3-14-51721/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedtagajärjel erinevad tervisehädad. Kuigi määruskaebuse esitaja viitas sellele probleemile pidevalt, ei teinud julgeolekuosakonna spetsialist R. Avaste konflikti
Legislator headnote
AI generated3-14-51721/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kuigi määruskaebuse esitaja viitas sellele probleemile pidevalt, ei teinud julgeolekuosakonna spetsialist R. Avaste konflikti
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
16.12.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-51721
Haldusasi
Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vanglalt
kahju hüvitamise nõudes summas 10 000 eurot seoses
julgeolekuosakonna spetsialisti tegevusetusega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse resolutsiooni
p 1 ja Tartu Halduskohtu 23.10.2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nikolai Lilitškini määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Nikolai Lilitškin
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse
resolutsiooni p 1 ja Tartu Halduskohtu 23.10.2014. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
18.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Maakohtust edastatuna
määruskaebuse esitaja kaebus (tl 3-6p, tõlge tl 11-13p) Tartu Vangla, täpsemalt Tartu
Vangla julgeolekuspetsialisti tegevusetuse peale, millega määruskaebuse esitajale oli
tema sõnul tekitatud kahju summas 10 000 eurot. Kaebuse kohaselt paigutati
määruskaebuse esitaja alates 16.05.2011 ühte kambrisse kinnipeetavaga, kes
terroriseeris teda füüsiliselt ja vaimselt, ning määruskaebuse esitajal tekkisid selle
tagajärjel erinevad tervisehädad. Kuigi määruskaebuse esitaja viitas sellele
probleemile pidevalt, ei teinud julgeolekuosakonna spetsialist R. Avaste konflikti
lahendamiseks midagi, vaid provotseeris seda ega paigutanud määruskaebuse esitajat
ümber teise kambrisse. Kaebuses palub määruskaebuse esitaja kostjalt ehk R. Avastelt
välja mõista 10 000 eurot, palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ja
palub võimaldada endale tasuta riigi õigusabi.
2. Tartu Halduskohus jättis 24.09.2014. a määrusega (tl 19-21) rahuldamata
määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks (resolutsiooni p 1)
ning tagastas kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu
(resolutsiooni p 2).
Halduskohus selgitab, et tõlgendab kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et
määruskaebuse esitaja soovib õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses.
Halduskohus leiab, et juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2 ja
riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-st 6 ei kuulu määruskaebuse esitaja taotlus riigi
õigusabi saamiseks rahuldamisele. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda
taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat
avalikku huvi. Kuna kaebuse asjaoludest nähtuvalt soovib määruskaebuse esitaja riigi õigusabi
mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, ei ole antud juhul riigi õigusabi andmine
lubatud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa
avaliku huvi antud kaebuse menetlemisel. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja
kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et
kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam
hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lg-le 1.
3.
14.10.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebus (tl 28-31p, tõlge tl 33-
35) Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse peale.
Määruskaebuse esitaja selgitab määruskaebuses, milliseid kuritegusid on toime pannud
vanglaametnik R. Avaste ning milline kahju on määruskaebuse esitajale seeläbi tekkinud.
Määruskaebuse esitaja on kohtule teatanud tema suhtes toime pandud füüsilisest vägivallast
ning kohtud oleksid pidanud kontrollima kõiki kaebuse aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke
asjaolusid karistusõiguslikult aspektist, aga mitte edastama kaebust formaalselt halduskohtule.
Määruskaebuse esitaja sõnul on ta selgelt osutanud, millised R. Avaste teod olid kahju
hüvitamise nõudmise aluseks, milles seisnes tema kuritegelik tegevus ja millised tagajärjed
talle saabusid. Kohtud ei ole eelnevale tähelepanu pööranud. Määruskaebuse esitaja palub
vabastada end riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel ning tühistada Tartu
Halduskohtu 24.09.2014. a määrus.
4. Tartu Halduskohus jättis 23.10.2014. a määrusega (tl 40-40p) rahuldamata
määruskaebuse esitaja taotluse Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse resolutsiooni p 2
peale esitatud määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, jättis Tartu
Halduskohtu 24.09.2014. a määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebuse käiguta ja
kohustas määruskaebuse esitajat tasuma määruskaebuselt riigilõivu.
Halduskohus selgitab, et paludes tühistada 24.09.2014. a kohtumääruse, vaidlustab
määruskaebuse esitaja määrust järelikult täies ulatuses. 24.09.2014. a määruse resolutsiooni
p 1 peale esitatav määruskaebus on riigilõivuvaba, kuid resolutsiooni p 2 peale esitatavalt
määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv summas 15 eurot. Määruskaebuse esitaja on enda
riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ka taotlenud. Nähtuvalt määruskaebuse esitaja
vanglasisese isikuarve väljavõttest määruskaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta
(09.06 – 08.10.2014) on tema kahekordne keskmine kuusissetulek 16,5 eurot ((110 –
77)/4*2), millest on arvestatud maha seaduse alusel tehtavad kinnipidamised. Seega ei ületa
määruskaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv (15 eurot) määruskaebuse esitaja kahekordset
keskmist kuusissetulekut ning vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 ei ole võimalik talle
menetlusabi anda.
5.
17.11.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 52, tõlge tl 55) Tartu Halduskohtu
23.10.2014. a määrusele.
Määruskaebuse kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusnorme ning rakendanud
ebaõigesti materiaalset õigust, mis piirab tema põhiõigust kaitsele ja seadusest tulenevat huvi
mitte langeda julma ja väärikust alandava kohtlemise osaks ning saada kompenseeritud talle
tekitatud füüsiline ja moraalne kahju. Määruskaebuse esitaja palub vabastada ta täielikult
riigilõivust, kuna asjades nr 3-14-51163, 3-14-52315, 3-14-51861, 3-14-51863, 3-14-52580 ja
3-7-1-3-356-14 nõuavad kohtud temalt samuti riigilõivu tasumist, aga tal ei ole raha ega tulu.
6. Tartu Halduskohus võttis 26.11.2014. a määrusega (tl 56-56p) määruskaebused Tartu
Halduskohtu 24.09.2014. a määruse resolutsiooni p 1 ja Tartu Halduskohtu 23.10.2014. a
määruse peale menetlusse, jättis need rahuldamata ning edastas läbivaatamiseks Tartu
Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu
24.09.2014. a määruse resolutsiooni p 1 ja 23.10.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad
alused. Ringkonnakohus nõustub mõlemas määruses esitatud põhjendustega ega pea
vajalikuks neid täies ulatuses käesolevas määruses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
Kuivõrd käesolevate määruskaebemenetluste esemeteks on määruskaebuse esitaja riigi
õigusabi ning määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamise taotluste
lahendamine, ei võta ringkonnakohus käesolevas määruses seisukohta määruskaebuse esitaja
väidete kohta tema avalduse ebaõige edastamise kohta halduskohtule. Juhul, kui
määruskaebuse esitaja ei soovi käesoleva kaebuse, so avalik-õiguslikus suhtes talle tekitatud
kahju hüvitamise nõude läbivaatamist halduskohtu poolt, on tal õigus sellest kaebusest
loobuda. Vastuseks riigi õigusabi ja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise
peale esitatud määruskaebustele märgib kohus järgmist.
8. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule ühtegi vastuargumenti halduskohtu poolt
tema riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisele. Ringkonnakohtu hinnangul on
halduskohus asunud õigele seisukohale, et antud asjas välistab määruskaebuse esitajale tema
esindamiseks halduskohtumenetluses riigi õigusabi võimaldamise RÕS § 7 lg 1 p 6, mille
kohaselt ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asjas ei
esine tungivat avalikku huvi. Antud asjas esitatud kaebuses taotleb määruskaebuse esitaja
vanglaametniku tegevusetusega talle põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist ning asjas ei
ole tuvastatav avalik huvi. Seega on halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse talle
käesolevas asjas riigi õigusabi võimaldamiseks õigesti rahuldamata jätnud.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus toiminud õiguspäraselt ka 23.10.2014. a
määrusega määruskaebuse esitaja vabastamata jätmisel Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a
määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust.
Halduskohus on õiguspäraselt hinnanud määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise aluste
esinemist HKMS § 110 lg 1 p 1, § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 p 1 järgi ning leidnud, et antud juhul
esineb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud keeld menetlusosalisele menetlusabi andmiseks, ehk
tasumisele kuuluv riigilõiv (15 eurot) ei ületa määruskaebuse esitamisele eelneva 4 kuu põhjal
arvutatud määruskaebuse esitaja kahekordset ühe kuu sissetulekut (16,5 eurot).
Määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et määruskaebuse esitajalt nõutakse riigilõivu
tasumist ka teistes haldusasjades, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
Ringkonnakohus selgitab, et kohtud saaksid menetlusosalise poolt mõnes teises haldusasjas
seaduse kohaselt tasutud riigilõivu tema sissetulekutest maha arvestada üksnes juhul, kui
selline kulutus on menetlusosalise poolt tema rahalistest vahenditest reaalselt ka tehtud ning
see nähtub kinnipeetavast menetlusosalise puhul tema vanglasisese isikukonto väljavõttelt.
10. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud määruskaebuse esitaja taotlused
käesolevas asjas riigi õigusabi saamiseks ja määruskaebuse esitamisel riigilõivust
vabastamiseks rahuldamata, mistõttu tuleb Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse
resolutsiooni p 1 ja Tartu Halduskohtu 23.10.2014. a määruse peale esitatud määruskaebused
jätta rahuldamata.
Tiina Pappel
Agu Timmi
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/