3-14-51996/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51996 Haldusasi ConArte OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

28. augusti 2014. a otsuse nr 206-14/151885 tühistamiseks ja Riigi Kinnisvara AS juhatuse liikme

31. juuli 2014. a otsuse nr 79/14 õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 2014. a otsus Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – ConArte OÜ, esindaja v.adv Kristina Uuetoa-Tepper Vastustaja (hankija) – Riigi Kinnisvara AS, esindaja Agur Maandi Kolmas isik – AS Resand, esindaja adv Chirag Mody Menetluse alus ringkonnakohtus ConArte OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ConArte OÜ apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 2014. a otsuse haldusasjas nr 3-14- 51996 resolutsiooni punkt 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AS Resand (registrikood 10134173) menetluskulud esimese astme kohtus tervikuna tema enda kanda. 3. Mõista Riigi Kinnisvara AS-lt (registrikood 10788733) ConArte OÜ (registrikood 11732539) kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 321,67 eurot (kolmsada kakskümmend üks eurot 67 senti). 4. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. detsembril 2014 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

3-14-51996 2(6)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kinnisvara AS avaldas Põlva Vallavalitsuse nimel 28.04.2014 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Põlva Kesk tn 25 õppehoone projekteerimistööd liginullenergiahooneks ja autorijärelevalve teenus“ (viitenumber 151885) hanketeate ja hankedokumendid.

2. Riigi Kinnisvara AS juhatuse liikme 17.06.2014 otsusega nr 63/14 kvalifitseeriti riigihankes teiste hulgas AS Resand ja ConArte OÜ, tunnistati nende pakkumused vastavaks ning edukaks tunnistati ConArte OÜ pakkumus. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) rahuldas 23.07.2014 otsusega nr 156-14/151885 AS Resand 27.06.2014 vaidlustuse ning tunnistas Riigi Kinnisvara AS 17.06.2014 otsuse ConArte OÜ kvalifitseerimise ja tema pakkumuse edukaks tunnistamise kohta kehtetuks. VAKO otsus on jõustunud.

3. Riigi Kinnisvara AS muutis 31.07.2014 otsusega nr 79/14 varasema otsuse ning jättis ConArte OÜ kvalifitseerimata ja tunnistas edukaks AS Resand pakkumuse. VAKO jättis 28.08.2014 otsusega nr 206-14/151885 rahuldamata ConArte OÜ 07.08.2014 vaidlustuse Riigi Kinnisvara AS 31.07.2014 otsuse nr 79/14 kehtetuks tunnistamiseks.

4. ConArte OÜ esitas 08.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 28.08.2014 otsuse nr 206-14/151885 ja Riigi Kinnisvara AS juhatuse liikme 31.07.2014 otsuse nr 79/14 tühistamiseks. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2014 määrusega jäeti ConArte OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning hankija sõlmis kolmanda isikuga kohtumenetluse ajal hankelepingu, asendas kaebaja hankija otsuse tühistamise nõude selle õigusvastasuse tuvastamise taotlusega, viitega tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamise soovile.

5. Tallinna Halduskohus jättis 13.10.2014 otsusega ConArte OÜ kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1), mõistis kaebajalt AS Resand kasuks välja menetluskulud 720 eurot (resolutsiooni p 2) ning ülejäänud osas jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmist käsitlevas osas märkis halduskohus, et AS Resand taotles 19.09.2014 menetluskulu 2995,20 eurot väljamõistmist temale osutatud õigusteenuse eest 20,8 tunni ulatuses. Taotlus on esitatud õigeaegselt. Olukorras, kus menetlusosaline on vastavad dokumendid esitanud juba enne kohtu poolt tähtaja määramist, ei pea isik neid kohtule korduvalt esitama. Kolmas isik on menetluses osalenud üksnes esialgse õiguskaitse taotlusele omaalgatuslikult seisukoha esitamisel, määruskaebuse koostamisel ja menetluses jätkamise otsustamisel. Kolmandat isikut ei kohustatud esialgse õiguskaitse taotlusele vastama ega määruskaebust esitama, kuid isikul on õigus reageerida teise poole seisukohtadele ka kohtu korralduseta. Samas on kolmanda isiku esitatud ajakulu ilmselgelt põhjendamatu olukorras, kus kolmas isik sisulises vaidluses ei osalenud. Toodud mahus ajakulu on ligilähedane olukorrale, kui kolmas isik oleks asjas esitanud ka sisulisi seisukohti. Sealjuures on kaebaja enda ajakulu oluliselt väiksem (12 tundi). Isegi kui kolmanda isiku esindajad reaalselt nii palju aega toiminguteks kulutasid, tuleb lähtuda

3-14-51996 3(6) keskmise kvalifitseeritud õigusteadmistega esindaja võimalikust ajakulust. Arvestades tehtud toimingute mahtu ja ka seda, et kolmanda isiku esindaja osales juba vaidlustusmenetluses, saab põhjendatuks ja vajalikuks pidada üksnes 5 tundi, mis vastab 720 eurole (koos käibemaksuga).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. ConArte OÜ palub 22.10.2014 apellatsioonkaebuses (ja 28.11.2014 täiendavates seisukohtades) tühistada Tallinna Halduskohtu 13.10.2014 otsuse resolutsiooni p 2, millega ConArte OÜ-lt mõisteti AS Resand kasuks välja menetluskulud 720 eurot, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AS Resand menetluskulud tema enda kanda. Lisaks palub ConArte OÜ mõista AS-lt Resand välja apellandi menetluskulud apellatsiooniastmes.

Tallinna Halduskohus kohustas 16.09.2014 määruse resolutsiooni p-ga 4 kolmandat isikut esitama menetluskulude nimekiri koos kuludokumentidega hiljemalt 19.09.2014. AS Resand esitas 19.09.2014 taotluse, milles palus ConArte OÜ-lt mõista välja menetluskulud summas 2496 eurot (õigusteenus kokku 20,8 tundi hinnaga 120 eurot/tund, ilma käibemaksuta). Taotlusele oli lisatud OÜ Advokaadibüroo Red 17.09.2014 arve nr 14460 koos spetsifikatsiooniga, kuid mitte kulude kandmist tõendavaid dokumente. Halduskohus rahuldas taotluse osaliselt ja mõistis ConArte OÜ-lt välja AS Resand menetluskulud summas 720 eurot. Kohtuotsuses ei ole loetletud AS Resand poolt menetluskulude väljamõistmise taotlusega seoses esitatud dokumente. Vastuseks ConArte OÜ 13.10.2014 päringule selgitas Tallinna Halduskohus 14.10.2014, et haldusasja nr 3-14-51996 toimikust ei nähtu, et AS Resand oleks lisaks 19.09.2014 taotlusele esitanud täiendavaid dokumente õigusabikulude väljamõistmiseks. Menetluskulude kandmist tõendava dokumendi esitamata jätmist on AS Resand tunnistanud ka vastuses apellatsioonkaebusele, võttes seega apellatsioonkaebuse sisuliselt õigeks. Apellatsioonkaebuse on sisuliselt põhjendatuks tunnistanud ka Riigi Kinnisvara AS, vaieldes sellele vastu üksnes apellatsiooniastme menetluskulude kandmise vältimiseks. Apellatsioonkaebuse eset arvestades peakski vastustajaks ringkonnakohtus olema kolmas isik.

Halduskohus on kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamisel rikkunud menetlusnorme. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt kuludokumentide tähtaegselt esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Riigikohtu pikaajalise praktika (nt 04.06.2012 täiendav otsus nr 3-3-1-12-12, p-d 10-15; 12.12.2013 otsus nr 3-3-1-54-13, p 30; 03.03.2014 otsus nr 3-3-1-64-13, p 50) kohaselt saab teiselt poolelt välja mõista vaid reaalselt kantud menetluskulusid. See tähendab, et õigusabi eest esitatud arve peab olema tasutud ja kohtule peavad olema tähtaegselt esitatud kulu kandmist tõendavad dokumendid (nt maksekorraldus arve tasumise kohta, arveldusarve väljavõte, kassa sissetuleku order arve sularahas tasumise kohta vms). Halduskohus jättis antud juhul kontrollimata, kas taotletud menetluskulud on kantud, ning mõistis ConArte OÜ-lt alusetult välja AS Resand menetluskulud summas 720 eurot, ehkki kaebaja juhtis kohtu tähelepanu eraldi asjaolule, et kolmas isik ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid advokaadibüroo arve tasumist. AS Resand viide lahendile nr 3-2-1-138-13 ei ole asjassepuutuv ning menetluskulude kantuse nõuet on Riigikohus kinnitanud ka lahendis nr 3-3-1-28-14 (p-d 16, 18).

7. Riigi Kinnisvara AS leiab 06.11.2014 kirjalikus vastuses, et kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise vaidlus teda ei puuduta, kuid kuna kaebuse rahuldamisel jääksid apellatsiooniastmes kantud menetluskulud vastustaja kanda, siis palub vastustaja jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, tuginedes kolmanda isiku 31.10.2014 seisukohale.

3-14-51996 4(6) 8. Kolmas isik AS Resand vaidleb 31.10.2014 seisukohas apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kolmas isik jätta apellandi kanda. AS Resand esitas Tallinna Halduskohtu 16.09.2014 määrusega määratud tähtajaks 19.09.2014 kohtule menetluskulude väljamõistmise taotluse koos menetluskulude nimekirja ja kliendile väljastatud arvega. Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik ei esitanud koos taotlusega menetluskulude tasumist tõendavat kuludokumenti, kuigi menetluskulud olid reaalselt kantud juba 17.09.2014 (vt vastusele lisatud OÜ Advokaadibüroo Red pangakonto väljavõte). Halduskohus pidas kolmanda isiku 19.09.2014 taotlust ning sellele lisatud menetluskulude nimekirja ja arvet menetluskulude väljamõistmiseks piisavaks. Vaidlust ei ole ka selles, et menetluskulude väljamõistmise taotlemisel peab esitama kulude reaalset kandmist tõendava kuludokumendi ja selleks ei piisa arve esitamisest (HKMS § 109 lg 1). Samas pidanuks halduskohus pärast seda, kui kolmas isik esitas menetluskulude taotluse ilma kuludokumendita, jätma taotluse käiguta ja andma taotlejale HKMS § 55 lg 1 alusel täiendava tähtaja puuduoleva dokumendi esitamiseks. Ka Riigikohus on selgitanud, et kui menetluskulude taotlus on puudustega, tuleb puuduste kõrvaldamiseks anda enne otsuse tegemist täiendav tähtaeg (vt 31.07.2014 otsus nr 3-3-1-28-14, p 18). Seega rikkus halduskohus menetlusõiguse normi, jättes kolmandale isikule andmata täiendava tähtaja kuludokumendi esitamiseks. See olnuks nõutav seda enam, et tsiviilkohtumenetluses loetakse piisavaks ka üksnes arve esitamist ning täiendava tähtaja andmiseks olnuks piisavalt aega (taotluse esitamise ja otsuse tegemise vahele jäi 23 päeva). Halduskohtu poolse menetlusvea tõttu on kolmandal isikul õigus esitada vastav kuludokument (arvelduskonto väljavõte) apellatsiooniastmes (HKMS § 198 lg 2 p 2). Kuludokumendi esitamisest tulenevalt puudub halduskohtu otsuse tühistamiseks alus, sest halduskohtu poolne menetluslik rikkumine on kuludokumendi tagantjärele esitamisega kõrvaldatud ning menetluskulude väljamõistmise eeldused seega täidetud (vrd Riigikohtu 20.11.2013 määrus nr 3-2-1-138-13, p 17).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ehkki sisuliselt on praeguses asjas apellatsioonimenetluses tõepoolest vaidlus üksnes kaebaja ja kolmanda isiku vahel, ei võimalda menetlusseadustik siiski lugeda kolmandat isikut apellatsioonimenetluses vastustajaks või eraldiseisvaks vastaspooleks ega mõista temalt välja kaebaja menetluskulusid. HKMS § 108 lg

1 teisest lausest tulenevalt kohaldatakse apellatsioonimenetlusega seonduvate menetluskulude jagamisel kolmanda isiku suhtes poole kohta sätestatut vaid olukorras, kus kolmas isik on ise esitanud apellatsioonkaebuse.

11. Tallinna Halduskohus märkis 16.09.2014 korraldava määruse resolutsiooni p-s 4 järgmist: „Kolmas isik võib esitada seisukoha enda menetlusest kõrvaldamise taotluse kohta kuni 19.09.2014. Juhul, kui kolmas isik soovib menetluses jätkata ning taotleda menetluskulude väljamõistmist tuleb esitada vastav taotlus koos menetluskulude nimekirja ja kuludokumentidega hiljemalt 19.09.2014.“ Kohtutoimikust nähtuvalt teavitas AS Resand 19.09.2014 seisukohas halduskohut soovist menetluses jätkata ning esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, millele olid lisatud OÜ Advokaadibüroo Red 17.09.2014 arve nr 14460 ja selle spetsifikatsioon (II kd, tl 13-15p). Taotluses kinnitas kolmas isik küll, et menetluskulud on kantud, kuid sellekohaseid tõendeid ei lisanud. Tallinna Halduskohus tegi 23.09.2014 määrusega teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja (13.10.2014) ning andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja tõendeid kuni 06.10.2014 ja vastata teiste menetlusosaliste esitatule kuni 10.10.2014. Seni esitatud dokumentides

3-14-51996 5(6) sisalduvatele võimalikele puudustele halduskohus 23.09.2014 määruses tähelepanu ei juhtinud. Kolmas isik täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud, kuid ConArte OÜ esitas 07.10.2014 vastuväited (II kd, tl 69 ja pöördel) AS Resand menetluskulude suurusele, pidades neid ülemäärasteks. Muid menetluskulude väljamõistmise eeldusi (s.o kulude kantuse tõendatust) kaebaja kahtluse alla ei seadnud. Tallinna Halduskohus mõistis 13.10.2014 otsusega AS Resand menetluskulud ConArte OÜ-lt välja 720 euro ulatuses, pidades kolmanda isiku poolt 19.09.2014 esitatud dokumente piisavateks, kuid taotletud summat ülepaisutatuks. Vastuseks ConArte OÜ apellatsioonkaebusele esitas AS Resand 31.10.2014 ringkonnakohtule täiendavalt OÜ Advokaadibüroo Red pangakonto väljavõtte (II kd, tl 122), millest nähtuvalt on AS Resand tasunud advokaadibüroo 17.09.2014 arve nr 14460 samal kuupäeval. Seega on apellatsioonimenetluses täiendavalt esitatud dokumentaalse tõendi alusel iseenesest tuvastatav, et AS Resand menetluskulud olid halduskohtule 19.09.2014 taotluse esitamise ajal tegelikult kantud.

12. Eeltoodud asjaolusid arvestades on praeguses vaidluses põhiküsimuseks see, kas kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmine oli lubatav olukorras, kus menetluskulude kandmine ei olnud küll nõuetekohaselt tõendatud, kuid halduskohus ei olnud dokumentatsiooni puudulikkusele ka taotleja tähelepanu juhtinud.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad menetluskulud nende väljamõistmiseks olema reaalselt kantud ning piisavaks tõendiks selle kohta ei ole advokaadibüroo kinnitus arve tasumise kohta, vaid kohtule tuleb esitada näiteks maksekorraldus, arveldusarve väljavõte, kassa sissetuleku order vms (nt Riigikohtu 12.12.2013 otsus nr 3-3-1-54-13, p 30 ja seal viidatud varasemad lahendid). Antud juhul halduskohus seda nõuet ei järginud ega ole ka praktikast kõrvalekaldumist millegagi põhjendanud.

Kolmas isik on apellatsioonkaebuse kohta esitatud seisukohas rõhutanud esmajoones seda, et kui tema esitatud dokumendid olid menetluskulude väljamõistmiseks ebapiisavad, pidanuks halduskohus andma talle HKMS § 55 lg 1 alusel täiendava tähtaja puuduoleva dokumendi esitamiseks, milleks oli enne asjas otsuse tegemist ka küllalt aega. Sellel põhjusel tuleb AS Resand arvates HKMS § 198 lg 2 p 2 järgi aktsepteerida vastava kuludokumendi esitamist apellatsiooniastmes ja halduskohtu otsuse tühistamiseks pole alust.

13. Kolmanda isiku poolt viidatud Riigikohtu 31.07.2014 otsuses nr 3-3-1-28-14 (p 18) on märgitud, et juhul, kui ringkonnakohtu arvates olid esitatud menetluskulude dokumendid puudustega, oleks kohus pidanud andma HKMS § 55 lg 1 alusel kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Konkreetses vaidluses oli tegemist olukorraga, kus advokaadibüroo arved ja spetsifikatsioonid ei vastanud ringkonnakohtu hinnangul advokatuuriseaduse §-de 61-63 nõuetele ning arvetel kajastatud õigusabiteenust ei olnud võimalik seostada konkreetse kohtumenetlusega. Seega oli tegemist kohtule esitatud konkreetsetes dokumentides sisalduvate puudustega ning Riigikohtu nimetatud seisukohta ei saa automaatselt laiendada juhtumitele, kus isik on jätnud menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamise eelduseks oleva dokumendi kohtule üldse esitamata.

Asjassepuutuv ei ole ka Riigikohtu 20.11.2013 määrus nr 3-2-1-138-13 (p 17), sest täitedokumendi võlgnikule eelnevalt kättetoimetamist tõendava dokumendi täitmisavaldusele lisamata jätmist ei saa võrrelda olukorraga, kus menetlusosaline jätab taotlusele lisamata selle põhjendatust tõendava dokumendi. Tegemist ei ole menetluskulude väljamõistmise taotluse läbivaatamist takistava vormilise või sisulise puudusega HKMS § 55 lg 1 tähenduses (erinevalt trahviteate võlgnikule kättetoimetamist tõendavatest andmetest, mis on üheks täitemenetluse lubatavuse eelduseks – vt lahend nr 3-2-1-138-13, p 16), vaid HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt

3-14-51996 6(6) üksnes selle rahuldamist mittevõimaldava asjaoluga. Antud juhul on kolmas isik äriühing, keda on kohtumenetluses esindanud advokaat. Riigikohus on 03.03.2014 otsuses nr 3-3-1-64-13 (pd 46-47) muu hulgas rõhutanud, et advokaadist esindajale peab olema teada haldusasjades kehtinud ja kehtiv pikaajaline praktika menetluskulude väljamõistmisel ning halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda kuludokumente esitada pärast menetluse lõppemist selles astmes, milles menetluskulud kanti. Seetõttu tuleb AS Resand 31.10.2014 seisukoha lisana ringkonnakohtule esitatud advokaadibüroo pangakonto väljavõte jätta tähelepanuta. Kolmas isik ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks ei olnud tal võimalik esitada andmeid 17.09.2014 toimunud tasumise kohta halduskohtule juba 16.09.2014 või 23.09.2014 määrustega määratud tähtpäevadeks (vastavalt 19.09.2014 või 06.10.2014).

14. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb ConArte OÜ apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 13.10.2014 otsuse resolutsiooni p 2 ning teeb kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotluse osas ise uue otsuse, millega jätab AS Resand menetluskulud esimese astme kohtus tervikuna tema enda kanda.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et ConArte OÜ on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (II kd, tl 115) ja tema kulud õigusteenusele on olnud 306,67 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud ja nende suurus on mõistlik (töömaht kokku 2 tundi ja 20 minutit), mistõttu tuleb apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel mõista vastustajalt välja tervikuna. Vastustaja Riigi Kinnisvara AS ega kolmas isik AS Resand apellatsiooniastmes kantud menetluskulude kohta andmeid esitanud ei ole, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets

Otsus tühistatud osaliselt Riigikohtu otsusega

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i Resand kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Riigi Kinnisvara AS-i kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2014. a otsuse asjas nr 3-14-51996 resolutsiooni punktid

3 ja 4. Teha selles osas uus otsus, millega jätta ConArte OÜ apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Arvata AS-i Resand tasutud kautsjon riigituludesse.

5. Tagastada Riigi Kinnisvara AS-i tasutud kautsjon.