3-14-50125/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50125 Haldusasi PJ kaebus Politseija Piirivalveameti tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – PJ Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Randoja Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.06.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus PJ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta PJ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.06.2014 otsus muutmata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.01.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-50125 2(4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) volitatud esindaja esitas 18.12.2013 Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-13-821 vastuseks PJ kaebusele PPA vastu menetlusdokumendi, milles sisaldus muuhulgas järgmine tekst: „Kohatud on kaebaja kaeblemised purunenud pere ja sündimata lapse pärast. Pere purunemises saab kaebaja süüdistada vaid iseenda poolt toime pandud raskeid narkokuritegusid. Kaebajat ei huvita absoluutselt, kui paljud pered purunesid tema õigusvastase tegevuse tulemusena. Lapse sündimata jätmist saab taolise isa puhul vaid positiivseks nimetada“ (tl 3).

2. PJ esitas 28.01.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel summas 10 000 eurot (tl 1-2).

3. PPA politseipeadirektori asetäitja saatis 12.05.2014 kaebajale vabanduskirja nr 1.2-2/46273-3, milles teatas, et ei nõustu PPA esindaja 18.12.2013 vastuses väljendatud seisukohtadega ja taunib sellise väljendusviisi kasutamist asutuse nimel ning vabandas kaebajale põhjustatud kannatuste pärast (tl 31).

4. PJ leidis kaebuses, et PPA esindaja annab kirjas hinnangu kaebaja isikule, omamata selleks vajalikku erialast kvalifikatsiooni. PPA on seisukohal, et Keskkriminaalpolitsei erirühma tegevuse tulemusel kaebaja vahistamisel 30.10.2010 tema abikaasal tekkinud raseduse katkestus oli igati positiivne nähtus. PPA on ilmselgelt jätnud tutvumata kaebaja kriminaalasja materjalidega väites, et kaebaja väidetav tegevus oli põhjuseks paljude perekondade purunemisele. PPA-l pole õigust parastada kaebajat vaatamata sellele, et ta kannab karistust. Kaebaja leiab, et kirjas väljendatud võimuesindaja seisukoht on kaebajale alandav, häbistav ja solvav. Kaebaja tunneb, et PPA on oma riigiametnikule kohatu, ebaprofessionaalse ja küünilise käitumisega põhjustanud talle intensiivseid hingelisi kannatusi ja alandust.

5. PPA palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei ole mitte mingil juhul soovinud kaebajat parastada, alandada, häbistada, solvata või olla küüniline. Vastustaja on lihtsalt osundanud põhjustele, mis võisid kaebaja poolt nimetatud tagajärjed tekitada. Üldiselt teadaolevalt on perekonna lagunemine ja lapse mittesündimine ebameeldivateks sündmusteks. Vaadeldava 18.12.2013.a vastuse teises lõigus esitatud faktiväited ja nende põhjal kujunenud väärtushinnangud ei olnud ülaltoodud põhjustel riigiametnikule päris sobivad ja asjakohased. Seetõttu vastustaja loobub viidatud lõigus (viimased neli lauset) esitatud väidetest ja hinnangutest kui asjasse mittesobivatest ja -vajalikest. Vastustaja vabandab kaebaja ees selliste faktiväidete ja väärtushinnangute esitamise pärast.

Samas on kaebajat karistatud rahvatervise vastase kuriteo toimepanemise eest ning seega pole faktiviide narkootikumide ja psühhotroopsete ainetega seotud süütegude toimepanemisele ebaõige. Vastustaja oleks pidanud kontrollima kaebaja abielu purunemise ja lapse sündimata jäämisega seotud asjaolusid enne vastuse koostamist, kuid need esitas kaebaja ise oma 02.12.2013 seisukohas kohtule (tl 26-28p) ning seejuures möönis, et arreteerimisele järgnenud sündmuste tõttu jäi laps sündimata, nõustudes tegelikult asjaoluga, et kriminaalmenetlus oli abielu purunemise põhjuseks ja tingis lapse sündimata jäämise.

Kaebaja ei ole esitanud „intensiivsete kannatuste ja alanduste“ kohta vajalikke asjaolusid ja tõendeid, millest nähtuks tema vaimse tervise oluline kahjustamine. Kaebajat ei kahjustatud intensiivselt, kuna ebakohased väärtushinnangud esitati ühekordses dokumendis ja selline asjaolu ei

3-14-50125 3(4) põhjustanud kaebaja perekonna purunemist või lapse mittesündi – need olid väidetavalt toimunud juba varem ja vaidlusalusest dokumendist sõltumata. Ka ei ole kaebaja elustandard või elulaad või õigustatult loodetud hüved ja elukvaliteet jäänud seetõttu saabumata.

6. Tallinna Halduskohtu 30.06.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Asjas puudub vaidlus, et kõnealuses kirjas on PPA esindaja riigiametnikule sobimatult ja kaebaja au riivavalt väljendunud. Vaidlus on selle üle, kas kaebajale tekitatud hingeliste üleelamiste heastamiseks on vajalik tema poolt taotletud rahaline kompensatsioon.

RVastS § 9 lg 1 sätestab au või hea nime teotamise õigushüvena, mille süülise rikkumise korral saab füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. RVastS ei nõua, et mittevaraline kahju tuleks alati rahas hüvitada. RVastS § 11 lg 3 sätestab, et avaliku võimu kandja võib oma tegevuse õigusvastased tagajärjed kõrvaldada ka muul viisil. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et igale au teotamise juhtumile ei pea vääramatult järgnema rahaline kompensatsioon (vt nt RKTKo 11.02.2004, 3-2-1-11-04, p 17; RKHKo 05.10.2006, 3-3-1-44-06, p 13).

Kohus on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades (ühekordne käitumisakt konkreetse kohtuvaidluse kontekstis) seisukohal, et kaebajale põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks on täiel määral piisav käesolev kohtumenetlus ise ja juba toimunud vastustaja vabandamine kaebaja ees (vt 12.05.2014.a kaebajale saadetud politseipeadirektori asetäitja vabanduskiri, tl 31). Seega loeb kohus kaebajale tekitatud kahju heastatuks ja jätab vastustajalt rahalise hüvitise kaebaja kasuks välja mõistmata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. PJ palub apellatsioonkaebuses kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja märgib, et saatis 04.07.2014 PPA-le teabenõude küsimusega, kas käesolevas asjas kõne all oleva vastuse haldusasjas nr 3-13-821 allkirjastanud ametnik töötab veel PPA-s ning kas tema vastu on algatatud distsiplinaarmenetlus. PPA vastusest selgus, et töötab ja tema suhtes ei toimu mingit distsiplinaarmenetlust. Seega on PPA sisuliselt ametniku seisukohtadega nõus olnud ning kohtu seisukoht, et menetlus ise on piisav kõrvaldamaks kaebajale põhjustatud tagajärgi, on lihtsalt ebaadekvaatne. Kohtumenetlus ei ole karistus ja kohtuotsus on vastuolus demokraatliku õigusriigi põhimõtetega ja euroopaliku kohtupraktikaga. Kaebaja rõhutab, et isiku väärikuse alandamine, sh isiku parastamine eriti küünilisel moel, on raske õigusrikkumine, mille puhul tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tuleb määrata hüvitis. Euroopa Inimõiguste Kohus peab kohtlemist ebainimlikuks, kui see oli ettekavatsetud, ning alandavaks, kui see tekitas ohvris alaväärsustunnet, mis häbistas ja alandas teda. Piinamine ja alandav kohtlemine on lubamatu olenemata asjaoludest ja ohvri käitumisest, seega sõltumata sellest, et kaebaja on süüdimõistetu.

8. PPA palub vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust.

10. RVastS § 9 lg 1 näeb ette, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

11. Kaebaja leiab, et tema väärikust on alandatud, sest ametnik parastas teda abielu purunemise ja abikaasa raseduse katkemise pärast eriti küünilisel moel. PPA leidis, et kuigi vaidlusaluses

3-14-50125 4(4) menetlusdokumendis toodud väited polnud vajalikud ega sobivad antud kohtuvaidluse kontekstis, tuginesid nad kriminaalasjas nr x-xx-xxxx kindlaks tehtud asjaoludele ning kaebaja enda poolt avaldatule. Kohus leidis, et au riivavad väited ei ole nende esitamise konteksti arvestades sedavõrd raske tagajärjega, et vajalik oleks kahju rahaline hüvitamine, piisab vabandamisest ning seda on vastustaja juba teinud.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. PPA esindaja esitas menetlusdokumendi, milles eelpool märgitud read olid, kohtumenetluses, milles kaebaja oli esitanud 50 000 eurose kahjunõude seoses kinnipidamisega perioodil 30.10.2010 – 25.02.2011, ja vastuseks kaebaja 02.12.2013 kaebuse täiendusele (tl 26-28p), mille lõpuosas kaebaja märkis hüvitise summa kohta: „Nendel küsimustel pole vastust nagu pole vastust ka minu sündimata jäänud lapse elu hinnas (arreteerimisele järgnenud sündmuste tõttu laps jäi sündimata).“ Kaebaja polnud üheski dokumendis märkinud, et kahju on tekkinud ka seetõttu, et abikaasa rasedus katkes või millistel asjaoludel laps sündimata jäi. Kohtule esitatud seisukohast saab teha järelduse, et laps jäi sündimata, kuna kaebaja mõisteti arreteerimise järgselt kuueks ja pooleks aastaks vangistusse ja 08.10.2010 sõlmitud abielu purunes. Kaebaja on samas 02.12.2013 vastuses kohtule selgitanud, et pidas sõlmitud abielu viimaseks võimaluseks perekonda luua ja heitis politseile ette enda kinnipidamist ülemäärase jõu kasutamisega abikaasa ja 10-aastase tütre nähes. Seega ei saanud PPA esindaja kuidagi kaebajat parastada seetõttu, et kaebaja abikaasa rasedus katkes. PPA esindajal ei saanud sellekohast teadmist olla ning selle puudumist on PPA ka käesolevas vaidluses kinnitanud. PPA esindaja tõdemus, et kaebaja perekonna purunemises ja lapse sündimata jäämises peaks kaebaja süüdistama ennast ja toime pandud kuritegu ning et kaebaja narkokuriteo toimepannud isikuna ei oleks hea isa, ei ole eeltoodud asjaolusid arvesse võttes käsitletav küünilise parastamisena. Tegemist oli antud menetluses mittevajaliku konstateeringuga, mida võib pidada solvavaks oma moraliseeriva tooni tõttu. Kaebaja võis end tunda puudutatuna, kuid usutav ei ole kaebaja väide intensiivsest hingelisest üleelamisest ja alandusest. Mitte igasugune solvang ei tähenda au teotamist või väärikuse alandamist. Selleks, et isikuõiguste riive langeks RVastS § 9 lg 1 kaitsealasse ning tingiks rahalise hüvitise määramise, peaks solvang kujutama endast pahatahtlikku rünnet eesmärgiga solvata või alandada ohvrit, selliseid asjaolusid käesolevas asjas ei nähtu. See seisukoht on kooskõlas ka kohtupraktikaga.

13. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, muid menetluskulusid asjas ei nähtu. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi