tema 31.10.2014. a kella

12.00 ajal Tartus Vitamiini Selveris sõi magusaletis ära kaks kommi koguväärtusega 0.20 eurot ning möödus seejärel kassast kommide eest tasumata.

06.11.2014. a esitas menetlusalune isik Merilaid Saava Tartu Maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist. Ta ei eita, et võttis 31.10.2014. a kella

12.00 ajal Tartus Vitamiini Selveri kommiletist kaks kompvekki ning sõi need ära, jättes kassas nende eest maksmata. Samas väidab ta, et ta ei teadnud, et paneb sellega toime väärteo. Tema arvas, et kommid ongi pandud välja selleks, et neid saaks maitsta ning seejärel otsustada, kas osta neid või mitte.

Kohtule saadetud seisukohas kohtuväline menetleja nõustus Merilaid Saava kaebusega ja leidis, et Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 31.10.2014. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,14,004267 tuleb tühistada ning menetlus asjas lõpetada.

Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses: kohus on Lõuna Prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab alljärgnevat.

KarS § 199 lg 1 kohaselt võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

KarS § 218 lg-st 1 tulenevalt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuurivõi ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Seejuures sama paragrahvi teise lõike kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS §-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 neljanda lause kohaselt on miinimumpäevamäära suuruseks 3.20 eurot.

Tunnistaja Allar Haavik, kes töötas arutatava teo Tartu Vitamiini Selveri turvatöötaja, on andnud ütlusi, mille kohaselt nägi tema 31.10.2014. a kella 12.00 ajal, kuidas üks vanem naisterahvas sõi magusaleti juures ära kaks kommi ning möödus seejärel kassast nende eest tasumata. Samuti selgub tema ütlustest, et ta kontrollis nimetatud naisterahvast ning selgitas välja, et tegu oli Merilaid Saavaga (sünd. 10.09.1941. a).

Menetlusalune isik Merilaid Saava eeltoodud asjaolusid ei eita.

Eelnevaga asub kohus seisukohale, et Merilaid Saava tegevuses on tõendamist leidnud KarS §

199 lg-s 1 toodud süütekoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 199 lg-s 1 toodud koosseis tahtlust (vähemalt kaudse tahtluse tasandil) kõikide koosseisuliste asjaolude suhtes. Seega pidi Merilaid Saava teadma või vähemalt möönma, et kommide näol oli tegu vallasasjadega, et need olid tema jaoks võõrad ning et need olid kellegi valduses, st et tegu ei olnud peremehetute asjadega. Tõendatud asjaolude pinnalt tuleb asuda seisukohale, et Merilaid Saava teadis kõiki nimetatud koosseisulisi asjaolusid. Järelikult pani ta oma teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi.

Lisaks tahtlusele kui subjektiivse külje elemendile eeldab KarS § 199 lg-s 1 toodud koosseis ka äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kuna Merilaid Saaval puudus kommide võtmiseks ning nende eest maksmata jätmiseks, st omastamiseks seaduslik alus (nt õigustatus olemasoleva võlaõigusliku nõude tõttu), siis oli kommide omastamine tema poolt ebaseaduslik.

Õigusvastase teo toimepanemise aktist nr 228 nähtub, et kommid, mis Merilaid Saava ära sõi ning mille eest ta tasumata jättis, maksid kokku 0.20 senti. Seega oli kommide näol tegu väheväärtuslike asjadega (varastatu väärtus jäi alla 20 KarS § 44 lg-s 2 toodud miinimumpäevamäära, s.o alla 64 euro) ning järelikult tuleb Merilaid Saava tegevus kvalifitseerida varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu, mis KarS § 218 lg-st 1 tulenevalt on väärtegu.

Kohus Merilaid Saava käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut teo eest vaid siis, kui lisaks tema käitumises sedastatud süüteokoosseisule ning teo õigusvastasusele on isik selle teo toimepanemises ka süüdi. Ka KarS § 32 lg 1 esimese lause kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 32 lg 1 teisele lausele vastavalt on isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Seejuures on KarS 2. ptk 3. jaos ühe süüd välistava asjaoluna sätestatud eksimus teo keelatuses (KarS § 39).

Merilaid Saava väitis, et ta ei teadnud, et paneb komme süües ning nende eest maksmata jättes toime väärteo. Tema arvas, et kommid ongi pandud välja selleks, et neid saaks maitsta ning seejärel otsustada, kas osta neid või mitte.

KarS 39 lg 1 kohaselt isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu.

Kohus on seisukohal, et Merilaid Saava teadis ja sai aru põhimõttelisest keelust, et kauplusest ei tohi võtta asju, ilma et nende eest ei maksa. Samas ei teadnud ta konkreetset keeldu selle kohta, et lahtist kommi ei tohi maitsmiseks võtta ilma selle eest maksmata. Järelikult ei saanud Merilaid Saava aru enda teo keelatusest.

Kohus leiab, et selline eksimus oli Merilaid Saavale vältimatu. Varem, aga ka tänapäeval võib kaubanduses, nt turukaubanduses täheldada kommet, et kaupa saab enne ostuotsuse langetamist proovida. Kohus ei saa välistada, et Merilaid Saaval oli sellest tulenevalt objektiivselt raskendatud aru saada kommide maitsmise keelatusest. Sellele, et Merilaid Saava käsitles võetud komme tõepoolest kui nn proovikomme viitab see, et ta võttis komme erinevast sordist. Lisaks viitab kahe kommi söömisega tekitatud väike kahju sellele, et ei tekkinud sellist olukorda, kus Merilaid Saava oleks pidanud oma teo õiguspärasuses kahtlema hakkama. Nimelt mida vähemintensiivne on keelueksimuses tegutsenud isiku käitumisega põhjustatud kahju, seda vähem on alust eeldada, et isik oleks pidanud oma teo õiguspärasuses kahtlema.

Järelikult eksis Merilaid Saava oma teo keelatuses. Sellest tulenevalt ei pannud ta tegu toime süüliselt. Kuna KarS § 32 lg 1 esimese lausest kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, siis tuleb Merilaid Saava suhtes jätta karistus kohaldamata ning menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtunik