Legislator Case Law & Legislation
3-14-51721/23 AI generated

3-14-51721/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51721/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

tagajärjel erinevad tervisehädad. Kuigi määruskaebuse esitaja viitas sellele probleemile pidevalt, ei teinud julgeolekuosakonna spetsialist R. Avaste konflikti

Legislator headnote

AI generated

3-14-51721/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kuigi määruskaebuse esitaja viitas sellele probleemile pidevalt, ei teinud julgeolekuosakonna spetsialist R. Avaste konflikti

Keywords

AI generated
violence against officials risk of torture targeted persecution war victim human rights violations legal malpractice
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

16.12.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51721

Haldusasi

Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vanglalt

kahju hüvitamise nõudes summas 10 000 eurot seoses

julgeolekuosakonna spetsialisti tegevusetusega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse resolutsiooni

p 1 ja Tartu Halduskohtu 23.10.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse

resolutsiooni p 1 ja Tartu Halduskohtu 23.10.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

18.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Maakohtust edastatuna

määruskaebuse esitaja kaebus (tl 3-6p, tõlge tl 11-13p) Tartu Vangla, täpsemalt Tartu

Vangla julgeolekuspetsialisti tegevusetuse peale, millega määruskaebuse esitajale oli

tema sõnul tekitatud kahju summas 10 000 eurot. Kaebuse kohaselt paigutati

määruskaebuse esitaja alates 16.05.2011 ühte kambrisse kinnipeetavaga, kes

terroriseeris teda füüsiliselt ja vaimselt, ning määruskaebuse esitajal tekkisid selle

tagajärjel erinevad tervisehädad. Kuigi määruskaebuse esitaja viitas sellele

probleemile pidevalt, ei teinud julgeolekuosakonna spetsialist R. Avaste konflikti

lahendamiseks midagi, vaid provotseeris seda ega paigutanud määruskaebuse esitajat

ümber teise kambrisse. Kaebuses palub määruskaebuse esitaja kostjalt ehk R. Avastelt

välja mõista 10 000 eurot, palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ja

palub võimaldada endale tasuta riigi õigusabi.

2. Tartu Halduskohus jättis 24.09.2014. a määrusega (tl 19-21) rahuldamata

määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks (resolutsiooni p 1)

ning tagastas kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu

(resolutsiooni p 2).

Halduskohus selgitab, et tõlgendab kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et

määruskaebuse esitaja soovib õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses.

Halduskohus leiab, et juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2 ja

riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-st 6 ei kuulu määruskaebuse esitaja taotlus riigi

õigusabi saamiseks rahuldamisele. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda

taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat

avalikku huvi. Kuna kaebuse asjaoludest nähtuvalt soovib määruskaebuse esitaja riigi õigusabi

mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, ei ole antud juhul riigi õigusabi andmine

lubatud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa

avaliku huvi antud kaebuse menetlemisel. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja

kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et

kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam

hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lg-le 1.

3.

14.10.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebus (tl 28-31p, tõlge tl 33-

35) Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse peale.

Määruskaebuse esitaja selgitab määruskaebuses, milliseid kuritegusid on toime pannud

vanglaametnik R. Avaste ning milline kahju on määruskaebuse esitajale seeläbi tekkinud.

Määruskaebuse esitaja on kohtule teatanud tema suhtes toime pandud füüsilisest vägivallast

ning kohtud oleksid pidanud kontrollima kõiki kaebuse aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid karistusõiguslikult aspektist, aga mitte edastama kaebust formaalselt halduskohtule.

Määruskaebuse esitaja sõnul on ta selgelt osutanud, millised R. Avaste teod olid kahju

hüvitamise nõudmise aluseks, milles seisnes tema kuritegelik tegevus ja millised tagajärjed

talle saabusid. Kohtud ei ole eelnevale tähelepanu pööranud. Määruskaebuse esitaja palub

vabastada end riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel ning tühistada Tartu

Halduskohtu 24.09.2014. a määrus.

4. Tartu Halduskohus jättis 23.10.2014. a määrusega (tl 40-40p) rahuldamata

määruskaebuse esitaja taotluse Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse resolutsiooni p 2

peale esitatud määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, jättis Tartu

Halduskohtu 24.09.2014. a määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebuse käiguta ja

kohustas määruskaebuse esitajat tasuma määruskaebuselt riigilõivu.

Halduskohus selgitab, et paludes tühistada 24.09.2014. a kohtumääruse, vaidlustab

määruskaebuse esitaja määrust järelikult täies ulatuses. 24.09.2014. a määruse resolutsiooni

p 1 peale esitatav määruskaebus on riigilõivuvaba, kuid resolutsiooni p 2 peale esitatavalt

määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv summas 15 eurot. Määruskaebuse esitaja on enda

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ka taotlenud. Nähtuvalt määruskaebuse esitaja

vanglasisese isikuarve väljavõttest määruskaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta

(09.06 – 08.10.2014) on tema kahekordne keskmine kuusissetulek 16,5 eurot ((110 –

77)/4*2), millest on arvestatud maha seaduse alusel tehtavad kinnipidamised. Seega ei ületa

määruskaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv (15 eurot) määruskaebuse esitaja kahekordset

keskmist kuusissetulekut ning vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 ei ole võimalik talle

menetlusabi anda.

5.

17.11.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 52, tõlge tl 55) Tartu Halduskohtu

23.10.2014. a määrusele.

Määruskaebuse kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusnorme ning rakendanud

ebaõigesti materiaalset õigust, mis piirab tema põhiõigust kaitsele ja seadusest tulenevat huvi

mitte langeda julma ja väärikust alandava kohtlemise osaks ning saada kompenseeritud talle

tekitatud füüsiline ja moraalne kahju. Määruskaebuse esitaja palub vabastada ta täielikult

riigilõivust, kuna asjades nr 3-14-51163, 3-14-52315, 3-14-51861, 3-14-51863, 3-14-52580 ja

3-7-1-3-356-14 nõuavad kohtud temalt samuti riigilõivu tasumist, aga tal ei ole raha ega tulu.

6. Tartu Halduskohus võttis 26.11.2014. a määrusega (tl 56-56p) määruskaebused Tartu

Halduskohtu 24.09.2014. a määruse resolutsiooni p 1 ja Tartu Halduskohtu 23.10.2014. a

määruse peale menetlusse, jättis need rahuldamata ning edastas läbivaatamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

24.09.2014. a määruse resolutsiooni p 1 ja 23.10.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad

alused. Ringkonnakohus nõustub mõlemas määruses esitatud põhjendustega ega pea

vajalikuks neid täies ulatuses käesolevas määruses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

Kuivõrd käesolevate määruskaebemenetluste esemeteks on määruskaebuse esitaja riigi

õigusabi ning määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamise taotluste

lahendamine, ei võta ringkonnakohus käesolevas määruses seisukohta määruskaebuse esitaja

väidete kohta tema avalduse ebaõige edastamise kohta halduskohtule. Juhul, kui

määruskaebuse esitaja ei soovi käesoleva kaebuse, so avalik-õiguslikus suhtes talle tekitatud

kahju hüvitamise nõude läbivaatamist halduskohtu poolt, on tal õigus sellest kaebusest

loobuda. Vastuseks riigi õigusabi ja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise

peale esitatud määruskaebustele märgib kohus järgmist.

8. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule ühtegi vastuargumenti halduskohtu poolt

tema riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisele. Ringkonnakohtu hinnangul on

halduskohus asunud õigele seisukohale, et antud asjas välistab määruskaebuse esitajale tema

esindamiseks halduskohtumenetluses riigi õigusabi võimaldamise RÕS § 7 lg 1 p 6, mille

kohaselt ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asjas ei

esine tungivat avalikku huvi. Antud asjas esitatud kaebuses taotleb määruskaebuse esitaja

vanglaametniku tegevusetusega talle põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist ning asjas ei

ole tuvastatav avalik huvi. Seega on halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse talle

käesolevas asjas riigi õigusabi võimaldamiseks õigesti rahuldamata jätnud.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus toiminud õiguspäraselt ka 23.10.2014. a

määrusega määruskaebuse esitaja vabastamata jätmisel Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a

määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust.

Halduskohus on õiguspäraselt hinnanud määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise aluste

esinemist HKMS § 110 lg 1 p 1, § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 p 1 järgi ning leidnud, et antud juhul

esineb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud keeld menetlusosalisele menetlusabi andmiseks, ehk

tasumisele kuuluv riigilõiv (15 eurot) ei ületa määruskaebuse esitamisele eelneva 4 kuu põhjal

arvutatud määruskaebuse esitaja kahekordset ühe kuu sissetulekut (16,5 eurot).

Määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et määruskaebuse esitajalt nõutakse riigilõivu

tasumist ka teistes haldusasjades, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et kohtud saaksid menetlusosalise poolt mõnes teises haldusasjas

seaduse kohaselt tasutud riigilõivu tema sissetulekutest maha arvestada üksnes juhul, kui

selline kulutus on menetlusosalise poolt tema rahalistest vahenditest reaalselt ka tehtud ning

see nähtub kinnipeetavast menetlusosalise puhul tema vanglasisese isikukonto väljavõttelt.

10. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud määruskaebuse esitaja taotlused

käesolevas asjas riigi õigusabi saamiseks ja määruskaebuse esitamisel riigilõivust

vabastamiseks rahuldamata, mistõttu tuleb Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse

resolutsiooni p 1 ja Tartu Halduskohtu 23.10.2014. a määruse peale esitatud määruskaebused

jätta rahuldamata.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/